2-15-11465/86 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaupo Paal, Imbi Sidok-Toomsalu, Ande Tänav

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. juuni 2017, Tallinn

Tsiviilasja number

2-15-11465

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi RST Varad (likvideerimisel) hagi

Aktsiaseltsi Transcom vastu põhivõla ja viivise

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 08. veebruari 2017 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Aktsiaseltsi

RST

Varad

(likvideerimisel)

apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

4 936 936,61 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: aktsiaselts RST Varad (likvideerimisel,

registrikood

10124849),

lepingulised

esindajad

vandeadvokaat Indrek Leppik ja vandeadvokaadi abi

Tavo Tiits

Kostja:

Aktsiaselts

Transcom

(registrikood

10550575), seaduslik esindaja KK, lepingulised

esindajad vandeadvokaadid Tarmo Peterson ja Karl-

Morten Jõgi

Istungi toimumise aeg

06. juuni 2017, avalik kohtuistung

RESOLUTSIOON:

1. Jätta Pärnu Maakohtu 08. veebruari 2017 otsus muutmata.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Jätta apellatsioonimenetluse kulud hageja, aktsiaseltsi RST Varad (likvideerimisel)

kanda.

4. Välja mõista aktsiaseltsilt RST Varad (likvideerimisel) menetluskulude hüvitis 4470

eurot Aktsiaseltsi Transcom kasuks.

5. Menetluskuludest 3000 eurot tuleb hüvitada aktsiaseltsi RST Varad (likvideerimisel)

poolt 30.03.2017 Rahandusministeeriumi kontole EE221700017003510302 tasutud

tagatise arvel.

6. Hüvitamisele

kuuluvatelt

menetluskuludelt

tuleb

aktsiaseltsil

RST

Varad

(likvideerimisel) tasuda Aktsiaseltsile Transcom kohtuotsuse jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist

otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi

andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Aktsiaselts RST Varad (likvideerimisel) esitas 31.07.2015 Pärnu Maakohtule hagi

Aktsiaseltsi Transcom vastu põhivõla 3 754 328,33 euro, sissenõutavaks muutunud viivise

880 384,85 euro ja seadusjärgses määras viivise väljamõistmiseks alates hagi esitamisest

kuni kohustuse täitmiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt toimus 01.08.2012 kostja aktsionäride erakorraline üldkoosolek, kus

otsustati mh suurendada kostja aktsiakapitali 6 400 000 euroni, emiteerida 500 000 uut

aktsiat nimiväärtusega 6,40 eurot aktsia, anda 500 000 uue aktsia märkimise eesõigus

hagejale (endine ärinimi aktsiaselts L.Rei) ja määrata eesõiguse kasutamise ajaks

01.08.2012 – 31.08.2012.

3. Samal päeval sõlmisid pooled mitterahalise sissemakse üleandmise lepingu. Lepingu p 1.1.

kohaselt oli selle esemeks hageja rahaline nõue OÜ Elikante vastu summas 3 754 328,33

eurot, p 2.4 kohaselt kohustus hageja andma lepingu eseme mitterahalise sissemaksena üle

kostjale. Hageja tasus mitterahalise sissemaksega 500 000 kostja aktsia eest, mille

nimiväärtus oli 6,40 eurot iga aktsia kohta, st kokku 3 200 000 eurot. Lepingu p 2.5 järgi

tekkis kostja omandiõigus lepingu esemele alates lepingu allakirjutamise hetkest. Seega

täitis hageja oma lepingust tuleneva kohustuse kostja ees.

4. Sõltumatu vandeaudiitori 03.08.2012 kindlustandva töövõtu aruande kohaselt vastas hageja

mitterahaline sissemakse äriseadustiku (ÄS) §-s 248 toodud nõuetele ja selle väärtus katab

mitterahalise sissemaksega tasutavate aktsiate nimiväärtuse ja ülekursi kokku summas

3 200 000 eurot.

5. Kostja ei täitnud pooltevahelisest lepingust tulenevat kohustust, kuna ei esitanud

äriregistrile kandeavaldust, mille alusel oleks hageja omandanud uutest aktsiatest tulenevad

õigused. Seetõttu ei ole hageja saanud 500 000 kostja aktsia omanikuks. Hageja andis

kostjale 03.09.2012 lepingust tuleneva kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja kuni

17.09.2012. Kostja ei täitnud oma kohustust täiendava tähtaja jooksul, kuid kinnitas oma

vastuses, et kuigi hageja on tasunud aktsiate eest mitterahalise sissemaksega, ei ole

äriregistrisse kande tegemine võimalik, kuna see sõltub kostja aktsionäri Osaühingu

Transcom Grupp pankrotimenetluse käigust.

6. Kuna Osaühingu Transcom Grupp pankrotiavaldus esitati 13.08.2012 ja kostja kohustus

anda aktsiad hagejale üle tekkis juba 02.08.2012, ei saanud lepingu täitmisele olla takistusi

vähemalt kuni pankrotiavalduse esitamiseni. Tegemist oli olulise lepingurikkumisega, sest

äriregistrisse kande tegemata jätmise tõttu kaotas hageja huvi lepingu täitmise vastu. Kostja

rikkus oma lepingust tulenevat kohustust tahtlikult või vähemalt raske hooletuse tõttu.

Kostja oli juba lepingu sõlmimisel pahauskne, sest tal puudus reaalne kavatsus lepingut

täita. Hageja esitas seetõttu kostjale 19.09.2012 mitterahalise sissemakse üleandmise

lepingust taganemise avalduse. Taganemine jõustus 20.09.2012.

7. Tulenevalt taganemisest tuleb kostjal hüvitada hagejale 3 754 328,33 eurot. Vandeaudiitori

aruandest nähtub, et kostja aktsiakapitali tehtav mitterahaline sissemakse teostatakse hageja

nõude OÜ Elikante vastu tasaarveldamisega. Kuna kostja tasaarvestas hagejalt omandatud

nõude OÜ Elikante samaliigilise nõudega, ei ole kostjal võimalik nõuet enam hagejale

tagastada ja tal tuleb hüvitada selle väärtus. Raha tagastamiskohustus muutus

sissenõutavaks 21.09.2012 ja kostja on kohustatud tasuma sellelt seadusejärgset viivist.

8. Hageja täiendas 28.01.2016 hagi aluseks olevaid asjaolusid ja leidis, et alternatiivselt

tuleneb hageja nõue kostja vastu pooltevahelisest garantiilepingust.

Kostja vastuväited

9. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

10. Kostja vastuse kohaselt ei ole ta tasaarvestanud oma nõuet Elikante OÜ vastu Elikante OÜ

samaliigilise nõudega kostja vastu. Vandeaudiitori 03.08.2012 aruandest väidetava

tasaarvestuse tuvastamist või nõude lõppemist muul viisil ei nähtu. Aruande kohaselt

tasaarvestati mitterahaline sissemakse nõudega kolmanda isiku vastu. Seega on ebaõige

hageja seisukoht, et nõue Elikante OÜ vastu on lõppenud ja tal on õigus nõuda kostjalt

nõude väärtuse hüvitamist.

11. Kostja tagastas omandatud nõude Elikante OÜ vastu hagejale juba 18.09.2012

kokkuleppega.

12. Hageja ei ole tõendanud, et tal on kostja vastu nõue hagiavalduses nimetatud summas, kuna

väidetava tagasitäitmise võlasuhte esemeks oleva nõude väärtus on tõendamata. VÕS § 189

lg 3 ei ole kohaldatav, sest vastupidiselt hageja väidetele ei ole 01.08.2012 lepinguga üle

antud nõude väärtus lepingus määratud.

13. Hageja garantiilepingust tulenev nõue kostja vastu on tõendamata.

Esimese astme kohtu otsus

14. Maakohus jättis hagi rahuldamata ja tühistas hagi tagamiseks kohtu 26.08.2016 määrusega

kohaldatud abinõud. Menetluskulud jättis kohus hageja kanda ja mõistis hagejalt kostja

kasuks menetluskulude hüvitisena välja 21 347 eurot ning viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud

ulatuses.

15. Otsuse kohaselt on 01.08.2012 lepingu esemeks olev nõue OÜ Elikante vastu vähemalt

suuremas osas Pärnu Maakohtu 11.11.2008 otsusega tsiviilasjas nr 2-08-4035 OÜ-lt

Elikante hageja kasuks summas 37 000 000 krooni välja mõistetud. Kuigi lepingus

kohtuotsusele ei viidata, on seda võimalik seostada läbi lepingu p-s 2.3. viidatud juhatuse

poolt antud hinnanguga mitterahalise sissemakse väärtuse kohta. Samas on hindamise

aluseks võetud ka hageja ja OÜ Elikante vahel 23.03.2009 sõlmitud kokkulepe. Sel

kuupäeval on sõlmitud väidetav garantiileping, mis on antud kohtuotsusega väljamõistetud

summa tasumise tagamiseks. Lisaks viidatakse hindamise alusena akti p-s 2.1.3. ka hageja

ja OÜ Elikante vahel 03.03.2011 sõlmitud laenulepingule, millest ilmselt tulenevad nõude

suurust kasvatanud summa ja intressid. Sellist lepingut menetluses esitatud ei ole.

16. Mitterahalise sissemakse üleandmise lepingus puudub märge, millise aja jooksul hageja

aktsiate omanikuks saab. Küll aga läks lepingu p 2.5. kohaselt üleantud nõude omandiõigus

kostjale üle kohe lepingu allkirjastamisega. Kostja üldkoosoleku otsuse kohaselt oli hagejal

uute aktsiate märkimise eesõigus 01.08. – 31.08.2012. Vaidlust ei ole selles, et aktsiate

emiteerimist/märkimist ei toimunud, st kannet äriregistrisse ÄS § 343 mõttes ei tehtud.

Aktsiakapitali suurendamise ebaõnnestumise põhjused ei oma tähtsust, kuna kõik eeldused

selleks olid 01.08.2012 kostja üldkoosolekul vastuvõetud otsustega täidetud. Vähemalt kuni

kostja vastu 13.08.2012 pankrotiavalduse esitamiseni ei olnud takistust äriregistrile

kandeavalduse esitamiseks.

17. Hageja poolt mitterahalise sissemaksena üleantud nõude väärtuse osas on hageja positsioon

olnud vastuoluline. Hagiavalduse kohaselt vastas nõude väärtus vähemalt selle

nominaalväärtusele tulenevalt 03.08.2012 vandeaudiitori aruandest ja kostja juhatuse

24.07.2012 mitterahalise sissemakse hindamise aktist. Hiljem asus hageja seisukohale, et

nõude väärtuse kujundas üksnes selle realiseerimist tagav kostja garantii. Arvestades, et

pooled on menetluses jaatanud, et OÜ Elikante ei olnud 2012.a võimeline oma kohustust

hagejale täitma, tegi nõude hagejale väärtuslikuks just kostja antud garantii ja kostja pidi

seda teadma. Kostja juhatuse liige KL on sellega ka arvestanud, sest mitterahalise

sissemakse hindamise aktis on (p 2.1.2.) eraldi viide 23.03.2009 garantiikokkuleppele ja

seega on garantiid käsitletud kui nõudega kaasaskäivat tagatist. Seetõttu ei ole

vandeaudiitori hinnangus ega KL koostatud 24.07.2012 aktis vastuolu seadusega ja/või

mittevastavust nõude ehk mitterahalise sissemakse harilikule väärtusele ÄS § 248 ja § 249

mõttes. Kostja oli lepingu sõlmimise ajal kasumlik äriühing ja suutnuks hageja nõudel

garantiikohase summa hagejale tasuda. Mõistetav ei ole kostja väide, et üleantud nõude

väärtuse osas ei ole VÕS § 189 lg 3 kohaldatav. Lepingu p 1.1. ja 2.3. koostoimes on ilmne,

et pooled lugesid üleantud nõude väärtuseks 3 754 328,33 eurot.

18. Hageja väitel nõude tagastamist kooskõlas ÄS § 347 lg 1 sätestatuga ei toimunud ja ta asus

nõuet tagasi nõudma läbi taganemisavaldus(t)e. Samas ei ole hageja sõltumata kohtu

selgitustest 04.09.2012 (SE nimel esitatud) ega 19.09.2012 (HV nime esitatud)

taganemisavalduste koostamist ja kostjale kättetoimetamist tõendanud. Avaldused on

allkirjastamata, hageja ei ole andnud selgitusi ega esitanud 19.09.2012 taganemisavalduses

viidatud 03.09.2012 järelepärimist ja kostja poolt väidetavalt antud vastust. Nii SE kui HV

kinnitasid kohtuistungil, et ei ole neid avaldusi varem näinud, sama kinnitas SE ka varem

kirjalikult. Kuigi hagejal võis olla alus lepingust taganemiseks, ei saa taganemisavaldusi

kehtivaks lugeda, kuna hageja ei tõendanud taganemisavalduse kostjale esitamist mõistliku

aja jooksul alates lepingurikkumisest teadasaamisest või sellest teada saama pidamisest.

Hageja oli teadlik, et kostja saab lepingut aktsiakapitali suurendamise teel täita kuni

31.08.2012. Taganemisavalduse esitamise mõistlikuks ajaks ei saa lugeda hagiavalduse

esitamist ja selle kättetoimetamist suvel 2015, nagu leidis hageja.

19. Tõendatud ei ole tasaarvestuse toimumine kostja ja OÜ Elikante vahel kostjale hageja poolt

üleantud nõudega ja seetõttu on ebaõiged hageja väited, et mitterahalise sissemaksena

üleantud nõude tagastamine on võimatu.

20. Vandeaudiitori aruanne ei tõenda tasaarvestust kostja ja OÜ Elikante vahel. Audiitori

selgituste kohaselt sisustas ta mitterahalist sissemakset, mitte ei viidanud võimalikule

tasaarvestusele. Selline käsitlus on ka tulenevalt audiitori aruande eesmärgist loogiline.

21. OÜ Elikante ees 31.12.2011 olnud kostja kohustuse (201 864,98 eurot) täitmine 2012.a ei

oma veenvat seost võimaliku ja just hageja poolt kostjale mitterahalise sissemaksena

üleantud nõude tasaarvestamisega. Kostja esitatud maksekorraldused OÜ-le Elikante raha

tasumise kohta on küll ebaselge selgitusega, kuid tõendavad maksete tegemist 2012.a. Kuna

hageja esitatud bilanss puudutab perioodi 01.01.- 30.09.2012, ei saa sellega tõendada, millal

ja millega täpselt OÜ-le Elikante võlgnetav summa tasuti ja seega ei ole välistatud ka kostja

versioon kokku 250 000 euro tasumisest ning OÜ Elikante muutumisest võlausaldajast

võlgnikuks. Bilansi kohaselt saigi OÜ Elikante (kirje nr 1327) 2012.a esimese 9 kuu jooksul

kostjalt laenu, kokku 930 709,47 eurot. Võlausaldajate ees laenukohustuste vähenemine

644 546 euro ulatuses 2012.a jooksul ei anna alust järeldada, et just 01.08.2012 lepingu

esemeks olnud nõue oli tasaarvestatud. Pealegi erinevad summad kümnetes kordades.

22. Hageja väited kostja ja OÜ Elikante seotuse kohta on küll õiged, kuid nendest tehtavad

järeldused spekulatiivsed ega ole seostatavad konkreetsete tasaarvestuse väidetega. Hageja

omistab liiga suurt tähtsust kostja väidetavale huvile nõude omandamiseks OÜ Elikante

vastu. Olukorras, kus pooled ise tunnistavad OÜ Elikante maksevõime vähesust 2012.a, oli

kostja peamine huvi täita endale aktsiate emiteerimise ja märkimisega lepinguga võetud

kohustus ja vabaneda kohustusest (garantii) hageja ees. Kui kostja oleks leidnud, et garantii

lõppes 01.08.2012 lepinguga kokkulangevuse tõttu, oleks puudunud vajadus lepinguga

võetud kohustuste täpseks täitmiseks ja hiljem ka 18.09.2012 kokkuleppeks, millega

taasjõustati garantiikohustus.

23. KL ütlused ja kirjalik kinnitus selle kohta, et nõuet tema kostja juhatuse liikmeks oleku ajal

hagejale ei tagastatud, on vastuolulised ega ole vastava asjaolu tuvastamisel arvestatavad.

KL selgitas, et 18.09.2012 kokkuleppel on tema allkiri ja selle sisu oli talle selge.

24. Arusaamatu on hageja poolt kostja 14.08.2013 bilansis näidatud 6,5 miljoni euro suuruse

„kadumise“ seotus hageja väidetega Elikante OÜ poolt osaluste võõrandamisega Ärivara

OÜ-le. Kostja tõendas ja tegi usutavaks põhjuse, miks tal nõuet OÜ Elikante vastu 2012.a

lõpuks enam ei olnud. Seda ei saa summaliselt ega sisuliselt seostada hageja nõudega.

Hageja loodud konstruktsioon on spekulatiivne ja kunstlik ega tõenda Ateena Maja OÜ,

Pere Restoranid OÜ, Pere Pagar OÜ, Lõuna Varahaldus OÜ, Sossi Maja OÜ, Küütri

Kinnisvara OÜ ja/või Ärivara OÜ suhtes tehtud tehingute seotust pooltevahelises lepingus

nimetatud mitterahalise sissemakse esemeks oleva nõudega.

25. Puudub vaidlus, et 18.09.2012 kuupäeva kandev kokkulepe nõude tagastamise kohta

sõlmiti. KG-le 07.03.2012 antud volikiri hageja esindamiseks on oma teksti poolest

vastuolus TsÜS § 31 lg-st 6 tuleneva piiranguga, kuid ei ole tühine TsÜS § 87 mõttes, sest

sätte eesmärk ei ole sellise volituse tühisuse kaasatoomine. SE ei andnud juhatuse liikme

volitusi KG-le üle, vaid tekitas sisuliselt teise juhatuse liikme enda kõrvale. TsÜS § 87

reguleerib juriidilise isiku sisesuhet. Volikirja tekstist nähtuvalt on see suunatud hagejast

väljapoole. Asjaolu, et KG oli hageja nimel tegutsedes kostjaga seotud, ei ole asjas vaidluse

all ega oluline.

26. Asjaolu, et volikirja originaal ei ole kummagi poole valduses, ei välista volikirja kehtivust.

Volikirja väljaandja kinnitas selle andmist nii kirjalikult kui ka kohtuistungil. KL ja KG ei

kinnitanud, et volikirja ei olnud. KL andis kohtuistungil ütlusi ka selle kohta, et volikirja

paremas alanurgas on tema allkiri. Kahtlusi tekitab KL ütlus puutuvalt volikirja koopiasse,

sest arusaamatu on vajadus koopiale allkirja panna. Tõendatud ei ole hageja väited seoses

volikirja puudumisega põhjusel, et SE keeldus talle volikirja kehtivuse kinnitamisest.

Tõenditena esitatud e-kirjadest on ilmne, et jutt ei käi mitte volikirja kehtivuse

kinnitamisest, vaid Alnus SIA-le hageja poolt käesolevas asjas OÜ Elikante vastu olnud

nõude (koos garantiiga) loovutamisest. SE ütles 25.10.2012 KL-le saadetud selgitustes

selgelt, et tema poolt KG-le väljastatud volikiri oli (nõude loovutamisel Alnus SIAle)

kehtiv. Kahtlusi tekitab ka KG kohtuistungil esitatud väide, et ta nägi volikirja koopiat vaid

korra ja muid tehinguid hageja nimel kõnealuse volikirja alusel ta ei teinud. Volikirja

originaali nõudmist SE-lt ei nähtu ühestki dokumendist. Volikirja (ja 18.09.2012

kokkuleppe) käesoleva menetluse algstaadiumis mitteesitamisest ei saa teha järeldust nende

ebaehtsuse kohta.

27. 18.09.2012 kokkulepe on kehtiv ja sõlmitud mõlema kokkuleppe osapoole mõistlikes

huvides taastamaks 01.08.2012 lepingule eelnenud olukord.

28. Hageja viidatud KL 06.10.2012 e-kirjast ei tulene, nagu olnuks kostjale oluline tegeleda

hageja nõudega kostja suhtes. Hageja omistab meelevaldselt TP 26.10.2012 e-kirja p-le 2

tähenduse, nagu olnuks emissiooni tühistamise kokkulepe selleks ajaks sõlmimata. Kuna

selleks ajaks oli hageja kostja eelmise nõustaja (M. Mägi Advokaadibüroo) kontrolli all,

kellega suhted ei olnud head, on eluliselt usutavam, et jutt ei olnud mitte kokkuleppe

sõlmimisest, vaid juba sõlmitud kokkuleppe esitamisest KL poolt kostja uuele nõustajale.

KL poolt nimetatud 06.10.2012 kirjas peetakse hagejat kostja suurimaks võlausaldajaks.

Nõue (OÜ Elikante vastu), mida garantii tagas, aga oli tõepoolest põhiliselt kohtulahendil

põhinev ja suurusjärgus 3,3 miljonit eurot, nagu KL märgib.

29. Üheselt ei ole tõendatud, millal 18.09.2012 kuupäeva kandev kokkulepe tegelikult

sõlmiti/allkirjastati. Tõendatud ei ole hageja väide läbirääkimiste pidamise kohta aktsiate

emissiooni tagasipööramise (ka läbirääkimiste edutuse) kohta. Tunnistaja HV kinnitas seda,

et tema sai hageja juhatuse liikmeks 03.10.2012 äriregistri kandega. Tema ütlustes ei ole

alust kahelda. Hageja käsitlus SE juhatuse liikme volituste lõppemisest 17.09.2012 ei ole

esitatud tõenditega kooskõlas. Hageja ainuaktsionäri otsus SE tagasikutsumise kohta on

digitaalselt allkirjastatud alles 21.09.2012 ja äriregistrile esitati juhatuse ja nõukogu

muudatuskannete avaldus alles 01.10.2012. Samas ei teeks ka SE tegelik tagasikutsumine

ja tema sellest teavitamine 17.09.2012 tühiseks või kehtetuks tema poolt antud volikirja

KG-le ja võimalust, et kokkulepe ikkagi allkirjastati 18.09.2012. TP 23.10.2012 kirjast

nähtub, et Advokaadibürooni RASK oli selleks ajaks jõudnud 18.09.2012 nõude

loovutamise leping hageja ja Alnus SIA vahel. Nõudena defineeritakse selleks kirjas just

hageja nõuet OÜ Elikante vastu koos kostja vastu oleva garantiiga nõude täitmiseks.

Järelikult pidi hagejale enne nõude loovutamise lepingu sõlmimist olema nõue kostja poolt

koos garantiiga tagastatud. Viidatud nõude loovutamise leping ja 18.09.2012 kokkulepe

vormistati ilmselt korraga ja tõenäoliselt on ka nõude loovutamise lepingul KG allkiri. Igal

juhul ei kinnita kõnealune e-kiri tunnistajate KG ja KL versiooni kokkuleppe

vormistamisest Advokaadibüroos RASK ja/või kostja advokaatide ettevalmistuse

tagajärjel. Eluliselt usutavad ei ole tunnistajate KL ja KG kirjeldused kokkuleppe

ettevalmistamise ja allkirjastamise kohta advokaat TP poolt Jõe tn kontoris. Arusaamatu on,

miks pidi advokaat koostama dokumendi kontoriruumides ja kutsuma allkirjastajad kohale

eri aegadel. Nende ütlustes on ka vastuolusid, nagu kokkuleppe allkirjastamise juures

viibinud isikute ring ja dokumendi koostamine kohapeal/kaasavõetuna mälupulgal.

30. Arusaamatu on hageja käsitlus 18.09.2012 kokkuleppe heade kommetega vastuolust ja selle

sisu kahjulikkusest hagejale. Iseenesest on õige hageja viide VÕS § 155 lg 4 p-le 3, mille

kohaselt 01.08.2012 lepingu sõlmimisega langesid kostja näol kokku nii võlgnik kui

võlausaldaja ja garantii lõppes. Samas ei välista nimetatud säte ja lepinguvabaduse

üldpõhimõte seda, et garantii pärast selle lõppemist taastatakse. Selliselt on pooled

18.09.2012 kokkuleppega ka teinud. Seega ei vasta tõele hageja väide, nagu oleks kostja

kokkuleppega vabanenud nii aktsiate emiteerimise- kui garantiikohustusest. Samadel

põhjustel ei ole tõendatud hageja väide 18.09.2012 kokkuleppe vastuolu kohta hea usu

põhimõttega. Hea usu põhimõttega saab vastuolus olla käitumine, mitte tehing ise.

18.09.2012 kokkuleppega hageja suhtes hea usu põhimõtte rikkumine ei ole mõistetav, sest

kokkuleppega taastati hageja jaoks endine olukord. Kas ja milliseid läbirääkimisi sellise

kokkuleppe saavutamiseks peeti, ei ole määrav ja selliste läbirääkimiste pidamine on ka

tõendamata. Kas hageja aktsionärid olid kokkuleppega kursis või mitte, ei oma samuti asjas

tähtsust. Audiitor MK arvamusest ei saa teha järeldust 18.09.2012 kokkuleppe võltsituse

kohta.

31. Ka KL 22.05.2013 kirjast, milles asutakse seisukohale, et hageja nõue OÜ Elikante vastu

on endiselt kostja omanduses, ei järeldu 18.09.2012 kokkuleppe võltsitus. Eelpool

tuvastatud asjaoludel see nii ei olnud, kuid kuna ei saa välistada, et hageja aktsionärid ei

olnud kokkuleppest teadlikud (18.09.2012 ei olnud sisuliselt hageja juhatus vahetunud, oli

olemas 07.03.2012 volikiri, mille alusel sai kokkuleppe sõlmida), võis kostja teha sellega

katse hoida ära OÜ Elikante pankrotti, mis enam kui 3 miljoni euro suuruse nõude

esitamisel oleks ilmselgelt järgnenud. Oluline on märkida, et OÜ Elikante pankroti

ärahoidmise soovile kostja poolt on hageja ka ise viidanud. Samas on kostja selgitanud, et

enne 22.05.2013 kirja koostamist käisid läbirääkimised hagejat kontrollinud Maria Mägi

advokaadibürooga, kes pakkus hageja aktsiaid teatud summa eest pankrotiavalduse

esitamata jätmise vastu. Selline käsitlus tundub igati loogiline ja usutav, kusjuures garantiile

hageja oma nõude üle läbirääkimistel enam ei tuginenud.

32. Tõendatud on, et 23.03.2009 garantiileping eksisteeris kehtivalt. Garantiile viidati nii

01.08.2012 lepingus kui 18.09.2012 kokkuleppes, samuti kajastati garantiiga seonduvat

kostja 2012.a majandusaasta aruandes. Asjaolu, et pankrotihaldur ei olnud garantiist teadlik

või et lepingu hageja nimel allkirjastanud SE seda ei mäleta, ei tee garantiid olematuks.

Garantiileping ei ole tühine ka põhjusel, et hagejale oli selle sõlmimise väidetaval

kuupäeval määratud pankrotihaldur. VÕS § 155 lg 1 eeldab võlausaldaja nõustumust

garantiiga ja see loetakse kehtivaks väljaandmisega võlausaldajale. Käesoleval juhul on

garantiilepingu esitanud hageja.

33. Hageja ei saa enam garantiilepingu alusel nõudeid esitada, sest pooled lõpetasid garantii

kokkuleppel 20.09.2012. Nimetatu seletab ka „eraldise“ kadumist kostja majandusaasta

aruandest. Kui lugeda kokkulepe tühiseks hageja nimel selle allkirjastanud SE volituste

lõppemise tõttu või vastuolu tõttu heade kommetega, siis on garantii lõppenud tähtaja

möödumisega või on garantiist tulenev nõue aegunud. Kas OÜ Elikante poolt hageja suhtes

nõue ka täideti, nagu väidab kostja, ei ole teada ega oma tähtsust.

34. Tunnistajate ütlused ei oma asjas olulist tähendust (va HB ja VK, kelle ütluste

usaldusväärsuse osas kahtlusi tõstatatud ei ole), kuna asjas on esitatud mahukas hulk

dokumentaalseid tõendeid. Tunnistajad KL ja KG omavad nii läbi omavahelise seotuse kui

mitmete kohtuasjade isiklikku huvitatust asja lahendamiseks hageja kasuks (või isegi vaenu

kostja suhtes), mistõttu tuleb nende ütlustesse suhtuda reservatsiooniga. Samaväärselt tuleb

läheneda tunnistaja SE ütlustele.

Apellatsioonkaebus

35. Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada.

Alternatiivselt palub hageja maakohtu otsuse tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks

maakohtule. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

36. Kaebuse kohaselt tuvastas maakohus ebaõigesti, et OÜ Elikante nõue on hagejale

tagastatud. Maakohus hindas ebaõigesti või jättis põhjendamatult hindamata hageja tõendid,

mis koosmõjus teiste asjas esitatud tõenditega kinnitavad, et kostja esitatud 07.03.2012

volikiri, 18.09.2012 kokkulepe ja 20.09.2012 garantii kehtetuks tunnistamise kokkulepe on

võltsitud. Maakohus jättis arvestamata KL 22.05.2013 digitaalselt allkirjastatud nõudekirja

Maria Mägi Advokaadibüroole; KL 06.10.2012 e-kirja RK-le; vandeadvokaat Tarmo

Petersoni 26.10.2012 ja 24.10.2012 e-kirjad KL-le; tunnistajate KL ja KG vande all antud

ütlused ja nende poolt hagejale saadetud kirjalikud vastused; kostja 14.08.2013 bilansi

väljatrüki (perioodi 01.01.2012-31.12.2012 kohta) ja 01.11.2012 bilansi väljatrüki; samuti

tõendid selle kohta, et dokumentide võltsimine on kostja äripraktika (Eesti Kohtuekspertiisi

Instituudi uuringuakt, KL 06.12.2012 e-kirjale lisatud ülevaade RK-le ja väljavõte

28.08.2014 Eesti Advokatuuri aukohtu menetluse protokollist). Hageja tõendas, et kostja

tõendid on võltsitud, kostja ei ole tõendanud vastupidist, kuigi see oli tema

tõendamiskoormis.

37. Maakohus kohaldas ebaõigesti ÄS § 347 lg-d 1 ja 2 ning tuvastas ebaõigesti, et 01.08.2012

lepingu tagasitäitmiseks ja OÜ Elikante nõude tagastamiseks oli vaja formaalse

taganemisavalduse tegemine. Kohus ei selgitanud, miks ta hageja seisukohaga ei nõustu.

Lepingu sisu ja olemuse tõttu ei olnud vajalik kostjale formaalse taganemisavalduse

esitamine. Aktsiate ebaõnnestunud märkimisest tulenev nõue muutus sissenõutavaks kohe

pärast märkimise nurjumist, so 01.09.2012.

38. Kui taganemisavaldus oli siiski vajalik, on hageja igal juhul kehtivalt taganenud. Maakohus

hindas ebaõigesti tunnistajate SE ja HB (V) ütlusi kui asus seisukohale, et 04.09.2012 ja

19.09.2012 taganemisavalduse koostamine ning kostjale kättetoimetamine ei ole tõendatud.

Tunnistajad selgitasid, et hageja esitas kostjale kirjaliku taganemisavalduse. Maakohus

jättis

põhjendamatult

rahuldamata

hageja

taotluse

kuulata

taganemisavalduste

kättetoimetamise asjaolude osas tunnistajana üle KL. Kohus piiras sellega põhjendamatult

hageja võimalusi oma väiteid tõendada. Kohus hindas tõendeid valikuliselt ja jättis

tuvastamata, et pooled on ka oma käitumisega lugenud 01.08.2012 lepingust tuleneva

võlasuhte lõppenuks ja lepingust kaudse tahteavaldusega taganenud. See oli võimalik

tuvastada e-kirjade saatmise ja läbirääkimiste pidamise alusel. Taganemisavalduste

kehtivuse hindamisel ei oma tähtsust, kas see oli hageja seadusliku esindaja poolt

allkirjastatud või mitte. Avaldusele ei ole ette nähtud vorminõuet. Taganemine on seega

kehtiv ja kostja pidi seda täitma.

39. Maakohus hindas tõendeid valikuliselt ja ebaõigesti, kui tuvastas, et tõendatud ei ole

tasaarvestus kostja ja OÜ Elikante vahel kostjale hageja poolt üle antud OÜ Elikante

nõudega. Seega leidis kohus ebaõigesti, et nõue OÜ Elikante vastu ei ole lõppenud.

Maakohus jättis arvestamata hageja 29.08.2016 menetlusdokumendi lisad 6-15 ja KL

ütlused, mis hageja seisukohti kinnitavad. Maakohus ei põhjendanud, miks ei ole hageja

tõendid asjakohased. Osade tõendite põhjendamatult kõrvale jätmine on menetlusnormi

oluline rikkumine. Kohus rajas oma järeldused põhjendamatult, ilma reaalse arutluskäiguta

kostja poolt bilansikirje nr 1320 sisu tõendamiseks esitatud tõenditele.

40. Maakohus tuvastas iseenesest õigesti, et garantii lõppes 01.08.2012 lepinguga OÜ Elikante

nõude (ja nõuet tagava garantii) loovutamisega kostjale. Kohus jättis aga kohaldamata VÕS

§ 155 lg 1 ja lg 11 ning asus ekslikult seisukohale, et kostja garantii taastati väidetava

18.09.2012 kokkuleppega. Kuna garantii lakkas kehtimast, muutuks uus garantiikohustus

kehtivaks üksnes garantiikirja väljastamisega garantii andjale. Kostja ei väljastanud uut

garantiid. 18.09.2012 kokkuleppe preambulis märgitu ei oma õiguslikku tähendust.

41. Maakohus leidis seetõttu ebaõigesti, et 18.09.2012 kokkuleppega saavutas hageja

01.08.2012 lepingu eelse olukorra, st kohus tuvastas ebaõigesti OÜ Elikante nõude väärtuse

01.08.2012 lepingu sõlmimise järgselt. Kuna 01.08.2012 lepingu sõlmimise järgselt langes

ära nõudele põhilise väärtuse loonud kostja garantii, siis muutus nõude majanduslik väärtus

OÜ Elikante halva majandusliku seisundi tõttu nullilähedaseks ja hagejal ei ole võimalik

nõuet sihtotstarbeliselt kasutada. Seega, isegi kui OÜ Elikante nõue ei ole lõppenud

tasaarvestusega, tuleb VÕS § 189 lg 2 p 3 alusel hüvitada hagejale OÜ Elikante nõude

väärtus, mida nõue omas vahetult enne selle üleandmist kostjale.

42. Maakohus kohaldas ebaõigesti TsÜS § 31 lg-t 6 ja § 87. Isegi kui 07.03.2012 volikiri ja

18.09.2012 kokkulepe ei ole võltsitud, on need tühised. Maakohus leidis ebaõigesti, et TsÜS

§ 31 lg 6 reguleerib üksnes juriidilise isiku sisesuhet ja säte ei too kaasa volikirja ega selle

alusel sõlmitud tehingute tühisust. TsÜS § 31 lg 6 eesmärgiks on mh tagada, et äriühingu

esindamisõigust juhatuse liikme poolt kolmanda isikuga sõlmitud kokkuleppe alusel üle ei

anta. Vaidlusaluse volikirjaga anti KG-le täielik esindusõigus, mis on keelatud. Seega on

tehingud vastuolus seadusest tuleneva keeluga ja TsÜS § 87 kohaselt tühised.

43. Maakohus jättis volikirja koopia alusel tehtud tehingute tühisuse tuvastamisel ebaõigesti

kohaldamata TsÜS § 127 lg 3, § 125 lg 5 ja § 129 lg 1 ning rikkus otsuse

põhjendamiskohustust. Kuna väidetava 18.09.2012 kokkuleppe sõlmimisel puudus

volikirja originaal, ei saanud kokkuleppe sõlminud isikud tugineda esindusõiguse

olemasolule ja kokkulepe on seetõttu tühine. Volikirja koopia ei oma TsÜS § 127 lg-s 3

sätestatud toimet. Maakohus ei selgitanud, miks ta hageja väitega ei nõustu. Kostja ei ole

väidetava volikirja originaali esitanud. Blanko volituse andmine kostjaga seotud isikule on

ka arusaamatu.

44. Maakohus leidis ebaõigesti, et 18.09.2012 kokkulepe ei ole alternatiivselt tühine TsÜS § 86

lg 1 alusel, sest see ei ole vastuolus heade kommetega. Kohus jättis kokkuleppe heade

kommete vastasuse tuvastamisel ebaõigesti kohaldamata VÕS § 155 lg 1 ja jõudis ekslikult

seisukohale, et 23.03.2009 garantiilepinguga antud garantii taastati pärast selle lõppemist

väidetava 18.09.2012 kokkuleppega. Hagejale väidetavalt tagastatud nõude väärtus oli

olematu ja 18.09.2012 kokkulepe on seega heade kommetega vastuolus. Kokkulepe sõlmiti

hageja kahjustamise, kostja kohustustest vabanemise ja OÜ Elikante maksejõuetuse

ärahoidmise eesmärkidel.

45. Maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse norme, kui jättis rahuldamata hageja ekspertiisi

määramise taotluse ja kui arvestas otsuse tegemisel tõenditena 07.03.2012 volikirja,

18.09.2012 kokkulepet ning 20.09.2012 garantii tagastamise kokkulepet. Maakohtu tegevus

on vastuolus senise Riigikohtu praktikaga tõendamiskoormise kohta dokumendi ehtsuse

vaidlustamisel ja ekspertiisi määramise kohustuse kohta.

46. Kohus rikkus oluliselt menetlusõiguse norme, kui jättis ekspertiisi määramata TsMS § 238

lg 1 p 2 alusel põhjusel, et asjaolu tõendamise kohta on esitatud piisavalt tõendeid, kuid

luges sellele vaatamata vaidlusalused dokumendid ehtsaks ja tugines neile kohtuotsuse

tegemisel. TsMS § 238 lg 1 p 2 alusel saab ekspertiisi määramisest keelduda üksnes siis,

kui asjaolu positiivse tõendatuse kohta on juba piisavalt tõendeid kogutud. Kohus pidi

lugema dokumendi ebaehtsuse tõendatuks või rahuldama ekspertiisitaotluse.

47. Kohus rikkus oluliselt TsMS § 277 lg-t 1 ja Riigikohtu praktikast tulenevaid põhimõtteid,

kuna hindas ekspertiisi määramise taotluse rahuldamata jätmisel sisuliselt tõendeid

(07.03.2012 ja 18.09.2012 dokumentide originaale). Kohus lahendas ehtsuse küsimuse

ebaõigesti läbi tõendite hindamise, kuna ehtsuse tuvastamine nõuab eriteadmisi ja selleks

on vaja määrata ekspertiis.

48. Ekspertiisi määramata jätmine oli hagejat eksitav ja tõi kaasa vastuolulise kohtulahendi.

Kohus põhjendas 11.10.2016 istungil ekspertiisi määramata jätmist sellega, et ebaehtsuse

tõendatuse kohta on esitatud hulgaliselt tõendeid, millega jättis selge mulje, et ebaehtsus on

piisavalt tõendatud. Samas leidis kohus otsuses, et dokumendid on ehtsad.

49. Kohtupraktikast tulenevalt ei pidanud hageja dokumendi ebaehtsuse tõendamiseks taotlema

ekspertiisi, vaid piisas hageja sellekohasest vastuväitest. Dokumendi ehtsuse pidi tõendama

ja taotlema selleks ekspertiisi kostja. Jättes vastava taotluse esitamata, loobus kostja

tõendist, mis võiks ümber lükata hageja väited ebaehtsuse kohta. Seega pidi kohus

dokumentide ehtsuse hindamisel lähtuma hageja vastuväidetest ja lugema dokumendid

TsMS § 277 lg 1 alusel võltsituks.

50. Maakohus pidi 07.03.2012 ja 18.09.2012 dokumendid jätma tõendina tähelepanuta ka

põhjusel, et need on sõlmitud tagantjärele, dokumentidel märgituga võrreldes hilisemal

kuupäeval ehk ajal, mil kumbki väidetav hageja esindaja (SE ega KG) ei saanud hagejat

esindada.

51. Kostja ei tõendanud 18.09.2012 ja 20.09.2012 kokkuleppe ning 07.03.2012 volikirja

ehtsust. Erinevalt kostjast esitas hageja tõendid ja faktilised asjaolud, mis lisaks tunnistajate

KL, KG ja HB ütlustele kinnitavad dokumentide ebaehtsust. Maakohus pidi seega need

tõendid jätma tähelepanuta.

52. Maakohtu otsus on vastuoluline. Kohus tuvastas õigesti, et tunnistaja SE ütlused ei ole

usaldusväärsed, kuid tugines samas 07.03.2012 volikirja kehtivuse tuvastamisel just selle

väljaandja SE kirjalikule ja kohtuistungil suuliselt antud kinnitustele ning leidis, et kinnituse

tõttu ei ole volikirja kehtivus välistatud. Kostja enda poolt maakohtus antud selgitused

kinnitasid seejuures hageja seisukohta, et SE tegutses hageja juhatuse liikmena ja tegutseb

praegugi üksnes RK ja kostja huvides.

53. Kohus jaatas volikirja originaaleksemplari vajalikkust volituse aluselt tehtavate tehingute

puhul (märkides, et hageja väited seoses volikirja puudumisega põhjusel, et SE keeldus KL-

le volikirja kehtivust kinnitamast, ei ole asjas tõendamist leidnud), kuid luges samas

18.09.2012 kokkuleppe sõlmimiseks piisavaks, kui selle allkirjastamisel esitati volikirja

koopia. Kuna volikirja võltsitus on vaidluse üks olulisemaid küsimusi, ei saa maakohtu

seisukoht olla selles osas vastuoluline. Seetõttu on kohtuotsus olulises osas põhjendamata,

mis on oluline menetlusõiguse normi rikkumine.

54. Maakohus jättis volikirja ehtsuse hindamisel põhjendamatult hindamata nii hageja

faktiväited kui ka asja lahendamisel tähtsust omavad tõendid ning hindas ebaõigesti

mitmeid olulisi tõendeid. Seetõttu tuvastas maakohus ebaõigesti või jättis tuvastamata asja

lahendamiseks olulised asjaolud. Kohus jättis tähelepanuta hageja väite ja põhjendused, et

SE 25.10.2012 kinnitus ei ole tõendina usaldusväärne ja jättis hindamata KL kirjaliku

selgituse ja vande all antud ütlused seoses SE varasema keeldumisega kinnitada volikirja

kehtivust digitaalallkirjaga. Keeldumine on selgitatav sellega, et volikiri on võltsitud.

Lisaks olid SE volitused hageja juhatuse liikmena lõppenud. Maakohus jättis volikirja ja

18.09.2012 ning 20.09.2012 kokkuleppe ehtsuse hindamisel põhjendamatult tähelepanuta

hageja väited ja tõendid seoses RK äriühingute juhtimise eripäraga, juhatuse liikmete rolliga

RK äriühingutes ja asjaolu, et dokumentide võltsimine oli kostja tavapärane äripraktika.

Samuti jättis kohus tähelepanuta, et volikirja võltsitust kinnitavad KG ja KL kirjalikud

selgitused ja tunnistajana antud ütlused. Maakohus jättis hindamata hageja väite, et volituse

saanud KG huvid olid hageja huvidega vastuolus, kuna ta oli kostja aktsionäri Transcom

Grupp OÜ juhatuse liige, hageja aktsionärid hoiti aga volitusest teadmatuses. Maakohus

jättis tuvastamata, et vandeadvokaat TP ja LL 23.10.2012-26.10.2012 kirjavahetuses on mh

juttu sellest, et SE-lt on vaja saada kiiremas korras kinnitus 07.03.2012 volikirja kehtivuse

osas. SE varasema keeldumise tõttu oligi TP sunnitud veel oktoobris meelde tuletama, et

vaja on volikirja kehtivuse kinnitust.

55. Maakohtu otsus on vastuoluline 18.09.2012 kokkuleppe ehtsuse ja seda kinnitavate tõendite

kui vaidluse ühe olulisema küsimuse osas. Maakohus hindas ebaõigesti KL 06.10.2012 e-

kirja ja sellele manusena lisatud ülevaadet RK-le, leides et ülevaatest ei tulene, nagu oleks

veel 06.10.2012 seisuga kostjale olnud oluline tegeleda hageja nõudega kostja suhtes.

Kohus leidis vastuoluliselt, et ülevaate p-s 2 on hagejat nimetatud kostja põhivõlausaldajaks

sel põhjusel, et eeldades 18.09.2012 kokkuleppe ehtsust taastati sellega kostja poolt hagejale

antud garantii kehtivus. Kuna kohus tuvastas, et garantii lõppes 20.09.2012 kokkuleppega,

ei saanud see kehtida enam 06.10.2012 ja kohtu järeldus seoses sellega, miks nimetab kostja

ülevaate p-s 2 hagejat oma põhivõlausaldajaks, on otseses vastuolus kohtu enda tuvastatud

faktiliste asjaoludega. Garantii lõppemise järgselt pidanuks kostjal hageja ees rahalised

kohustused puuduma. Maakohus märkis, et tal ei ole ühest veendumust, millal tegelikult

18.09.2012 kokkulepe sõlmiti ja see võidi sõlmida ka hiljem. Seega on võimalik, et väidetav

18.09.2012 kokkulepe sõlmiti alles oktoobri lõpus, nagu kinnitasid ka tunnistajad KL ja

KG. Samadel põhjustel on maakohtu otsus vastuoluline seoses TP 26.10.2012 e-kirja sisu

hindamisega. Maakohus omistas TP 26.10.2012 e-kirja sisu hindamisel põhjendamatult

suurt tähendust asjaolule, et emissiooni ei olnud tegelikult vaja tühistada. Kuna kostja ja

tema lepingulised esindajad ei pruukinud sellest teadlikud olla, ei ole välistatud, et kostja

soovis sõlmida emissiooni tühistamise ja OÜ Elikante nõude tagastamise kokkuleppe, mis

väidetavalt sõlmiti juba 18.09.2012. Maakohus tugines põhjendamatult kostja väitele, et TP

26.10.2012 e-kirja koostamise ajal oli kostja läinud tülli M.Mägi advokaadibürooga, kes

omakorda kontrollis hagejat. Kostja väide on tõendamata ja spekulatiivne.

56. Maakohus jättis 18.09.2012 kokkuleppe ehtsuse hindamisel põhjendamatult kõrvale

tunnistajate KL ja KG vande all antud ütlused ja nende kirjalikud vastused hagejale.

Mõlemad kinnitasid selgelt, et nii väidetav volikiri kui ka kokkulepe on võltsitud ja sõlmitud

oktoobri lõpus või novembri alguses. Samale viitavad ka HB ja KL ütlused.

57. Arusaamatu on maakohtu seisukoht, et 18.09.2012 kokkuleppe võltsitusele ei viita KL

22.05.2013 digitaalselt allkirjastatud nõudekiri Maria Mägi Advokaadibüroole. Tõendist

nähtub üheselt, et veel 22.05.2013 oli OÜ Elikante nõue jätkuvalt kostja omanduses ja selle

tagastamist ei olnud toimunud.

58. Maakohus leidis ebaõigesti, et hagejale nõude mittetagastamist ei tõenda koosmõjus teiste

tõenditega ka OÜ MK Audit audiitor Maidu Kuuse 27.11.2012 arvamus hageja aktsiate

väärtuse kohta. Audiitori arvamuses puuduvad viited väidetavale 18.09.2012 kokkuleppele.

59. Maakohus jättis täielikult hindamata tõendid selle kohta, et OÜ Elikante nõue on lõppenud

(kostja 14.08.2013 bilansi väljatrükk, kostja 01.11.2012 bilansi väljatrükk, bilansside

võrdluse kokkuvõte, 14.08.2013 bilansi väljatrüki alusel koostatud kokkuvõte suuremate

nõuete muutuste kohta, RR 08.11.2012 e-kiri notarile, Ateena Maja OÜ, Küütri Kinnisvara

OÜ, Lõuna Varahaldus OÜ, Sossi Maja OÜ ja Ärivara OÜ äriregistri üld-ja isikuandmete

ajalood ning Aktsiaseltsi Transcom ja Elikante OÜ omavaheliste nõuete lõppemise

(tasaarvestuse) skeem). Maakohus tuvastas ebaõigesti, et 14.08.2013 bilansi väljatrüki kirje

nr 1320 ei kajasta hagejalt omandatud OÜ Elikante nõuet ja puudutab hoopis teist võlasuhet.

Selline seisukoht on tõendamata ja eluliselt ebausutav. Bilansikirjed tõendavad, et OÜ

Elikante nõue lõppes tasaarvestusega. Maakohus ei hinnanud hageja ja kostja tõendeid

kogumis ja vastastikuses seoses ning jättis tõendite vastuolu korral hindamata, millised

tõendid on veenvamad, rikkudes sellega TsMS § 232 lg 1 ja § 442 lg 8.

60. Maakohus jättis põhjendamatult tähelepanuta hageja seisukoha seoses TP 23.10.2012 e-

kirjaga KL-le. Kiri ei kinnita kostja väidet, et KL oli enne 23.10.2012 kostja lepingulistele

esindajatele edastanud väidetavalt hageja ja Alnus SIA vahel sõlmitud nõude loovutamise

lepingu koopia, millele oli lisatud väidetav 07.03.2012 volikiri KGle. See ei ole eluliselt

usutav. Väidetav nõude loovutamise leping hageja ja Alnus SIA vahel on võltsitud.

Lepingut ei ole kostja tõendina esitanud. Kohus luges vaikimisi ja põhjendusi esitamata

lepingu siiski kehtivaks ning järeldas ebaõigesti, et ehtne peab olema ka hageja ja kostja

vahel samal päeval sõlmitud 18.09.2012 nõude tagasiloovutamise kokkulepe. Maakohus

luges alusetult ebausaldusväärseks KL ja KG selgitused seoses 18.09.2012 kokkuleppe

koostamise ja ettevalmistamisega Advokaadibüroo RASK poolt.

61. Maakohus tuvastas ilma põhjendusteta, et pooled lõpetasid 23.09.2009 garantiilepingust

tuleneva garantii 20.09.2012 kokkuleppega, kuigi hageja oli samadel põhjendustel nagu

volikirja ja 18.09.2012 kokkuleppe puhul vaidlustanud ka 20.09.2012 kokkuleppe ehtsuse.

Sellega rikkus kohus põhjendamiskohustust. Kostja ei tõendanud, et 20.09.2012 kokkulepe

on ehtne, kuigi see oli tema tõendamiskoormus. Maakohus jättis hindamata kostja

01.11.2012 bilansi väljatrüki, mille kohaselt oli tal veel seisuga 30.09.2012 lühiajaline

kohustus hageja ees, järelikult on 20.09.2012 kokkulepe koostatud tagantjärgi. Hageja sai

väidetavatest 20.09.2012, 18.09.2012 ja 07.03.2012 dokumentidest teadlikuks alles

kohtuvaidluse ajal.

62. Maakohus leidis ebaõigesti, et kuigi tuvastatud on, et kostja ja OÜ Elikante on omavahel

seotud äriühingud, on spekulatiivne hageja järeldus, et RK omandas nõude enda teise

äriühingu OÜ Elikante vastu, et likvideerida OÜ Elikante ja enda vastu suunatud nõue ning

vabaneda rahalistest kohustustest hageja ees. Hageja järeldus ei ole spekulatiivne, vaid

tugineb tõenditele ja on eluliselt usutav.

63. Arusaamatu on maakohtu järeldus, et kostjal oli vaieldamatult reaalne huvi 01.08.2012

lepingu kohaseks täitmiseks. Asjas esitatud tõendite ja asjaolude pinnalt on eluliselt

usutavam vastupidine. Kostjal puudus reaalne kavatsus seda lepingut täita. Kostja, keda

reaalselt kontrollib RK, ainsaks eesmärgiks on olnud vältida hageja poolt tema vastu

pankrotiavalduse esitamist ja omandada endaga seotud äriühingu vastu suunatud nõue,

hoides ära nõuete esitamist kohtus kostja vastu.

64. Sõltumata sellest, kas 18.09.2012 kokkulepe on tühine, ebaehtne või õiguspärane, on

OÜ Elikante nõue tasaarvestamisega lõppenud. Kuna nõude lõppemise tõendamine eeldab

kostja ja OÜ Elikante omavaheliste sisetehingute ja nendele viitavate asjaolude tuvastamist,

ei saa nõuda, et hageja peaks tõendama nõude lõppemist. Hageja tõi välja nõude

lõppemisele viitavad asjaolud ja tõendid, millega täitis oma tõendamiskoormuse.

65. Maakohus jättis hindamata hageja väite, et alates oktoobrist 2012 toimus nii kostja kui ka

teiste RK kontrolli all olevate ettevõtete juhtimine advokaadibüroost RASK, kes töötas välja

tegevuskava RK plaanide ja soovide elluviimiseks ning koostas vajalikud dokumendid.

Kohus ei selgitanud, miks need väited ei oma asja lahendamisel tähtsust ja jättis hindamata

tõendid, sh kostja enda esitatud tõendid, mis hageja väidet kinnitavad. Kohus ei hinnanud

hageja väidet, et KL sai asuda andma tõele vastavaid selgitusi alles siis, kui ta lahkus RK

kontrollitavate äriühingute juhtorgani liikme ametikohtadelt. Kohus jättis hindamata Eesti

Kohtuekspertiisi Instituudi uuringuakti, KL 06.12.2012 e-kirjale lisatud ülevaate RK-le

ning väljavõtte 28.08.2014 Eesti Advokatuuri aukohtu menetluse protokollist, mis

kinnitasid kostja tõendite võltsimise praktikat. Need asjaolud ja tõendid näitavad, et KL ja

KG ütlused on usaldusväärsed. Menetlusosalise väidete ja tõendite eiramine on

põhjendamiskohustuse rikkumine. Maakohus leidis ebaõigesti, et tunnistajate KL ja KG

vande all antud ütlused on ebausaldusväärsed. Kohus ei hinnanud hageja väiteid selle kohta,

et tõendamata ja asjakohatud on kostja väited tunnistajate soovi kohta kahjustada kostjat,

mistõttu nende praeguses vaidluses antud ütlused on ebaõiged. Tunnistajate ütlused, s.h

18.09.2012 kokkuleppe võltsituse osas, on kooskõlas asjas esitatud tõenditega. Samuti

leidis maakohus ebaõigesti, et KL ja KG ütlused on omavahel vastuolus.

Vastus apellatsioonkaebusele

66. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

67. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse

tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse

rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata.

68. TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja

lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad

kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse

või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist

vajalikuks.

Ringkonnakohtu

hinnangul

kohaldas

maakohus

otsuse

tegemisel

materiaalõiguse norme õigesti ja ei rikkunud menetlusnorme. Suures osas kordab hageja

apellatsioonkaebuses maakohtus esitatud väiteid ja seisukohti, millele maakohus on piisava

põhjalikkusega vastanud. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse

põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Vastuseks

apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

69. Põhilise osa apellatsioonkaebusest moodustavad hageja etteheited maakohtu poolsele

tõendite hindamisele. Ringkonnakohus kontrollis hageja väiteid ja leiab, et maakohtu otsuse

põhjendav osa vastab TsMS § 442 lg-s 8 sätestatule. Maakohus märkis otsuses kohtu

tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, samuti tõendid, millele on rajatud kohtu

järeldused. Samuti põhjendas kohus, miks ta ei nõustunud hageja või kostja faktiliste

väidetega. Kohus analüüsis otsuses tõendeid ja põhjendas otsuses, miks ta osasid tõendeid

ei arvestanud. See, et hageja ei nõustu tõenditele antud hinnangu ja nende alusel tehtud

järeldustega, ei tähenda menetlusnormi rikkumist, nagu hageja ekslikult leiab.

Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses nimetatud tõendid ei anna eraldiseisvalt

ega koosmõjus alust teistsuguste järelduste tegemiseks, kui tegi maakohus. Maakohtu otsus

ei ole põhjendamata ega vastuoluline, nagu hageja leiab.

70. Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus õigesti, et kostja on OÜ Elikante nõude

18.09.2012 kuupäeva kandva kokkuleppega hagejale tagastanud. Hageja väide 07.03.2012

volikirja, 18.09.2012 kokkuleppe ja 20.09.2012 garantii kehtetuks tunnistamise kokkuleppe

võltsituse kohta ei leidnud tõendamist. Samuti ei tuvastanud maakohus 07.03.2012 volikirja

ja 18.09.2012 kokkuleppe tühisust. Kohus märkis otsuses, milliste asjaolude ja tõendite

alusel ta need järeldused tegi. Ringkonnakohtul puudub alust teistsuguste järelduste

tegemiseks.

71. Maakohus ei kohaldanud ÄS § 347 lg-d 1 ja 2 ebaõigesti, nagu hageja väidab, vaid viitas

üksnes seaduses sätestatud võimalusele, mille kohaselt aktsiate märkimise ebaõnnestumisel

peab juhatus märkijate poolt tasutu viivitamatult tagastama ja juhatuse liikmed vastutavad

tasutu tagastamise eest solidaarselt. Käesolevas asjas ei lahendatud kostja juhatuse liikme

vastu esitatud nõuet ja maakohus eelnimetatud sätteid otsuse tegemisel ka ei kohaldanud.

72. Hageja tugines maakohtu menetluses asjaolule, et ta on 01.08.2012 lepingust 04.09.2012 ja

19.09.2012

avaldustega

taganenud.

Maakohus

tuvastas

õigesti,

et

nimetatud

taganemisavalduste tegemine ja kostjale kättetoimetamine ei ole tõendatud. Tunnistajate

SE ja HB (endine V) ütlusi hindas maakohus selles osas õigesti. Hageja taotluse KL

tunnistajana ülekuulamiseks selles osas jättis maakohus õigesti rahuldamata, kuna hageja ei

esitanud

vaatamata

kohtu

nõudmisele

faktilisi

asjaolusid

taganemisavalduste

kättetoimetamise kohta, st kuidas need saadeti ja kuidas kostja need kätte sai. Maakohus

leidis õigesti, et tunnistaja ütlustega ei saa menetlusse tuua uusi asjaolusid, millele hageja

ei ole tuginenud.

73. Maakohus tuvastas õigesti ka selle, et 18.09.2012 kokkuleppega tagastas kostja hagejale

OÜ Elikante nõude ja taastati kostja garantii. Sellega taastati hageja jaoks 01.08.2012

lepingule eelnenud olukord, kus hagejal oli nõue OÜ Elikante vastu, mida tagas kostja

garantii. See kokkulepe ei ole tühine TsÜS § 86 lg 1 alusel, nagu leidis põhjendatult ka

maakohus.

74. Ebaõige on apellatsioonkaebuse väide, et 18.09.2012 kokkuleppega ei saanud garantiid

taastada, sest selle kokkuleppe preambulis märgitu ei oma õiguslikku tähendust. Hageja

püüab ringkonnakohut eksitada, sest kokkuleppe p-s 4 (mitte preambulis) on pooled eraldi

kokku leppinud, et tulenevalt nõude tagastamisest loevad pooled kehtivaks nõude

tagamiseks antud tagatise (garantii), mille alusel on hagejal õigus esitada kostja vastu nõue

garantiilepingus ettenähtud korras ja tingimustel. Samuti kinnitavad pooled kokkulepet

selles, et aktsiate märkimine ja mitterahalise sissemakse teostamine ei ole mõjutanud

tagatise kehtivust ning sellest pooltele tulenevaid õigusi ja kohustusi. Sellele

lepingupunktile tugines otsust tehes õigesti ka maakohus. Kostja ei pidanud hagejale uut

garantiikirja väljastama, nagu leidis põhjendatult ka maakohus.

75. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus TsÜS § 31 lg-t 6 ja § 87 õigesti ning leidis

põhjendatult, et 07.03.2012 volikiri ja 18.09.2012 kokkulepe ei ole ka tühised, nagu hageja

leiab. Maakohtu seisukohad on kooskõlas õiguskirjanduses avaldatud seisukohtadega

(TsÜS vastavate sätete kommentaarid). Vaidlusaluse volikirjaga ei andnud juhatuse liige

SE KG-le juhatuse liikme õigusi üle.

76. Hageja viidatud TsÜS § 127 lg 3, § 125 lg 5 ja § 129 lg 1 ei ole käesolevas asjas

kohaldatavad. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et volikirja originaali

puudumine käesoleval ajal ei muuda seda kehtetuks. Volikirja allkirjastanud SE on

kinnitanud selle väljaandmist. Samuti ei ole tähtsust asjaolul, et volitus anti kostjaga seotud

isikule, nagu leidis õigesti ka maakohus. Ebaõige on apellatsioonkaebuse väide, nagu oleks

maakohus leidnud, et volituse alusel tehtavate tehingute puhul on vajalik volikirja

originaaleksemplar. Maakohtu otsus sellist seisukohta ei sisalda.

77. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et tõendatud ei ole hageja väide selle kohta,

nagu oleks kostja tasaarvestanud hagejalt saadud OÜ Elikante nõude OÜ Elikante nõudega

kostja vastu. Maakohus põhjendas otsuses, milliste asjaolude ja tõendite alusel kohus selle

tuvastas ning milliseid hageja tõendeid ja miks kohus ei arvestanud. Apellatsioonkaebuse

väide, nagu ei oleks maakohus seda teinud, ei vasta tõele.

78. Ebaõiged on apellatsioonkaebuse väited selle kohta, et OÜ Elikante nõude väärtus oli

01.08.2012 lepingu sõlmimise järgselt kostja garantii äralangemise tõttu nullilähedane ja

nõuet ei ole võimalik sihtotstarbeliselt kasutada, mistõttu tuleb VÕS § 189 lg 2 p 3 alusel

hüvitada hagejale OÜ Elikante nõude väärtus, mis sellel oli enne kostjale üleandmist isegi

siis, kui OÜ Elikante nõue ei ole lõppenud tasaarvestusega. Nagu ringkonnakohus juba

eelnevalt märkis, oli hagejal alates 18.09.2012 kokkuleppe sõlmimisest võimalus esitada

nõue garantiilepingu täitmiseks. Hageja seda õigeaegselt ei teinud, nagu tuvastas õigesti ka

maakohus.

79. Ringkonnakohus nõustub ka maakohtu hinnanguga 23.09.2009 garantiilepingule.

Maakohus tuvastas õigesti selle lepingu olemasolu ja märkis otsuses, milliste tõendite alusel

kohus selle järelduse tegi. Kostja apellatsioonkaebuse vastuses esitatud seisukoht, nagu ei

oleks selle lepingu olemasolu tõendamist leidnud, ei ole kooskõlas asja materjaliga.

Asjaolu, et kohtule ei esitatud garantiilepingu originaali, vaid selle koopia, ei anna alust

teistsuguse järelduse tegemiseks. Selleks ei anna alust ka asjaolu, et hageja endine

pankrotihaldur VK ei olnud garantiist teadlik ega ka see, et hageja nimel lepingule alla

kirjutanud SE ütluste kohaselt ta seda ei mäleta.

80. Maakohus tuvastas õigesti, et pooled on kokkuleppel garantii 20.09.2012 lõpetanud, kuid

leidis põhjendatult, et see kokkulepe on tühine vastuolu tõttu heade kommetega. Samas ei

oma eeltoodud asjaolude tuvastamine asja lahendamisel määravat tähtsust, sest garantii on

lõppenud tähtaja möödumisega ja hageja alternatiivne nõue on TsÜS § 146 lg 1 järgi ka

aegunud, mistõttu ei saa hageja garantiilepingust tulenevaid nõudeid maksma panna, nagu

leidis õigesti ka maakohus.

81. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, nagu oleks maakohus rikkunud

oluliselt menetlusnorme sellega, kui jättis hageja taotluse ekspertiisi määramiseks

rahuldamata. Maakohus põhjendas oma seisukohta piisavas ulatuses (IV kd lk 183) ja

ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga. Ringkonnakohtu istungil väitis hageja, et

ta esitas ekspertiisi määramise taotluse juba 28.01.2016 menetlusdokumendis, mitte

eelmenetluse viimasel päeval, nagu leidis maakohus. Selline hageja väide ei ole lõpuni

tõene. Hageja palus 28.01.2016 menetlusdokumendis kostjalt välja nõuda 07.03.2012

volikirja ja 18.09.2012 kokkuleppe originaalid ning märkis, et originaalide väljanõudmise

järgselt on võimalik tuvastada nende dokumentide ehtsus kas võrdlemise teel või määrata

ekspertiis nende võltsituse kontrollimiseks (dokumentide allkirjastamise aja tuvastamiseks

– II kd lk 80). Seega oli ekspertiisi määramise taotlus esitatud 28.01.2016 üldise sõnastusega

alternatiivsena juhuks, kui võrdlemise teel ei saa dokumentide ehtsust tuvastada.

82. Asja materjalist nähtub, et maakohus teavitas 21.06.2016 kirjas hagejat asjaolust, et kostja

on esitanud dokumentide originaalid ja märkis, et hageja ei ole ekspertiisitaotlust esitanud.

Samuti märkis maakohus, et olukorras, kus kokkuleppe allkirjastajad on kinnitanud oma

allkirja õigsust, on üldse küsitav, millist ekspertiisi selle dokumendi osas teha saab. Samas

kirjas määras maakohus eelmenetluse lõpptähtpäevaks 29.08.2016 (III kd lk 61). Hageja

esitas selge taotluse ekspertiisi määramiseks alles 29.08.2016, paludes ekspertiisi määrata

lisaks 07.03.2012 volikirjale ja 18.09.2012 kokkuleppele ka 20.09.2012 kokkuleppele

garantii lõpetamise kohta. Ekspertiisi määramise taotlust põhjendas hageja vajadusega välja

selgitada, kas 07.03.2012 volikiri on võltsitud ning kas 18.09.2012 kokkulepe nõude

tagastamise kohta ja 20.09.2012 kokkulepe garantii lõpetamise kohta on koostatud

tagantjärele (IV kd lk 67). Maakohus leidis, et tõenäoliselt ei anna ekspertiis vastust hageja

püstitatud

küsimustele

dokumentide

vormistamise

aja

kohta.

Hageja

ei

ole

apellatsioonimenetluses

muutnud

usutavaks,

et

dokumentide

vormistamise

aja

kindlakstegemine ekspertiisiga oleks võimalik.

83. Apellatsioonkaebuses viidatud Riigikohtu lahendid dokumendi ehtsuse vaidlustamisel

ekspertiisi määramise kohustuse kohta ei ole antud juhul asjakohased. Viidatud lahendid

käsitlevad juhtumeid, kus menetlusosaline on vaidlustanud kohtule tõendina esitatud

dokumendil oma allkirja. Nendel juhtudel, kus menetlusosaline väidab, et ta ei ole

vaidlusalust dokumenti allkirjastanud, st sellist dokumenti ei ole olemas, on tegemist

dokumendi ehtsuse vaidlustamisega TsMS § 277 lg 1 tähenduses. Käesoleval juhul ei ole

vaidlust selle üle, et vaidlusalused dokumendid on allkirjastatud nende isikute poolt, kes on

nimeliselt märgitud alla kirjutanud isikutena. Hageja väide kokkulepete allkirjastamise

kohta hilisemal ajal, kui on märgitud nendele dokumentidele, ei tähenda seda, et tegemist

oleks võltsitud dokumentidega. Seega ei oleks ekspertiisi määramine viinud käesolevas

asjas teistsuguse otsuse tegemiseni.

84. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus TsMS § 277 lg-t 1 ega hinnanud

ekspertiisitaotluse lahendamisel tõendeid sisuliselt, nagu hageja apellatsioonkaebuses

maakohtule ette heidab. Nagu ringkonnakohus juba eespool märkis, ei tähenda

dokumendile märgitud kuupäeva ja väidetav dokumendi allkirjastamise kuupäeva erinevus

seda, et tegemist oleks võltsitud dokumentidega. Kuna hageja ei põhistanud dokumentide

võltsitust, oli maakohtul õigus vaidlusaluseid dokumente tõendina otsuse tegemisel

arvestada.

85. Kuna apellatsioonkaebuse väited ei anna alust hinnata tõendeid teisiti ja teha teistsuguseid

järeldusi kui tegi maakohus, jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata.

Menetluskulud

86. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS

§ 171 lg 1 alusel hageja kanda.

87. Kostja palus hagejalt välja mõista menetluskulude hüvitamiseks õigusabikulud, mis on

tekkinud kuni kohtuistungi toimumiseni suurusega 5168 eurot (käibemaksuta), mille

lisandub kulu kohtuistungil osalemise aja eest (1 tund 30 minutit) ja kohtuistungiks

ettevalmistamiseks (6 tundi) tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta).

88. Menetluskulude nimekirja järgi on kostja esindajad teinud järgmisi toiminguid: kohtuotsuse

analüüs 1 tund 30 minutit; apellatsioonkaebuse esialgne analüüs 2 tundi 30 minutit;

kohtuotsuse ja apellatsioonkaebuse täiendav analüüs 1 tund 45 minutit; menetluskulude

katteks tagatise andmise taotluse koostamine 1 tund 35 minutit, kahe e-kirja kliendile

saatmine kokku 25 minutit; vastuse koostamine apellatsioonkaebusele kokku 35 tundi 19

minutit tunnihinnaga 120 eurot.

89. Ringkonnakohus leiab, et kostja lepinguliste esindajate tunnihind on mõistliku suurusega.

Ringkonnakohus

vähendab

hüvitamisele

kuuluvat

apellatsioonkaebuse

vastuse

koostamisele kulunud aega 25 tunnini, sest kostja kordab vastuses suures osas varasemas

kohtumenetluses esitatud seisukohti. Samuti ei ole põhjendatud kohtuistungiks

ettevalmistumisele kulunud aeg 6 tundi, kuna esindajad olid vaidlusaluste asjaolude ja

tõenditega varasemate toimingute tõttu kursis. Selles osas kuulub hüvitamisele esindajate

aeg 3 töötunni ulatuses. Muus osas on esindajate toimingud vajalikud ja põhjendatud ning

esindajate ajakulu mõistlik. Seega kokku tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista

õigusabikulude hüvitamiseks 3930 eurot enne kohtuistungi toimumist tehtud toimingute

eest, kohtuistungiks ettevalmistamise kulu 360 eurot ja kohtuistungil osalemisega tekkinud

kulu 180 eurot – kokku 4470 eurot.

90. Kostja taotluse alusel tuleb määrata, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab

hageja kostjale tasuma kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS 113

lg-s 1 sätestatud määras.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Paal

Imbi Sidok-Toomsalu

Ande Tänav

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 30. juuni 2017. a otsuse resolutsioon tsiviilasjas nr 2-

15-11465 muutmata, kuid muuta otsuse õiguslikku põhjendust.

2. Jätta kassatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud kassatsiooniastmes aktsiaseltsi RST Varad (likvideerimisel)

kanda.

4. Välja mõista aktsiaseltsilt RST Varad (likvideerimisel) Aktsiaseltsi Transcom kasuks

kassatsioonimenetluse menetluskulude hüvitis 3600 eurot.

5. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb aktsiaseltsil RST Varad

(likvideerimisel) tasuda Aktsiaseltsile Transcom praeguse otsuse jõustumisest arvates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

6. Arvata kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon riigituludesse.