Legislator Case Law & Legislation
1-17-4743/11 AI generated

1-17-4743/11 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

Case Number 1-17-4743/11
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Harju Maakohtu 16. mai 2017. a otsusega tunnistati S.E KarS 424 süüdi § järgi ja karistati vangistusega 3 kuuks. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati S.E-le mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra ning lõplikuks põhikaristuseks mõisteti vangistus 2 kuud. KarS § 65 lg 2 kohaselt suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 25. veebruari 2015.

Legislator headnote

AI generated

1-17-4743/11 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: Harju Maakohtu 16. mai 2017. a otsusega tunnistati S.E KarS 424 süüdi § järgi ja karistati vangistusega 3 kuuks. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati S.E-le mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra ning lõplikuks põhikaristuseks mõisteti vangistus 2 kuud. KarS § 65 lg 2 kohaselt suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 25. veebruari 2015.

Keywords

AI generated
commuter allowance suspension of pension leave on social grounds sufficient earning capacity suspension of insurance cover voluntary unemployment
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1-17-4743

1(2)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

30. juuni 2017, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-17-4743 Kohtukoosseis

Kohtunikud Meelika Aava, Sten Lind, Urmas Reinola Kriminaalasi S.E (ik. XXX) süüdistuses KarS § j

ärgi Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 16. mai 2017. a otsus lühimenetluses (kiirmenetluse korras) Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdistatav S.E apellatsioon

; /määruskaebus menetluskulude väljamõistmise peale

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus Harju Maakohtu 16. mai 2017. a otsuse peale menetluskulude väljamõistmises põhjendamatu läbi vaatamata. kui ilmselt

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 1 päeva jooksul Tallinna

Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.

Harju Maakohtu 16. mai 2017. a otsusega tunnistati S.E KarS 424 süüdi § järgi ja

karistati vangistusega 3 kuuks. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati S.E-le mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra ning lõplikuks põhikaristuseks mõisteti vangistus 2 kuud. KarS § 65 lg 2 kohaselt suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 25. veebruari 2015.

a

otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa

1 aasta 4 kuud 25 päeva võrra ning , s.o , liitkaristuseks mõisteti vangistus 1 aastat 6 kuud 25 päeva. KarS § 68 lg 1 kohaselt arves tati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistuse kandmise alguseks loeti 14. mai 2017.

1-17-4743

2(2) 2.

KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 9 ning § 180 lg 1 alusel mõisteti S.E-lt välja riigieelarve tuludesse menetluskuludena sundraha 353 eurot ja kaitsjatasu 144 eurot.

Kohus , et menetluskulud tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul määras kohtuotsuse jõustumisest.

3. S.E-le et tema tahtlikult juhtis, omamata vastava esitati süüdistus selles,

kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, 14. mail 2017 kella 20:55 ajal Tallinnas Saku tänaval mootorsõidukit registreerimismärgiga Mazda Premacy X , olles XXXXX

joobeseisundis (

lõplik tulemus 0,96 mg/l), rikkudes liiklusseaduse § 69 lg 1 ja

korrakaitseseaduse § 36 lg 1. toime mootorsõidu Seega pani S.E ki juhtimise joobeseisundis, s.

o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

4. Harju Maakohtu 16. mai 2017. a otsuse peale menetluskulude osas esitas S.E apellatsiooni riigi kanda, kuna , milles palub jätta temalt välja mõistetud menetluskulud vanglas on vähe võimalusi tööle asuda ja osaliselt ka tervislikel põhjustel. Samuti märgib apellant, et isegi kui ta saaks vanglas töö võimalik sellist summat tasuda. Alates d, ei oleks tal

1. jaanuarist 2017 puudub tal sissetulek. 2016. aaastal oli talle määratud töövõimetuspension, kuid seda ta enam ei saa.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. KrMS § 189 lg 3 sätestab, et kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi käesoleva seadustiku 15. peatüki kohaselt, s.o. määruskaebekorras KrMS § 390 lg 1 kohaselt järgitakse määruskaebuse .

läbivaatamisel KrMS 11. või 12. peatüki sätteid, arvestades 15. peatükis sätestatud erisusi.

Käesoleval juhul on S.E vaidlustanud vaid menetluskulusid ning seega käsitleb ringkonnakohus tema poolt pealkirjastatud apellatsiooni määruskaebusena. KrMS § 326 lg 3 lubab ringkonnakohtul jätta apellatsiooni läbi vaatamata juhul, kui kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et see on ilmselt põhjendamatu. Tulenevalt KrMS § 390 l st 1 kehtib KrMS § 326 lg g- -s

3 ringkonnakohtule antud õigus ka määruskaebuse põhjendatuse üle otsustamisel.

6. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning S.E

määruskaebusega, leiab üksmeelselt, et esitatud määruskaebus on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest johtuvalt jätta läbi vaatamata (RKKKo nr 3-1-1-55-07).

Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et sellisena tuleb käsitada apellatsiooni, milles esitatud argumendid ei ole konkreetse kriminaalasja lahendamise seisukohalt õiguslikult relevantsed ega anna seetõttu ühelgi juhul alust esimese astme kohtuotsuse või selles esitatud järelduste muutmiseks. Küsimus, kas esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu

KrMS 326 lg 3 ahendada iga kriminaalasja pinnalt § tähenduses, tuleb ringkonnakohtul l eraldi, arvestades kaebuses esitatud argumentide asjakohasust (RKKKo nr 3-1-1-96-09).

Kohtukolleegium leiabki, et esitatud määruskaebusel puudub edulootus ehk antud juhul on tegemist perspektiivitu taotlusega. vitab Nimelt hü KrMS § 180 lg 1 esimeses lauses märgitu kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Samuti võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kuivõrd kriminaalasi lahendati kiirmenetluse korras, siis vähendas kohus kooskõlas KrMS § 2565 -ga 2 Maakohus arvestas sellega, et lg sundraha suurust poole võrra.

S.E-le o seoses n ühe kuu jooksul menetluskulude tasumine raskendatud vanglakaristuse kandmisega ning andis talle võimaluse menetluskulude tasumiseks 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Oluline on see, et menetluskulud saaks mõistliku aja

1-17-4743

3(2)

jooksul tasutud. Kohtukolleegium juhib tähelepanu ka sellele, et 16. mail 2017 toimunud kohtuistungil antud S.E ütlustest nähtub, et ta töötas, tema palk oli 1300 eurot ning ta kinnitas, et suudab 1 aasta jooksul tasuda rahalise karistuse. Sellest johtuval olnud t ei

maakohtul vähimatki alust jätta menetluskulud riigi kanda. Ühtegi uut asjaolu või tõendit

,

mida maakohus stmisel arvestanud

ei oleks juba menetluskulude väljamõi , määruskaebuses või sellega koos esitatud ei ole.

7. Arvestades eeltoodut ei pea kohtukolleegium vajalikuks ega ka otstarbekaks alustada määruskaebemenetlust ja lähtuvalt KrMS § 326 lg st 3 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et - esitatud määruskaebus on ilmselt põhjendamatu, mistõttu tuleb see jätta läbi vaatamata.