Legislator Case Law & Legislation
3-17-790/4 AI generated

3-17-790/4 · Tallinna Halduskohus Pärnu kohtumaja

Case Number 3-17-790/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U M Ä Ä R U S

Legislator headnote

AI generated

3-17-790/4 · Tallinna Halduskohus Pärnu kohtumaja: K O H T U M Ä Ä R U S

Keywords

AI generated
failure to attend counselling refusal of legal representation insufficient content of petition insufficient proof of hardship insufficient proof of employment standing of petitioner
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus

Kohtunik Enno Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht 30. juuni 2017, Tallinna Halduskohus

Haldusasja number 3-17-790

Haldusasi K. K kaebus seonduvalt kohtutäitur Rannar Liitmaa täitedokumentidega

Menetlustoiming Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord 1. Tagastada kaebus selle esitajale läbivaatamatult ja selgitada, et kohtutäituri tegevust või otsuseid seoses täitemenetlusega on võimalik vaidlustada täitemenetluse seadustiks ettenähtud korras, kusjuures kõigepealt tuleb pöörduda vastava kohtutäituri poole;

2. Saata käesoleva määruse ärakiri kaebuse esitajale

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD

1. Tallinna Halduskohtule laekus 12.04.2017 K. Klt kaks menetlusdokumenti, Pärnu tööpiirkonna kohtutäitur Rannar Liitmaa poolt 24.08.2016 väljastatud täitmisteade võlgnikule kõrvalkohustuste täitmiseks ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus nr 175/2014/2585.

2. Tallinna Halduskohtu 11.05.2017 määrusega jäeti kaebus selguse huvides kõigepealt käiguta. Kaebaja pidi oma eesmärke mõnevõrra täpsemalt selgitama. Kaebuse juurde kindlaksjäämise korral oli vaja formuleerida ka vastav nõue ning tasuda seaduses ettenähtud riigilõiv. Kaebus jäeti käiguta peamiselt seetõttu, et teoreetiliselt ei saanud välistada olukorda, kus vastava teemaga seostub veel mingisugune muu aspekt või toiming, mille vaidlustamine oleks olnud halduskohtu pädevuses. Veel selgitas kohus, et kui kaebaja sooviks on siiski kohtutäituri otsuste või tegevuse vaidlustamine, siis selleks tuleks pöörduda seaduses sätestatud tähtaegade jooksul kõigepealt vastava kohtutäituri poole ja seejärel maakohtusse. Eelnimetatud määrus on väljastatud kahel korral: 11.05.2017 e-kirjaga aadressile … ja 18.05.2017 tähtsaadetisena aadressile …. Kaebaja ei ole kinnitanud e-kirja kättesaamist ning tähtsaadetis tagastati kohtule 22.06.2017 hoiutähtaja möödumisel.

2

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lõikele 1 kontrollib kaebuse saanud halduskohus kas see vastab sama seadustiku paragrahvides 37-39 sätestatud nõuetele, kas on tasutud riigilõiv ja kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Selliseks erandiks on ka täitemenetlus, mida reguleeritakse täitemenetluse seadustikuga.

4. Kaebaja poolt esitatud dokumentide sisust nähtuvalt on tegemist siiski kohtutäituri tegevuse vaidlustamisega, mis halduskohtu pädevusse ei kuulu. Seega oleks võinud kaebuse ka varasemalt tagastada, kuid Tallinna Halduskohtu 11.05.2017 määrusega jäeti see selguse huvides kõigepealt käiguta. Nimetatud määrust ei ole õnnestunud elektronpostiga kaebajale kätte toimetada. Täitmisteatel näidatud aadressil ei ole osutunud samuti võimalikuks määrust kaebajale kätte toimetada ning käesolevaks ajaks on see koos vastava väljastusteatega kohtule tagastatud. Käiguta jätmise määruse veelkordne edastamine kaebaja huvide ega ka menetlusökonoomia põhimõttega enam kooskõlas ei oleks, sest halduskohtu pädevusse kuuluvate küsimuste esinemise tõenäosus on esitatud materjali pinnalt vaadatuna tegelikult miinimumilähedane. Kohtule on saadetud kohtutäitur R. Liitmaa 24.08.2016 täitmisteade ning kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus 175/2014/2585. Muid materjale ei ole ning konkreetset nõuet kui sellist ei ole samuti esitatud. Seega tuleb asuda seisukohale, et kaebaja võimalikud etteheited seostuvad üksnes kohtutäituri tegevusega.

5. Vastavalt täitemenetluse seadustiku § 217 lõikele 1 võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest. TMS § 218 lg 1 näeb ette, et kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata, kohtule kaevata ei saa. Kohtutäitur Rannar Liitmaa büroo asub Pärnus. Vajaduse korral on võimalik taotleda lähtuvalt täitemenetluse seadustiku § 217 lõikest 2 ka möödalastud tähtaja ennistamist, kuid selles osas tuleb samuti kõigepealt kohtutäituri poole pöörduda. Eeltoodust tulenevalt kohtutäituri tegevuse/toimingute vaidlustamine halduskohtu pädevusse ei kuulu.

6. HKMS § 121 lg 1 p 1 kohaselt tagastatakse kaebus selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kaebuselt on tasumata ka riigilõiv, kuid lõivu nõudmine ei oleks enam põhjendatud olukorras, kus kaebus tuleb nagunii halduskohtu pädevuse puudumise tõttu tagastada. HKMS § 121 lg 3 sätestab, et kaebuse tagastamisel selgitab kohus võimaluse korral, kuhu ja millises korras on võimalik asja lahendamiseks pöörduda. Käesoleval juhul saab kaebaja pöörduda kõigepealt kohtutäituri poole ning vajadusel edasi ka Pärnu Maakohtusse.

(allkirjastatud digitaalselt)

Enno Loonurm Kohtunik