1-17-3673/26 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30. juuni 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-3673 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas Kriminaalasi Jevgenia Kuznetsova süüdistuses KarS § 184 lg 2 p-d 1 ja 2 järgi ja Juri Kovaljov süüdistuses KarS § 184 lg 2 p-d 1 ja 2 järgi kokkuleppemenetluses Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 12. mai 2017 otsus kokkuleppemenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdistatav Jevgenia Kuznetsova (isikukood 48405152222), määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta süüdistatav Jevgenia Kuznetsova apellatsioon Viru Maakohtu 12. mai 2017 otsuse peale läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik 1. Viru Maakohtu 12.05.2017 kohtuotsusega karistati Jevgenia Kuznetsovat KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2 järgi 4 aasta 4 kuu vangistusega. Karistuse kandmise alguseks loeti 18.10.2016. Kohtuotsusega mõisteti välja ka menetluskulud. J. Kuznetsovalt mõisteti riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 1175 eurot, narkootilise aine ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 16E- AN1141) tegemise eest 210 eurot, DNA-ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 17E-GE0168) tegemise eest 199,50 eurot, kaitsja Oleg Gorškaljovi poolt kriminaalasja eeluurimisel osutatud õigusabi eest 420 eurot, kaitsja O. Gorškaljovi poolt 26.04.2017 eelistungil osutatud õigusabi eest 456 eurot, kaitsja O. Gorškaljovi poolt 11.05.2017 kohtuistungil osutatud õigusabi eest 96 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrati, et J. Kuznetsoval on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 aasta jooksul. 2. Viru Maakohtu 12.05.2017 otsuse peale esitas määruskaebuse süüdistatav, kes vaidlustab maakohtu otsuse väljamõistetud menetluskulude osas. J. Kuznetsova leiab, et tuleks arvestada isiku võimalusi ja võimekust maksta. 2556,50 eurot ei ole võimalik süüdistataval tasuda, see on liiga kõrge summa. J. Kuznetsova palub vähendada summat poole võrra.

2

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 3. Esmalt märgib ringkonnakohus, et kuigi süüdistatav on oma kaebuse pealkirjastanud määruskaebusena, tuleb lähtuvalt kohtupraktikast käsitleda seda apellatsioonina. 4. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu otsuse ja apellatsiooniga, leiab, et J. Kuznetsova apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata kui ilmselgelt põhjendamatu. 5. KrMS § 326 lg 3 alusel võib ringkonnakohus apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (RKKKm 3-1-1-49-10, p 5). Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik reeglina vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Ilmselt põhjendamatuks KrMS § 326 lg 3 mõttes tuleb lugeda sellist apellatsiooni, mida on põhjust pidada perspektiivituks ehk mille rahuldamist ei pea kolm ringkonnakohtu kohtunikku üksmeelselt võimalikuks. Tegemist on olukorraga, kus kaebus jääb prognoositavalt rahuldamata. 6. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsiooniga, leiab, et käesoleval juhul ei ole võimalik rääkida, et maakohus oleks rikkunud kokkuleppemenetluse sätteid. KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Kuna süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud kuuluvad kokkuleppe esemesse, kohalduvad menetluskulude vaidlustamisele täies mahus kõik kokkuleppemenetlust reguleerivad sätted. Seega tuleb maakohtul juhinduda menetluskulude hüvitamise otsustuse tegemisel − nii nagu kõikide teiste kokkuleppega hõlmatud küsimuste lahendamisel − KrMS § 248 lg-st 1. (RKKKo nr 3-1-1-7- 16, p 5.2.; 5.3.) Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, sealhulgas sõlmitud kokkuleppe (kd 3, lk 51-54) ning maakohtu otsusega, esimese kohtuastme poolset menetlusnormide rikkumist ei avastanud. Kokkuleppes on kajastatud KrMS § 245 lg 1 p-s 12 tulenevalt menetluskulud ning maakohus on põhjendatult välja mõistnud kokkuleppes märgitud menetluskulud. Maakohtu istungil ei ole süüdistatav välja toonud, et ta ei ole võimeline menetluskulusid tasuma ning on olnud nõus sõlmitud kokkuleppega, on sellest aru saanud ning kinnitanud, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe ja keegi ei sundinud teda selleks. Ka on otsuses juba süüdistatavale vastu tuldud, võimaldades tal KrMS § 180 lg 3 alusel tasuda menetluskulusid ositi 1 aasta jooksul. 7. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätab ringkonnakohus süüdistatava apellatsioon läbi vaatamata.

/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus

Aarne Sarjas

Mati Kartau