Legislator Case Law & Legislation
1-17-5835/4 AI generated

1-17-5835/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Case Number 1-17-5835/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

24.10.2016 (tegu 06.10.2016) ja 05.04.2017 (tegu 14.03.2017) Põhja Prefektuuri poolt LS § 201 lg 2 järgi, juhtis tahtlikult uuesti s.o süstemaatiliselt 07.04.2017 kella 04.35 ajal Tallinnas Kaarli pst-l mootorsõidukit BMW 330D registreerimismärgiga xxxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, millega rikkus süstemaatiliselt LS § 94 lg 1 /mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimisel kõrvaldatud/ nõuet. R.A pani toime mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise juhtimisõiguseta isiku poolt, s.o KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Legislator headnote

AI generated

1-17-5835/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja: KrMS § 173; § 175 ja § 179 lg.1 p.2 alusel välja mõista riigituludesse R.A-lt menetluskuluna II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 705 eurot, määratud kaitsja tasu 72 eurot.

Keywords

AI generated
driving whilst disqualified disciplinary action use of motor vehicle vehicle keeper motor vehicle liability insurance confiscation of motor vehicle
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Kriminaalasi 1-17-5835

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30.juunil 2017.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-17-5835 Kohtukoosseis Kohtunik Piret Liivo Kohtuistungi sekretär Alisa Tõkke

Kriminaalasi R.A süüdistuses KarS § 423

1 järgi

Prokurör Rainer Amur

Süüdistatavad R.A , isikukood: XXX, Eesti kodanik, keskeriharidusega, emakeel eesti keel, elukoht Xxxx, töökoht Xxxx, varem kriminaalkorras karistatud, viimati 08.12.2016 Pärnu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi vangistusega

4 kuud katseajaga 18 kuud. Tõkend – ei kohaldatud (kahtlustatavana kinni peetud 07.04.2017)

Menetluse liik Kaitsja Kokkuleppemenetlus

Süüdistatav ei soovinud kohtuistungile kaitsjat RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada R.A KarS § 4231 järgi ja mõista talle karistuseks vangistus 3 kuud.

KarS § 68 lg.1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistus viibitud aeg 07.04.2017, s.o 1 päev, seega ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista vangistus

2 (kaks) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada uue kuriteo eest mõistetud vangistust eelmise kohtuotsuse s.o Pärnu Maakohtu 08.12.2016 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ära kandmata osa s.o 4 /neli / kuu võrra ning mõista liitkaristuseks vangistus 6 /kuus/ kuud 29 /kakskümmend üheksa/ päeva,

KarS § 69 lg 1

209 tundi alusel asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga

6 kuud 29 päeva , mille tegemisajaks määrata

alates kohtuotsuse jõustumisest.

12 kuud

Allutada süüdistatav vastavalt KarS § 69 lg 4, 6 ja 7 üldkasuliku töö tegemise ajal käitumiskontrollile ning kui süüdistatav ei pane üldkasuliku töö tegemise ajal toime uut kuritegu, järgib KarS § 75 lõikes

1 punktides 1-6 ettenähtud käitumiskontrolli kontrollnõudeid, ei pöörata talle mõistetud tähtajalist vangistust täitmisele.

Käitumiskontrolli ajal on süüdistatav kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas Xxxx;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Menetluskulud:

KrMS § 173; § 175 ja § 179 lg.1 p.2 alusel välja mõista riigituludesse R.A-lt menetluskuluna II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 705 eurot, määratud kaitsja tasu 72 eurot.

Menetluskulusid on süüdistatavatel võimalik vabatahtlikult tasuda 12 kuu jooksul vähemalt 64,75 eurot kuus kohtuotsuse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas. Menetluskulude tasumisel tuleb maksekorralduse selgitusse märkida „Nimi, kriminaalasja number, menetluskulud“.

KrMS § 159 lg 3 alusel edastatakse makseinfo kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalike andmete, sh viitenumbritega R.A-le kohtuotsusest eraldi tema poolt avaldatud elukoha või eposti aadressile. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon tuleb esitada 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest Tallinna Ringkonnakohtule. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast.

Asjaolud ja menetluse käik:

R.A’i süüdistatakse selles, et tema olles varasemalt korduvalt juhtinud mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning keda on selle eest karistatud

24.10.2016 (tegu 06.10.2016) ja 05.04.2017 (tegu 14.03.2017) Põhja Prefektuuri poolt LS § 201 lg 2 järgi, juhtis tahtlikult uuesti s.o süstemaatiliselt 07.04.2017 kella 04.35 ajal Tallinnas Kaarli pst-l mootorsõidukit BMW 330D registreerimismärgiga xxxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, millega rikkus süstemaatiliselt LS § 94 lg 1 /mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimisel kõrvaldatud/ nõuet. R.A pani toime mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise juhtimisõiguseta isiku poolt, s.o KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Ei ole. Karistuse liik ja määr:

Süüdistatav R.A , süüdistatava kaitsja ja prokurör sõlmisid kokkuleppe, mille kohaselt prokurör taotleb kohtus R.A süüdi tunnistada KarS § 4231 järgi ja karistada teda vangistusega 3 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse hulka kahtlustatavana kinnipeetud olemise aeg 07.04.2017 s.o 1 /üks/ päev, seega ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 2 kuud 29 päeva. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada uue kuriteo eest mõistetud vangistust eelmise kohtuotsuse s.o Pärnu Maakohtu 08.12.2016 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ära kandmata osa s.o 4 /neli / kuu võrra ning mõista liitkaristuseks vangistus 6 /kuus/ kuud 29 /kakskümmend üheksa/ päeva, mis KarS § 69 lg 1, 3 alusel asendada üldkasuliku tööga 209 /kakssada üheksa/ tundi, mille tegemisajaks määrata 12 /kaksteist/ kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.

Allutada süüdimõistetu vastavalt KarS § 69 lg 4, 6 ja 7 üldkasuliku töö tegemise ajal käitumiskontrollile ning kui süüdimõistetu ei pane üldkasuliku töö tegemise ajal toime uut kuritegu, järgib KarS § 75 lg 1 p 1-6 ettenähtud käitumiskontrolli kontrollnõudeid, ei pöörata talle mõistetud tähtajalist vangistust täitmisele.

Kohtuistungil jäi süüdistatav R.A sõlmitud kokkuleppe juurde.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav nõustus esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Samuti on talle selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral on talkohustus tasuda riigituludesse menetlukulud – sundraha, määratud kaitsja tasu.

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet.

Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel R.A tuleb süüdi tunnistada

KarS § 4231 järgi ning talle tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt.

R.A-lt kuulub välja mõistmisele määratud kaitsja tasu 72 eurot, sundraha 705 eurot, mis vastavalt kokkuleppele kuulub tasumisele 12 kuu jooksul.

Kohus juhindub KrMS § 180 lg.1,3; § 189 lg.3; § 248 – 249; § 306; §310; § 311, § 313 sätetest.

Piret Liivo Kohtunik /Allkirjastatud digitaalselt/