Legislator Swiss Legal AI Agent Case Law & Legislation
4-09-4529/5 AI generated

4-09-4529/5 · 4-09-4529/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Case Number 4-09-4529/5
Court / Authority
Decision Date
Jurisdiction Estonia · Case Law (EE)

Summary

AI generated

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26.mai 2009.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-09-4529 Kohtukoosseis Kohtunik Aulike Salo Kohtuistungi sekretär Evelin Tuur Väärteoasi O.B väärteoasi LS § 74 1 lg 1 ja LKindlS § 661 lg 1 järgi Menetlusalune isik O.B, isikukood xxx, kodakondsus määratlemata, elukoht xxx, töökoht OÜ K Asja lä...

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full Text of the Judgment · 4-09-4529/5

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26.mai 2009.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-09-4529 Kohtukoosseis Kohtunik Aulike Salo Kohtuistungi sekretär Evelin Tuur Väärteoasi O.B väärteoasi LS § 74 1 lg 1 ja LKindlS § 661 lg 1 järgi

Menetlusalune isik O.B, isikukood xxx, kodakondsus määratlemata, elukoht xxx, töökoht OÜ K

Asja läbivaatamise kuupäev Istungil osalenud isikud 26.mai 2009.a.

kohtuvälise menetleja, Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna, esindaja Helen Kommussar

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 48, § 63 lg 1 ning V™S §-dest 83 p 2, 107-111, kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada O.B LS § 74 1 lg 1 järgi ja LKindlS § 661 lg 1 ning kohaldades KarS § 63 lg 1 mõista karistuseks arest 5 (viis) päeva.

2. Kohustada O.B asuma kandma mõistetud karistust hiljemalt

29.06.2009.a. Aresti kandmise kohaks määrata Põhja PP arestimaja, aadressil Rahumäe

tee 6, Tallinn. Aresti kandmise aja algust hakata lugema reaalselt aresti kandmisele asumisest.

3. O.B poolt karistuse tähtaegselt kandmata jätmisel, kohaldada O.B suhtes sundtoomist arestimajja.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Väärteoasja arutamisel tegi kohus kindlaks:

2

Põhja Politseiprefektuuri kiirreageerimisteenistuse korrakaitseosakonna poolt on 24.02.2009.a.

koostatud väärteoprotokoll AB 1076282 selle kohta, et O.B 24.02.2009.a. kella 17.04 ajal Harjumaal, Tallinnas Sõle 64 juures liikudes Kopli tn suunas, juhtis mootorsõidukit

Ford Scorpio, reg nr xxx, omamata vastava sõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Kirjeldatud tegevusega rikkus O.B LS § 20 lg 1 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 741 lg 2 järgi.

Samuti on O.B suhtes Põhja Politseiprefektuuri Ida politseiosakonna poolt

koostatud 26.03.2009.a. väärteoprotokoll AB 1111750 selle kohta, et O.B

26.03.2009.a. kella 17.15 ajal Harjumaal, Tallinnas, Kärberi 60 juures liikudes Ussimäe tee suunas juhtis mootorsõidukit Ford Scorpio, reg nr xxx, omamata vastava sõiduki juhtimisõigust, olles eelnevalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, samuti juhtis O.B mootorsõidukit liikluskindlustuse kehtiva poliisita. Kirjeldatud tegevusega rikkus O.B LS § 20 lg 1 ja LS § 9 lg 5, pannes toime väärteod, millised on kvalifitseeritavad LS 741 lg 2 ja LKindS § 661 lg 1 järgi.

O.B Harju Maakohtus Liivalaia kohtumajas 26.05.2009.a. kell 11.00 toimunud kohtuistungile ei ilmunud. Menetlusalune isik O.B on kohtukutse isiklikult kätte

saanud 14.05.2009.a, kohtukutse edastati menetlusalusele isikule Põhja Politseiprefektuuri

Lõuna politseiosakonna ametnike poolt. Seega oli menetlusalune isik kohtuistungi toimumise

ajast ja kohast teadlik. Ilmumist takistavatest asjaoludest ta kohtule ei teatanud ning asja arutamise edasilükkamist ei taotlenud.

Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas toimunud kohtuistungil jäi kohtuväline menetleja

menetlusaluse isiku suhtes koostatud väärteoprotokollides toodu juurde ning leidis, et O.B

süü on tõendamist leidnud väärteotoimikus olevate tõenditega. Kohtuväline

menetleja asus seisukohale, et menetluslust isikut tuleks karistada arestiga, kuna eelnevatest karistustest ei ole O.B järeldusi teinud, rahatrahvid on tasumata. Kuna tegemist ei ole esmase aresti määramisega, varasemalt on isikut korduvalt ka arestidega karistatud, siis võiks käesolevas asjas määrata aresti 5 päeva.

Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja seisukohad ning uurinud väärteoasja kirjalikke

materjale, leidis, et O.B süü väärtegude toimepanemises on tõendamist leidnud

24.02.2009.a. episoodis - Põhja Politseiprefektuuri kiirreageerimisteenistuse

korrakaitseosakonna konstaabel T. Härmits O.B suhtes 24.02.2009.a. koostatud

väärteoprotokolliga nr AB 1076282, millest nähtub, et O.B 24.02.2009.a. kella 17.04 ajal Harju maakonnas, Tallinnas, Sõle 64 juures liikus sõiduauto Ford Scorpio reg nr xxx

Kopli tn suunas st. juhtis mootorsõidukit omamata vastava sõiduki juhtimise õigust, olles

eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud, rikkudes sellise tegevusega LS § 20 lg 1 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritud LS § 741 lg 2 järgi. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise

otsusega, millest nähtub, et 24.02.2009.a. ei olnud O.B esitada Põhja

Politseiprefektuuri liiklusjärelevalvetalituse kiirreageerimisgrupi konstaabel T. Härmits’ale

liiklusjärelevalve teostamise käigus esitada juhiluba, sest tema – O.B oli

juhtimisõigus varasemalt karistusena ära võetud, politseiametnik otsustas kõrvaldada O.B sõiduki Ford Scorpio reg nr. xxx juhtimiselt liiklusseaduse § 20 1 lg 2 p 3 alusel, kuna viimasel puudus vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus. O.B suhtes väljastatud

juhilubade andmetega, millisest nähtub, et menetlusalusel isikul – O.B on

juhiload ära võetud kuni 26.03.2009.a., sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest

nähtub, et varasemalt s.o. 19.07.2008.a. Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna politseiosakonna

vanemkonstaabel R. Ivanov eemaldas O.B mootorsõiduki VW Golf ren xxx juhtimiselt, sest O.B puudus vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus ja O.B suhtes väljastatud karistusregistri õiendiga. O.B süü 26.03.2009.a. episoodis on tõendamist leidnud - Põhja Politseiprefektuuri

Ida politseiosakonna juhtivkonstaabel V. Kirjušetškin O.B suhtes 26.03.2009.a.

koostatud väärteoprotokolliga nr AB 1111750, millest nähtub, et O.B

3

26.03.2009.a. kella 17.15 ajal Harju maakonnas, Tallinnas, Kärberi maja 60 juures liikus

sõiduauto Ford Scorpio reg nr xxx Ussimäe tee suunas st. juhtis mootorsõidukit omamata

vastava sõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, samuti juhtis mootorsõidukit liikluskindlustuse kehtiva poliisita, rikkudes sellise tegevusega LS § 20 lg 1 ja LS § 9 lg 5 nõudeid, pannes toime väärteod, millised on kvalifitseeritud LS § 741 lg 2 ja LKindlS

§ 661

lg 1 järgi. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtub, et 26.03.2009.a.

eemaldati O.B sõiduki Ford Scorpio reg nr xxx juhtimiselt Põhja Politseiprefektuuri Ida politseiosakonna vanemkonstaabel V. Kirjušetškin poolt seoses sellega, et

O.B puudus vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus, Eesti Liikluskindlustuse

Fondi andmebaasi väljavõttega, millisest nähtub, et 26.03.2009.a. puudus sõiduautol Ford Scorpio reg nr xxx kehtiv poliis, eelnevalt märgitud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega,

millest nähtus, et 24.02.2009.a. ei olnud O.B esitada Põhja Politseiprefektuuri

liiklusjärelevalvetalituse kiirreageerimisgrupi konstaabel T. Härmitsale liiklusjärelevalve teostamise käigus esitada juhiluba, sest tema – O.B oli juhtimisõigus varasemalt

karistusena ära võetud, politseiametnik otsustas kõrvaldada O.B sõiduki Ford Scorpio reg nr. xxx juhtimiselt liiklusseaduse § 201 lg 2 p 3 alusel, kuna viimasel puudus vastava

kategooria sõiduki juhtimisõigus ja O.B suhtes väljastatud karistusregistri õiendiga. O.B poolt toime pandud väärtegude kvalifikatsioon LS § 74 1 lg 2 ja LKindlS § 661 lg 1 järgi on õige. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on

väärtegude toimepanemises tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust

isikut karistada. Kohtu hinnangul on menetlusalune isik pannud teod toime tahtlikult, kuna ta

teadis, et sõidukil puudub kehtiv liikluskindlustuse poliis ning et tal puudub õigus sõidukit juhtida. Vaatamata sellele teadmisele asus O.B korduvalt mootorsõidukit juhtima. Isik on pannud toime ühe teo, millised on juhtimisõiguseta sõiduki juhtimine ja kindlustuspoliisi esitamata jätmine. Seega lähtub kohus karistuse mõistmisel KarS § 63 lg-st 1, kuna tegemist on ideaalkogumiga ehk ühe teoga, mis täidab kaks väärteokoosseisu.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises

puuduvad. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et O.B

on varem liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest korduvalt karistatud

rahatrahvidega ja karistusena mõistetud rahatrahvid on osaliselt tasumata ei pea kohus enam võimalikuks karistada menetlusalust isikut rahatrahviga. Kohus asub seisukohale, et O.B ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja

jätkab väärtegude toimepanemist. Isik rikub süstemaatiliselt õiguskorda. Karistuse mõistmisel

võtab kohus arvesse, et karistusregistri väljavõtte kohaselt on korduvalt O.B karistatud mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõigust omamata. Lisaks on O.B

karistatud muude liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest. Seega ei ole O.B hoolimata varasematest pikema aja jooksul määratud karistustest oma käitumisviisi muutnud ja seetõttu on põhjendatud tema karistamine arestiga, mis sunniks teda hoiduma samalaadsete väärtegude toimepanemisest edaspidi. Arvestades aga, et isikut on ka varem karistatud arestiga, leiab kohus, et põhjendatud on aresti mõistmine pikkusega 5 päeva.

Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole kohtumenetluse ajaks kinni peetud, leiab kohus, et puudub alus aresti viivitamatult täitmisele pööramiseks V™S § 205 lg 1 alusel ja isikule tuleb määrata tähtaeg, mille vältel peab isik ilmuma karistuse kandmisele. Kohus määrab tähtajaks 29. juuni 2009.a.

Aulike Salo Kohtunik

4