4-16-9114/9

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Heli Väinaste

Otsuse tegemise aeg ja koht 29. juuni 2017, Rakvere kohtumaja

Väärteoasja number 4-16-9114

Väärteo N.D väärteoasi jäätmeseaduse § 120 asi

järgi

Vaidlustatud lahend Keskkonnainspektsiooni Lääne Virumaa büroo -

keskkonnakaitseinspektor Liina Kukkur’i 08.12.2016 otsus väärteoasjas nr 940016001139

Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja: menetlusalune isik (registrikood: N.D xxx, ukoht: Leina 11, Tapa, e-post:

as rein@reisija.ee);

menetlusaluse isiku seaduslik esindaja: Rein Tali

Kohtuväline menetleja Keskkonnainspektsiooni Lääne : - Virumaa büroo (J. Kunderi 18, Rakvere)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

Liina Kukkur’i 08.12.2016 otsus väärteoasjas nr 940016001139, millega N.D karistati jäätmeseaduse § 1201 lg 2 järgi rahatrahviga summas 2000 (kaks tuhat) eurot ja teha uus otsus.

1000 (üks tuhat) eurot.

Rahatrahv summas 1000 eurot tuleb tasuda kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja

jooksul Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE891010220034796011 SEB-

pangas, kood 401, viitenumber 4100064625. Maksekorralduse selgitusse märkida menetlusaluse isiku nimi/nimetus ja väärteoasja number.

2

Edasikaebamise kord:

Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast

arvates. VTMS § 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

ASJAOLUD . JA MENETLUSE KÄIK

suhtes. Väärteoprotokolli kohaselt N.D juhatuse liikme Rein Tali korraldusel laotati

27.09.2016 Lääne-Viru maakonnas xxxx vallas xxxx asuvale xxxx külas maaüksusele (katastritunnuse nr xxxx) L-Est koordinaatidele E00614560 ja N06576230 ning E00614592 ja N06576196 olmereovee puhastussetteid. N.D on väljastatud 12.12.2013 jäätmete

registreerimistõend nr JÄ/324402 tavajäätmete hulka liigituvate jäätmete koodiga 17 09 04 (ehitus- ja lammutussegapraht, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 17 09 01, 17 09 02 ja

maakonnas. N.D

puudub registreerimistõend olmereovee puhastussetete taaskasutamiseks xxxx vallas xx s asuval xxxx xxxx). xx küla maaüksusel (katastritunnuse nr

Korraldades reoveesette muda laotamist xxxx maaüksusele rikkus Rein Tali

registreerimistõendi nr JÄ/324402 „Jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitselised nõuded“ punkti 2, jäätmeseaduse § 19 lõiget 4, § 21 lõiget 1, § 28 lõiget 1 ning § 74 lõige 1 punkti 1. Väärtegu kvalifitseeriti jäätmeseaduse § 120 t 1

lg 2 järgi.

Menetlusalune isik N.D esitas 22.11.2016 väärteoprotokollile vastulause, mille kohaselt N.D ei nõustu 08.11.2016 väärteoasjas nr 940016001139 koostatud protokolliga, milles väidetakse, et N.D on toime pannud väärteo, rikkudes registreerimistõendi nr JÄ/324402 ja jäätmeseaduse sätteid. N.D kinnitab, et hankis xxxx olmereovee puhastussetete baasil

tekkinud stabiliseeritud setteid, eesmärgiga rekultiveerida pinnast talle kuuluval xxxx maaüksusel külas, vallas, Lääne Viru maakonnas. Nimetatud maaüksuse puhul on xxxx xxxx -

tegemist kunagise nõukogude armee sõjaväebaasiga, kus on lagunenud mahajäetud hooned, kivine pinnas, mis ei sobi põllumajandustegevuseks. N.D kavatseb pikemas perspektiivis

maaüksuse korrastada ja seda kasutada lambakasvatuseks ning sellest tuleneb ka vajadus pinnase rekultiveerimiseks. Rekultiveerimise tarbeks hangitud biomaterjali puhul on tegemist jäätmeseaduse § 21 kohaselt materjaliga, mis on lakanud olemast jäätmed. Seetõttu ei saa N.D

tegevust antud kontekstis käsitleda jäätmekäitlemistoiminguna. Kasutatud sete vastab

„Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel kasutamise nõuded“ § 31

sätestatud stabiliseeritud sette tingimustele. Niisuguse sette kasutamine on põllumajanduses tavapärane tegevus, mis vastab ka sama õigusakti § 8 sätestatule. N.D tegevuse tõttu ei

ole tekkinud kahju keskkonnale, ega ka kolmandatele isikutele, mida on nenditud ka

väärteoprotokollis. Lähtuvalt eeltoodust palub N.D lõpetada menetlus väärteoasjas nr 940016001139 N.D vastu.

08.1

2.2016 otsusega väärteoasjas nr 940016001139 määrati menetlusalusele isikule N.D jäätmeseaduse § 120 1

lg 2 järgi karistuseks rahatrahv 2000 eurot. Otsuse kohaselt OÜ

3

N.D juhatuse liikme Rein Tali korraldusel l -Viru maakonnas xxxx aotati 27.09.2016 Lääne vallas xxxx xxxx xxxx) L-Est koordinaatidele külas asuvale maaüksusele (katastritunnuse nr E00614560 ja N06576230 ning E00614592 ja N06576196 olmereovee puhastussetteid. N.D on väljastatud 12.12.2013 jäätmete registreerimistõend nr JÄ/324402 tavajäätmete hulka

liigituvate jäätmete koodiga 17 09 04 (ehitus- ja lammutussegapraht, mida ei ole nimetatud

koodinumbritega 17 09 01, 17 09 02 ja 17 09 03) ja 19 08 05 (olmereovee puhatussetted)

ko - gumiseks ja veoks Lääne Viru maakonnas. N.D puudub registreerimistõend olmereovee puhastussetete taaskasutamiseks xxxx vallas xxxx xxxx külas asuval maaüksusel.

Korraldades reoveesette muda laotamist xxxx maaüksusele rikkus Rein Tali

registreerimistõendi nr JÄ/324402 „Jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitselised nõuded“ punkti 2, jäätmeseaduse § 19 lõiget 4, § 21 lõiget 1, § 28 lõiget

seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme,

juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. N.D korraldab ja vastutab majandustegevuse eest selle juhatus ning N.D on üks juhatuse liige – Rein Tali,

kes tegutses otsuseid langetades juriidilise isiku N.D huvides, sest olmereovee

puhastussetete viimisega ettevõtte omandis olevale kinnistule külas xxxx vallas xxxx xxxx maaüksusel hoiti kokku ettevõtte transpordikulu, aega ning rahalisi vahendeid, mis kaasneksid olmereovee puhastussetete transportimise ja üleandmisega vastavaid tegevuslubasid omavatele

jäätmekäitlejatele. Otsuse kohaselt on süütegu toime pandud KarS § 16 lõike 3 järgi

otsese

tahtlusega, kuivõrd N.D on väljastatud jäätmete registreerimistõend nr JÄ/324402,

millega on sätestatud jäätmekäitlustoimingutele tehnilised ja keskkonnakaitselised nõuded.

Ettevõtte juhatuse liikmena pidi Rein Tali registreerimistõendi allkirjastama ning enne allkirjastamist sellega ka tutvuma, mistõttu pidi Rein Tali olmereovee puhastussetete laotamise korraldamisel teadma süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist.

N.D juhataja Rein Tali esitas 22.11.2016 vastulause väärteoprotokollile. Vastulauses

esitatu mittearvestamist põhjendab Keskkonnainspektsioon juhtides tähelepanu, et viidates , jäätmeseaduse § 21 tuleb täita kõik jäätmeseaduse § 21 - lõigetes 1 4 sätestatud tingimused, et jääde lakkaks olemast jääde. Keskkonnainspektsioon on seisukohal, et xxxx saadud olmereovee puhastussetteid ei ole v xxxx saadud stabiliseeritud olmereovee õimalik lugeda tooteks, kuna

puhastussetetel uded ning xxxx

puuduvad sätestatud kvaliteedinõ ei ole väljastanud tema

tegevuses tekkinud olmereovee puhastussetetele tootestandardit. Tehnilised normid ja

standardid, mis annaksid aluse jäätmete lakkamiseks, peavad põhinema uuringutel, mis välistavad ohu, et toode sisaldab ohtlikke aineid sellisel määral, et see on ohtlik keskkonnale

v i inimese tervisele. Kuna xxxx olmereovee puhastussetetel puuduvad kvaliteedi- õ või

tehnilised normid, siis i tervisele. ei ole ka välistatud võimalik oht keskkonnale võ

Jäätmeseaduse § 21

igetes 1 ja 2 v ukogu direktiivi lõ iidatud Euroopa Parlamendi ja nõ 2008/98/EU (ELT L 312, 22.11.2008, 1k 3—30) artikli 6 lõikes 2 sätestatud kriteeriumide osas on Eesti riik direktiivi üle võtnud nii, et jäätmete lakkamise tingimused võib seada vaid Euroopa

Liit võ keskkonnaministri määrus. Jäätmeseaduse § 2 i 1

ike 2 kohaselt on valdkonna eest lõ

vastutav e tingimused biolagunevatest keskkonnaminister kehtestanud jäätmete lakkamis

jää komposti tootmise kohta (Keskkonnaministri 08.04.2013.a määrus nr 7), tmetest biolagunevatest tmetes gi kohta (Keskkonnaministri jää t biogaasi tootmisel tekkiva kääritusjää

10.05.2016.a rus levkivi kaevandamis- ja kaevandamis- ja mää nr 12) ning põ rikastamisjäätmetest kütuselisandi 15.a määrus nr tootmise kohta (Keskkonnaministri 02.11.20

60). Reoveesettele Eestis selliseid Samuti juhtis kriteeriume sätestatud ei ole. Keskkonnainspektsioon tähelepanu asjaolule, et , kellelt N.D on saanud olmereovee xxxx puhastussetete baasil stabiliseeritud setted, puudub ka jäätmeluba või keskkonnakompleksluba,

mille alusel xxxx saaks teostada taaskasutamistoimingu ning mistõttu lakkaksid jäätmed

olemast jäätmed. Eeltoodust tulenevalt leiab Keskkonnainspektsioon, et vaides viidatud

4

jäätmeseaduse § 21 sätestatud tingimused ei ole täidetud ning N.D poolt tehtud tegevus

liigitub jäätmekäitlustoimingu alla. Lisaks selgitas Keskkonnainspektsioon, et keskkonnaministri 30.12.2002.a vastu võ d määruse nr 78 ,,Reoveesette põ etu llumajanduses,

haljastuses ja rekultiveerimisel kasutamise nõuded” § 2 lõike 2 kohaselt käsitletakse jäätmeseaduse § 1 lõike 2 punkti 1 kohaselt reoveesetet kui reovee puhastamise tulemusena

tekkinud jäätmeid. Samuti ei kuulu keskkonnaministri määrus nr 78 ,,Reoveesette

põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel kasutamise nõuded” jäätmeseaduse § 21 lõike

olemast

ttu on Keskkonnainspektsioon seisukohal, et isegi kui poolt jääde. Seetõ N.D kasutatud olmereovee puhastussetted vastavad keskkon etud naministri 30.12.2002.a vastu võ

määruse nr 78 ,,Reoveesette põllumajanduses, hal

jastuses ja rekultiveerimisel kasutamise nõuded” § 31 stabiliseeritud sette tingimustele, ei lakka olmereovee puhastussete olemast jääde, kuna täidetud ei ole jäätmeseaduse § 21 lõigetes 1-4 sätestatud tingimused ning reoveesettele ei ole sätestatud kriteeriumeid, mille alusel oleks seatud jäätme lakkamise tingimused. Eeltoodust

tulenevalt leiab Keskkonnainspektsioon, et käesolevas asjas ei ole selgelt kõrvaldamata kahtluseid, mi 7 l lgendada menetlusaluse isiku kasuks da KrMS § õikest 3 tulenevalt tuleb tõ ning vastulauses esitatu tuleb jätta arvestamata.

Kohtuväline menetleja leidis, et õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud, samuti

karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.

menetleja Keskkonnainspektsiooni 08.1 940016001139. 2.2016 otsusele väärteoasjas nr Kaebuse kohaselt N.D ei nõustu jätkuvalt Keskkonnainspektsiooni argumentidega, mille põhjal neile nimetatud otsusega rahatrahv määrati. Keskkonnainspektsioon väidab otsuses, et N.D poolt kasutatud reoveesette puhul ei ole täidetud jäätmeseaduse § 2 1 - lõigetes 1 4 sätestatud tingimused, et antud sete lakkaks olemast jääde. Konkreetsemalt on rõhutatud ilmselt lõiget 3, mis eeldab jäätmele kehtestatud tehnilisi nõudeid, õigusakte ja standardeid. Otsusest ei ilmne, et N.D oleks etteheiteid ülejäänud kolme lõike osas. Otsusest selgub, et lõikest

võetud määrusega nr 78 „Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel kasutamise nõuded“. Nimetatud määrus, kuigi see on vastu võetud enne jäätmeseaduse kehtima hakkamist, käsitleb just seda tüüpi jäätmete kasutamist ja on kehtiv õigusakt. Kuigi määruses ei ole selgelt öeldud, kas setted lakkavad olemast jäätmed, katab see sisuliselt jäätmeseaduse §

mittejäätmeks temaatika, on keskkonnaministri määrus nr 78 siiski kehtiv õigusakt, mis reguleerib just niisugust tegevust, ehk rekultiveerimist reoveesetete abil, mida N.D tegi. Keskkonnainspektsioon nendib ka ise oma protokollis, et nende tegevusest ei sündinud mitte mingisugust kahju ega ohtu, ei keskkonnale ega inimestele. N.D väidab jätkuvalt, et nende

tegevus ei erinenud kuidagi tavapäraselt põllumajanduses viljeldavatest praktikatest. Olgu näitena toodud , kes samasuguseid setteid jagab tasuta kõigile soovijatele kasutamiseks. xxxx

Ettevõtte kodulehel on käsitletud põhjalikult reoveesetete kasutamist ning tegevuse alusena

viidatud samuti samale keskkonnaministri määrusele nr 78. Kõigi kvaliteedinõuete eest

vastutab sette kasutusele andja. Kasutaja ei vaja mitte mingeid lube ega erilube sette

5

sihipäraseks kasutamiseks. Keskkonnainspektsiooni otsusest ei selgu tegelikult, mida N.D valesti tegi, millisel hetkel algas rikkumine, kas siis, kui nad xxxx sette vastu võtsid või siis,

kui nad selle laotasid oma xxxx maaüksusele. Otsusest ei selgu ka seda, kuidas N.D

Keskkonnainspektsiooni arvates oleks pidanud talitama, et oma maal rekultiveerimist õiguspäraselt toimetada. Otsusest jääb mulje, et kuna keskkonnaminister ei ole mingeid uusi norme jäätmeseaduse alusel kehtestanud, siis on vähemalt reoveesetteid kasutades niisugune tegevus Eesti Vabariigis keelatud. N.D väidab, et nii see ei ole. Lähtudes eeltoodust palub

N.D kohtul tühistada Keskkonnainspektsiooni poolt tehtud otsus väärteoasjas nr 940016001139 ning jätta menetluskulud Keskkonnainspektsiooni (riigi) kanda.

xxxx xxxx xxxx) olmereovee puhastussetete külas asuvale maaüksusele (katastritunnus laotamisega ettevõttele väljastatud registreerimistõendi nr JÄ/324402 nõuet ning jäätmeseaduse

§ 19 lg 4, § 21 lg 1, § 28 lg 1, § 74 lg 1 p 1 sätestatud nõudeid. Registreerimistõendi nr

JÄ/324402 ,,Jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitselised nõuded” punkt 2 sätestab, et jäätmete üleandmine on lubatud üksnes vastavaid tegevuslubasid omavatele

isikutele/ettevõtetele. Jäätmeseaduse § 19 lg 4 sätestab, et kui jäätmekäitluseks on vajalik

jäätmeluba, kompleksluba või registreerimine Keskkonnaametis, võib jäätmeid taaskasutada

või kõrvaldada ainult jäätmeloa, kompleksloa või registreerimisega määratud kohas.

Jäätmeseaduse § 21 lg 1 kohaselt tuleb iga tegevuse juures rakendada kõiki sobivaid

jäätmetekke vältimise võimalusi, samuti kanda hoolt, et tekkivad jäätmed ei põhjustaks

ülemäärast ohtu tervisele, varale ega keskkonnale. Jäätmeseaduse § 28 lg 1 sätestab, et

jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. Jäätmeseaduse § 74 lg 1 p 1 kohaselt registreeritakse Keskkonnaametis isiku tegevus, kes on jäätmeseaduse § 73 lg

xxxx xxxx -Est koordinaatidel maaüksusel (katastritunnus ) vanal sõjaväeosa territooriumil L

E00614560 ja N06576230 on tehtud väiksemamahulisi kaevetöid, st on tekitatud madalam

koht, kuhu on laotatud tumedat värvi reoveesettele iseloomuliku lõhnaga muda. 22.11.2016

kaebuse esitaja poolt edastatud vastulausest selgub, et N.D hankis olmereovee

puhastussetteid xxxx, eesmärgiga rekultiveerida pinnast maaük külas, xxxx susel xxxx xxxx

vallas, Lääne as N.D , et rekultiveerimise tarbeks - ru maakonnas. Vastulauses viit Vi

hangitud biomaterjali puhul on tegemist jäätmeseaduse § 21 kohaselt materjaliga, mis on

lakanud olemast jäätmed ning seetõttu ei saa N.D tegevust antud kontekstis käsitleda jäätmekäitlustoiminguna. ei võetud Keskkonnainspektsiooni poolt arvesse Vastulauses esitatut

kuna vastulauses viidatud jäätmeseaduse § 21 sätestatu alusel tuleb N.D täita kõik

jäätmeseaduse § 21 lg 1 4 sätestatud tingimused, et jääde lakkaks olemast jääde. -

Keskkonnainspektsioon on seisukohal, et xxxx saadud olmereovee puhastussetteid ei ole

võimalik lugeda tooteks, kuna xxxx saadud stabiliseeritud olmereovee puhastussetetel puuduvad sätestatud kvaliteedinõuded ning ei ole väljastanud tema tegevuses tekkinud xxxx

olmereovee puhastussetetele tootestandardit. Tehnilised normid ja standardid, mis annaksid aluse jäätmete lakkamiseks, peavad põhinema uuringutel, mis välistavad ohu, et toode sisaldab ohtlikke aineid sellisel määral, et see on ohtlik keskkonnale või inimese tervisele. xxxx olmereovee puhastussetetel puuduvad kvaliteedi- või tehnilised normid, siis ei ole ka välistatud võimalik oht keskkonnale või tervisele. Eelpool toodut kinnitab Riigikogu keskkonnakomisjoni raport http://www.riigikogu.ee/public/Riigikogu/Keskkonnakomisjon/raport.pdf, mis on heaks

kiidetud keskkonnakomisjoni istungil 31. xxx 01.2013. Raportist nähtub, et reoveepuhastusjaamas toimub 11 700 ie poolt tekitatud reovees tekkiva sette aunkompostimine.

Aunkompostimine on odavaim viis käidelda reoveesetet. Aunkompostimine on

6

ilmastikutingimustele täielikult avatud aeroobne protsess, kus on raske kui mitte võimatu tagada stabiliseerimiseks nõutavat temperatuuri (kogu kalendriaasta jooksul), mis omakorda

mõjutab märkimisväärselt reoveekomposti kvaliteeti. Protsess ei ole ohutu keskkonnale (lagugaasid lenduvad), keskkonnahäiring halvendab inimeste elukvaliteeti ja kõikuv komposti kvaliteet raskendab keerulist taaskasutust. Lisaks mõjutab vihmavesi oluliselt tekkiva nõrgvee kogust, mis vajab kokkukogumist ja uuesti puhastamist. Keskkonnaministri poolt 30.12.2002 vastu võetud määrusega nr 78 „Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel

kasutamise nõuded“ § 2 lg 2 sätestab, et vastavalt jäätmeseaduse § 1 lõike 2 punktile 1

käsitletakse setet kui reovee puhastamise tulemusena tekkinud jäätmeid. Seega

Keskkonnainspektsioon ei nõustunud N.D väitega, et xxxx saadud setted lakkavad

olemast jäätmed. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 06.04.2004.a määrusele nr 102 „Jäätmete,

sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu¹“ liigitub reoveesete jäätmeteks (jäätmekood 19 08 05),

mille käitlemiseks (bioloogiliseks töötlemiseks), sh ladustamiseks on tarvis jäätmeluba, vastavalt jäätmeseaduse § 73 lõike 2 punktile 2. Jäätmeluba omamata ei tohi reoveesetet, sh

kompostitud setet käidelda ega kusagile ladustada. Reoveesetet on lubatud kasutada üksnes põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel kooskõlas veeseadusest tulenevate nõuetega.

Sete, mida on lubatud eelnevalt loetletud eesmärkidel kasutada peab vastama keskkonnaministri 30.12.2002.a määruses nr 78 „Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja

rekultiveerimisel kasutamise nõuded“ (edaspidi nimetatud reoveesette määrus) sätestatud

nõuetele ja tingimustele. Reoveesette määruse § 3 ja § 3¹ kohaselt peab reoveesete olema stabiliseeritud ja hügieniseeritud, lisaks peab olema settest võetud proovid reoveesette määruse § 10 välja toodud keemiliste näitajate osas. Setet, mis reoveesette määruse nõuetele ei vasta põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel kasutada ei tohi. Reoveesette kasutamiseks põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel tuleb esitada Keskkonnaametile korrektselt ja

vormi kohaselt täidetud jäätmeloa omamise kohustusest vabastatud isiku või tavajäätmete

vedaja teate vorm, vastavalt keskkonnaministri 20.04.2004.a määrusele nr 18 „Jäätmeloa

omamise kohustusest vabastatud isiku või tavajäätmete vedaja teate ja registreerimistõendi

vorm“ sätestatule. Lisaks teate vormile tuleb samaaegselt esitada Keskkonnaametile ka reoveesettest võetud proovide analüüsaktid ning kõikide nende kinnistute, millel reoveesetet

kasutada soovitakse, omanike kirjalikud nõusolekud. Kinnistute ja põllumassiivide

asukohaandmed peavad olema teatele märgitud katastriüksuse katastritunnuse täpsusega. Ühtlasi juhime tähelepanu, et reoveesette määrusest tulenevalt antakse registreerimistõend sette laotamiseks põllumassiividele tingimusel, et maa peale laotatud stabiliseeritud sete tuleb viia

mulda või katta mullaga kahe ööpäeva jooksul pärast laotamise algust. Sette aunades ladustamise võimalust registreerimistõend ette ei näe, mistõttu on sette paigutamine aunadesse, hunnikutesse jmt keelatud. Veel soovime juhtida tähelepanu, et N.D ei täitnud reoveesette kasutamisega kaasnevaid reoveesette kasutaja kohustusi, mis on loetletud reoveesette määruse § Keskkonnainspektsioon ei nõustu N.D väitega, et otsusest ei selgu, mis hetkest -is 13.

algas rikkumine või mida ettevõtte valesti tegi. Väärteo toimepanemise aeg ja koht on ära

märgitud 08.11.2016 koostatud väärteoprotokolli ning 08.12.2016 koostatud kohtuvälise s

menetleja üldmenetluse otsuses. Samuti on eelpool nimetatud dokumentides kirjeldatud ära

ettevõtte väärtegu ning vastutus. Keskkonnainspektsioon ei nõustu N.D väitega, et

Keskkonnainspektsioon ei nõustanud ega juhendanud ettevõtte esindajat. 21.10.2016.a keskkonnakaitse juhtivinspektori L A xxxx tunnistajana antud ütlustest selgub, et 27.09.2016 maaüksusel olles võeti telefoni teel ühendust Rein Taliga. Rein Tali alguses selgitas, et tegemist on sõnnikuhoidlast pärineva materjaliga, kuid mõne hetke pärast selgitas hoopiski, et tegemist on xxxx reoveepuhastist pärineva mudaga. Saadud info põhjal selgitati Rein Talile ning peale telefonivestluse lõppu ka traktoristile, et reoveesetet ning muda ei tohi sellisel viisil käidelda ning anti korraldus selline tegevus lõpetada. Traktoristile anti samuti korraldus koorem tagasi viia sinna, kust see pe Arvestades eeltoodut palub Keskkonnainspektsioon j ale on võetud. ätta

7

N.D kaebus Keskkonnainspektsiooni väärteootsusele nr 940016001139 rahuldamata ja Keskkonnainspektsiooni otsus muutmata ning j

ätta menetluskulud poolte endi kanda.

KOHTU . OTSUSE PÕHJENDUSED 5. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 117 lg 1 p 4 kohaselt maakohtunik lahendab asja kirjalikus menetluses vastavalt käesoleva seadustiku § le 120. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib -

maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha

lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia

kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Antud juhul on kohtumenetluse pooled asja lahendamisega kirjalikus menetluses, nõustunud mistõttu kuulub käesolev asi lahendamisele kirjalikus menetluses.

kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid kontrollib ka kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Vastavalt VTMS § le 133 peab kohus käesolevat kaebust lahendades otsustama järgmised - küsimused: 1) kas väärteoasjas ei esine VTMS § s 29 sätestatud väärteomenetlust välistava - id

asjaolusid; 2) kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse; 3) kas teo on

pannud toime menetlusalune isik; 4) kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud; 5) kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt; 6) kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust; 7) kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega; 8) kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § s 30 sätestatud alustel. -

7.

12.12.2013 (tl 60 ) Registreerimistõendi nr JÄ/324402 ja tl 60 pöördel

„Jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitselised nõuded“ punkti 2

kohaselt on jäätmete üleandmine lubatud üksnes vastavaid tegevuslubasid omavatele isikutele/ettevõtetele.

Jäätmeseaduse (JäätS) § 19 lg 4 sätestab, et kui jäätmekäitluseks on vajalik jäätmeluba,

kompleksluba või registreerimine Keskkonnaametis, võib jäätmeid taaskasutada või kõrvaldada ainult jäätmeloa, kompleksloa või registreerimisega määratud kohas.

JäätS § 21 lg 1 kohaselt tuleb iga tegevuse juures rakendada kõiki sobivaid jäätmetekke

vältimise võimalusi, samuti kanda hoolt, et tekkivad jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele, varale ega keskkonnale.

JäätS § 28 lg 1 sätestab, et jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule.

JäätS § 74 lg 1 p 1 kohaselt registreeritakse Keskkonnaametis isiku tegevus, kes on jäätmeseaduse § 73 lg 5 alusel vabastatud jäätmeloa omamise kohustusest.

8

JäätS § 1201 lg 2 näeb ette vastutuse jäätmete käitlemise eest jäätmeloata, kui luba on nõutav,

või loa nõudeid rikkudes, samuti jäätmete nende käitlemiseks õigust omavale isikule üleandmise kohustuse rikkumise eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik.

Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse koosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning

süü tasandite kontrollimisele. Kui ühel kontroll tasandil tuvastatakse mõne nõutava tunnuse i puudumine, puudub alus siirduda järgmisele kontrollitasandile (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-74-

10). Kohus süüteokoosseisu olemasolu kontrollimisel peab seega alustama süüteokoosseisu objektiivsest küljest.

Menetlusalusele isikule on 08.12 940016001139 N.D .2016 otsusega väärteoasjas nr määratud JäätS § 1201

lg 2 karistus selle eest, et järgi N.D juhatuse liikme Rein Tali

korraldusel laotati 27.09.2016 Lääne külas asuvale -Viru maakonnas xxxx vallas xxxx xxxx

maaüksusele olmereovee puhastussetteid. N.D on väljastatud 12.12.2013 jäätmete

registreerimistõend nr JÄ/324402 tavajäätmete hulka liigituvate jäätmete koodiga 17 09 04

(ehitus- ja lammutussegapraht, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 17 09 01, 17 09 02 ja

kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärtegu

tuvastatuks. ndid: Kohtuväline menetleja on väärteoprotokollis loetlenud järgmised tõe tunnistaja L A amise protokoll, tunnistaja A P ülekuul ülekuulamise protokoll, sündmuskoha

vaatluse protokoll koos fototabeli ja asukoha plaaniga, jäätmekäitleja registreerimistõendi väljastamine nr V 8 2, registreerimistõend nr JÄ/324402, väljavõte äriregistrist ja -4/13/28299- väljavõte kinnistusraamatust.

KarS § 12 lg 2 kohaselt on süüteokoosseisu objektiivsed tunnused seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg.

Antud juhul tuleb kohtul hinnata, kas tõendamist on leidnud N.D jäätmete poolt

käitlemine jäätmeloata, kui luba on nõutav, või loa nõudeid rikkudes, või jäätmete nende

käitlemiseks õigust omavale isikule üleandmise kohustuse rikkumine.

Tunnistaja L A ütlustest (tl 44 45) nähtub, et ta - töötab Keskkonnainspektsiooni Lääne-Virumaa

büroos. 27.09.2016 kontrollis ta koos keskkonnakaitseinspektor Liina Kukkuriga

Keskkonnainspektsiooni valvetelefonile laekunud teadet, mille kohaselt veab xxxx

reoveesetteid Ridakülasse vana sõjaväeosa territooriumile kaevatud auku. Kontrollimisel

selgus, et Lääne külas maaüksusel vanal sõjaväeosa -Virumaal xxxx vallas xxxx xxxx

territooriumil L-Est koordinaatidel E00614560 ja N06576230 semahulisi oli tehtud väik kaevetöid ning kaevetööde käigus oli moodustatud pinnasest vall, millele oli rajatud peale- ja mahasõidu koht. Pinnasvalli taha oli laotatud tumedat värvi materjali, mis lähemal vaatlusel

osaliselt mullitas ning millest eraldus vähesel määral reoveesettele iseloomulikku lõhna. Visuaalsel hinnangul oli tegemist puhastist pärineva mudaga. Ala kontrollimisel selgus, et ka

L-Est koordinaatidele E00614592 ja N06576196 on taimestikuga kaetud alale laotatud samasugust musta värvi materjali, millele oli juba peale tulnud õrn koorik. Taimkattega kaetud

alale laotatud muda ette o Seni kuni nad koos Liina n samuti lükatud väike pinnasvall. Kukkuriga vaatlesid ning pildistasid sündmuskohta, kuulsid nad, et nende poole läheneb mingi suurem mootorsõiduk ning umbes 5 minuti pärast nägi ta, et kinnistule saabub punase kabiiniga

9

ratastraktor (riiklik reg märk 1584TA), millel on taga pütt (riiklik reg märk 0156TN). Ta pidas traktori kinni ning vestles traktoristiga, kelleks osutus J B. Ta küsis tema käest, et kus kohast ta sellist materjali toob ning kes talle sellise töökäsu andis. Traktorist selgitas, et temale andis käsu tema ülemus Rein Tali N.D, et täita kinnistul pinnast. Kohapeal olles võttis ta telefoni teel t Rein Taliga (numbri andis J B). Rein Tali alguses selgitas talle, et tegemist on ühendus sõnnikuhoidlast pärineva materjaliga, kuid mõne hetke pärast selgitas hoopiski, et tegemist on

xxxx reoveepuhastist pärineva mudaga. Ta selgitas Rein Talile ning peale telefonivestluse

lõppu ka traktoristile, et reoveesetet ning muda ei tohi sellisel viisil käidelda ning andis korralduse selline tegevus lõpetada. Traktoristile andis ta samuti korralduse koorem tagasi viia sinna, kust see on peale võetud.

Tunnistaja A P -47 xxxx ütlustest (tl 46 ) nähtub, et küsis hinnapakkumised reovee

puhastussetete veoks juunikuus. Hinnapakkumisele vastas kaks firmat. Võitjaks osutus

soodsaima pakkumise teinud N.D . Tingimused teenuse osutamiseks on toodud lisas „Hinnapäring“. Muda pidi N.D vedama küla kunagise loomvaru sõnnikuhoidlasse, xxxx kus neil oli plaanis see komposteerida. Muda vedu algas augusti esimesel nädalal ning lõppes septembris. Muda veo teenuse osutamise lõpus veeti mõned koormad ka tsisterniga (eelnevalt veeti pressitud muda autoga). Tsisterniga veeti basseini puhastamisel jäänud jääke. N.D juhataja ütles, et tal oleks vaja ühes kohas pinnast täita ning saaks selle sinna viia. Selle veo eest N.D neile arvet ei esitanud. Kuna N.D oli nende lepinguline partner, ei osanud nad oodata, et muda veetakse selleks mitte ettenähtud kohta.

Sündmuskoha vaatluse protokollist koos sinna juurde kuuluvate fototabeli ja skeemiga (tl 53- 58) nähtub, et sündmuskoha vaatlus toimus 27.09.2016, vaatlus algas kell 14.47 ja lõppes kell 15.10. Vaatlus toimus päevavalgel, selge ilmaga, päikesepaistega. Sündmuskoht asub Lääne-

Virumaal xxxx vallas xxxx xxxx xxxx külas maaüksusel (katastritunnus ). Sündmuskoha

vaatlusega tuvastati, et Lääne küla maaüksusel -Virumaal xxxx vallas xxxx s xxxx

(katastritunnus xxxx) L-Est koordinaatidel E00614560 ja N06576230 (skeem 1) on tehtud väiksemamahulisi kaevetöid. Visuaalsel vaatlusel tuvastati, et eelpool nimetatud koordinaatidel asub pinnasvall, millele on rajatud peale- ja mahasõidu koht (fototabel foto 1). Pinnasvalli taga on madalam koht, mis on kahest küljest osaliselt ümbritsetud pinnasvalliga ning kolmandal küljel on ees betoonist sein. Sellesse madalamasse kohta on laotatud tumedat värvi muda, mis

osaliselt mullitab (fototabel fotod 2-3) ning millest eraldub vähesel määral reoveesettele iseloomulikku lõhna. Seda tumedat värvi muda on osaliselt maha läinud ka peale- ja mahasõidu teele (fototabel foto 4), mille peal on näha ratastraktorile iseloomulikke jälgi. Sündmuskoha vaatlust jätkati Trummi maaüksusel L-Est koordinaatidel E00614592 ja N06576196 (skeem 2), kuhu on visuaalsel vaatlusel taimestikuga kaetud alale laotatud samasugust musta värvi muda

(fototabel fotod 5-7) nagu seda oli tehtud L-Est koordinaatidel E00614560 ja N06576230 asuvale alale. Mudale on peale tulnud õrn koorik. Taimkattega kaetud alale laotatud muda ette

on samuti lükatud väike pinnasvall (fototabel foto 8). Sündmuskoha vaatluse ajal saabub

sündmuskohale punase kabiiniga ratastraktor (riiklik reg märk 1584TA), millel on taga pütt (riiklik reg märk 0156TN) (fototabel fotod 9-11).

J nr V 8-4/13/28299-2 (tl 59 äätmekäitleja registreerimistõendi väljastamisest ) nähtub, et vastavalt jäätmeseaduse § 74 lg 1 p dele 2,3 registreeris Keskkonnaamet N.D ettevõttena, - kes on vabastatud jäätmeloa omamise kohustusest ning väljastab registreerimistõendi numbriga

JÄ/324402 kehtivusajaga 01.01.2014-31.12.2018. Registreerimistõend väljastatakse

tavajäätmete hulka liigituvate jäätmete koodidega 17 09 04 (Ehitus- ja lammutussegapraht, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 17 09 01, 17 09 02 ja 17 09 03) ja 19 08 05 (olmereovee

puhastussetted) - kogumiseks ja veoks Lääne Viru maakonnas. Registreerimistõendile on

10

märgitud jäätmekäitlustoimingutele esitatavad tehnilised kaitselised nõuded, ja keskkonna- mida ettevõte on kohustatud järgima.

Registreer

imistõendist nr JÄ/324402 (tl 60 ja 60 pöördel) nähtub, et registreerimistõend on antud Keskkonnaameti poolt N.D (registrikood xxx, asukoht Leina 11, Tapa linn 45 -Viru maakond). 109, Lääne Maakondade loetelu, kus kavandatakse tavajäätmete kogumist

või vedu: Lääne Virumaa. Jäätmete tekkekoht: Lääne - -Viru maakond, peamiselt xxxx vald. Registreerimistõend on väljastatud jäätmekoodiga 17 09 04, s.o ehitus- ja lammutussegapraht,

mida ei ole nimetatud koodinumbritega 17 09 01, 17 09 02 ja 17 09 03, tavajäätmete, v.a

olmejäätmete, veoks oma majandus või kutsetegevuses, tavajäätmete kogumiseks oma - majandus- tussetted, või kutsetegevuses ning jäätmekoodiga 19 08 05, s.o olmereovee puhas tavajäätmete, v.a olmejäätmed, vedamiseks oma majandus või kutsetegevuses, tavajäätmete - kogumiseks oma majandus- või kutsetegevuses. Jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitselised nõuded:

hoiab ära jäätmete sattumise keskkonda veo, sealhulgas laadimise käigus. Jäätmete vedaja vastutab veo ohutusnõuete täitmise eest ning jäätmete toimetamise eest selleks määratud käitluskohta.

isikutele/ettevõtetele. Jäätmete üleandmisel kohustub vedaja kontrollima, et jäätmete vastuvõtja omab konkreetse jäätmeliigi käitlemiseks vajalikku tehnikat ning tegevuseks õigust andvaid tegevuslubasid.

tekke kohta. Jäätmete edasiseks käitlemiseks üleandmisel teistele jäätmekäitlejatele,

tuleb arvestust pidada ka jäätmete sihtkoha, kogumissageduse, veomooduste ning taaskasutamis-

ja kõrvaldamistoimingute kohta.

keskkonnaministri 15. jaanuar 2010.a määruse nr 1 „Jäätmearuande vorm, esitatavate

andmete ulatus ja aruande esitamise kord“ nõuetele vastavalt eelnevat aastat iseloomustav jäätmearuanne.

Väljavõttest äriregistrist (tl 61) nähtub, et N.D on registrisse kantud 10.02.1998 ning N.D ainus juhatuse liige on Rein Tali.

Väljavõttest kinnistusraamatust (tl 62) nähtub, et Lääne-Viru maakonnas xxxx vallas xxxx asuva xxxx xxxx

maaüksuse (katastritunnus ) omanik on N.D.

Kohtu hinnangul on tõendatud, et N.D kasutas reoveepuhastist pärinevaid xxxx olmereovee puhastussetteid pinnase täitmiseks Lääne külas -Viru maakonnas xxxx vallas xxxx asuval xxxx xxxx). Tunnistaja A P datud maaüksusel (katastritunnus ütlustega on tõen , et N.D vedas xxxx reovee puhastussetteid ning, et N.D juhataja ütles, et tal oleks vaja ühes

kohas pinnast täita ning ta saaks mõned koormad sinna viia. Tunnist ütlustega on aja L A tõendatud, et 27.09.2016 kontrolliti Lääne-Viru maakonnas xxxx vallas xxxx külas asuval xxxx maaüksusel Keskkonnainspektsiooni vihjetelefonile laekunud teadet. Kontrollimisel selgus, et Lääne külas maaüksusel vanal sõjaväeosa territooriumil L -Virumaal xxxx vallas xxxx xxxx -

Est koordinaatidel E00614560 ja N06576230 oli tehtud väiksemahulisi kaevetöid ning kaevetööde käigus oli moodustatud pinnasest vall, millele oli rajatud peale ja mahasõidu koht. - Pinnasvalli taha oli laotatud tumedat värvi materjali, mis lähemal vaatlusel osaliselt mullitas ning millest eraldus vähesel määral reoveesettele iseloomulikku lõhna. Visuaalsel hinnangul oli

tegemist puhastist pärineva mudaga. Ala kontrollimisel selgus, et ka L-Est koordinaatidele

11

E00614592 ja N06576196 on taimestikuga kaetud alale laotatud samasugust musta värvi materjali, millele oli juba peale tulnud õrn koorik. Kontrollimise ajal saabus xxxx maaüksusele ratastraktor, mille B l oli taga pütt. Traktorist J selgitas, et temale andis käsu tema ülemus Rein

Tali N.D , et tä . Kohapeal võeti ühendust ka Rein ita kinnistul pinnast telefoni teel Taliga, kes selgitas, et tegemist on xxxx

reoveepuhastist pärineva mudaga.

Järgnevalt kontrollib kohus, milliseid jäätmeseadusest tulenevaid nõudeid on N.D sellise tegevusega rikkunud.

JäätS § 2 lg 1 kohaselt on jäätmed mis tahes vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt

j menimistu kehtestab valdkonna eest vastutav minister äätmete liigitamise korra ja jäät määrusega.

JäätS § 2 lg 5 alusel kehtestatud määruseks on keskkonnaministri 14.12.2015 määrus nr 70

„Jäätmete liigitamise kord ja jäätmenimistu“. Nimetatud määruse § 3 lg 3 kohaselt jäätmenimistu kehtestatakse vastavalt käesoleva määruse lisale. Sama määruse § 3 lg 4 kohaselt

asja esinemine jäätmenimistus ei tähenda alati selle kuulumist jäätmete hulka. Asi loetakse jäätmeks siis, kui see vastab jäätmeseaduse § 2 lõikes 1 sätestatule.

Olmereovee puhastussetted on kantud keskkonnaministri 14.12.2015 määruse nr 70 lisas kehtestatud jäätmenimistusse koodiga nr 19 08 05.

JäätS § äätmekäitlus jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja 13 kohaselt on j kõrvaldamine, sealhulgas vahendaja või edasimüü . JäätS § 19 lg 4 sätestab, et kui ja tegevus jäätmekäitluseks on vajalik jäätmeluba, kompleksluba või registreerimine Keskkonnaametis, võib jäätmeid taaskasutada või kõrvaldada ainult jäätmeloa, kompleksloa või registreerimisega määratud kohas.

JäätS § 73 lg 5 sätestab, et valdkonna eest vastutaval ministril on õigus määrusega kehtestada

teatud liiki ja koguses tavajäätmete taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded, millele vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik.

JäätS § 73 lg 5 alusel kehtestatud määruseks on keskkonnaministri 21.04.2004 määrus nr 21

„Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa

omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“. Nimetatud

määruse § 4 lg 1 kohaselt tavajäätmete liigid ja nende taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded, mille korral, olenemata kogusest jäätmeloa omamine pole kohustuslik

on sätestatud määruse lisas 1. Määruse lisas 1 sisalduvad olmereovee puhastussetted jäätmekoodiga 19 08 05. Olmereovee puhastussetete taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded, käitlustoiming lahtrisse on märgitud: reoveesette kasutamine põllumajanduses, haljastuses ja korrastamine kooskõlas veeseadusest tulenevate nõuetega.

Eeltoodust tu kasutamiseks lenevalt ei ole jäätmeseaduse kohaselt reovee puhastussetete põllumajanduses, haljastuses ja korrastamisel kooskõlas veeseadusest tulenevate nõuetega vaja

jäätmeluba, kui reovee puhastussetete kasutamisel järgitakse keskkonnaministri 30.12.2002

määruses nr 78 „Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel kasutamise

nõuded“ sätestatut. Nimetatud määruse § 5 kohaselt on sette kasutamine selle määruse

tähenduses sette maapinnale laotamine või pinnasesse viimine. Määruse § 8 kohase

lt sette

rekultiveerimisel kasutamine selle määruse tähenduses on sette kasutamine maavara

kaevandamisega rikutud maa- - ala või mõnel teisel viisil rikutud maa ala korrastamiseks või

12

taaskasutamiseks ettevalmistamisel või prügila katmiseks. Määruse § 111

lg 1 kohaselt haljastuses, rekultiveerimisel ja põllumajanduses lühikese raieringiga madalmetsa kasvatamisel tohib kasutada ainult stabiliseeritud või stabiliseeritud ja hügieniseeritud setet. Nõuded, millele stabiliseeritud sete peab vastama tulenevad määrus § e -dest 3 ja 31.

Väärteoprotokollist ei nähtu, et olmereovee puhastussetted või nende taaskasutamise toiming

ei vastanud keskkonnaministri 30.12.2002 määruses nr 78 „Reoveesette põllumajanduses,

haljastuses ja rekultiveerimisel kasutamise nõuded“ sätestatud nõuetele, millele vastava käitlemise korral ei ole jäätmeluba vajalik.

Ka kohtuväline menetleja on oma otsuses märkinud, et Keskkonnainspektsioon on seisukohal, et isegi kui N.D poolt kasutatud olmereovee puhastussetted vastavad Keskkonnaministri

30.12.2002.a vastu võetud määruse nr 78 „Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja

rekultiveerimisel kasutami

se nõuded“ § 31

stabiliseeritud sette tingimustele, ei lakka olmereovee puhastussete olemas eovee puhastussete ei lakka t jääde. Kohus nõustub, et olmer olemast jääde, kuid märgib, et kohtuväline menetleja on seega oma otsuses ise samuti möönnud,

et N.D poolt kasutatud olmereovee puhastussetted võisid vastata keskkonnaministri

määruses sätestatud stabiliseeritud sette tingimustele. Seega esineb asjas kõrvaldamata kahtluseid, mis

KrMS § 7 lg 3 kohaselt tuleb tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks.

Eeltoodust tulenevalt ei ole tõendatud, et N.D käitles jäätmeid ilma jäätmeloata, kui luba on nõutav, või loa nõudeid rikkudes, sest reovee puhastussetete kasutamiseks põllumajanduses, haljastuses ja korrastamisel kooskõlas veeseadusest tulenevate nõuetega ei ole vaja jäätmeluba.

Kohus leiab, et N.D ei ole rikkunud ka jäätmete nende käitlemiseks õigust omavale isikule

üleandmise kohustust. JäätS § 28 lg 1 kohaselt on jäätmevaldaja kohustatud käitlema tema

valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule äätmete käitlemiseks õigust omavaks isikuks jäätmeseadusest . J tulenevalt on isik, kellel on vastavate jäätmete käitlemiseks jäätmeluba või kompleksluba, kuid olmereovee puhastussetete kasutamiseks põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel ei ole vaja kompleksluba. jäätmeluba ega

Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul täidetud JäätS § 1201

lg 2 sätestatud väärteo objektiivse koosseisu tunnused.

Küll aga sätestab JäätS § 74 lg 1 p 1, et Keskkonnaametis registreeritakse isiku tegevus, kes on jäätmeseaduse § 73 lg 5 alusel vabastatud jäätmeloa omamise kohustusest.

Seega pidi N.D oma tegevuse olmereovee puhastussetete kasutamiseks rekultiveerimisel registreerima Keskkonnaametis.

N.D on Keskkonnaameti poolt väljastatud registreerimistõend nr JÄ/324402

jäätmekoodiga 17 09 04, s.o ehitus- ja lammutussegapraht, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 17 09 01, 17 09 02 ja 17 09 03, tavajäätmete vedamiseks, v.a olmejäätmed,

oma majandus- tmete kogumiseks oma kutsetegevuses ning või kutsetegevuses, tavajää

jäätmekoodiga 19 08 05, s.o olmereovee puhastussetted, tavajäätmete vedamiseks, v.a

olmejäätmed, oma majandus või kutsetegevuses, tavajäätmete kogumiseks oma -

kutsetegevuses. Seega ei ole N.D väljastatud registreerimistõendit reoveesette

kasutamiseks põllumajanduses, haljastuses ning N.D on rikkunud ja rekultiveerimisel JäätS § 74 lg 1 p 1 nõudeid ning väärtegu on kvalifitseeritav JäätS § 1202 lg 2 järgi, mis näeb

13

ette vastutuse jäätmete käitlemise eest juriidilise isiku poolt ilma registreerimistõendita, kui registreerimistõend on nõutav.

Kohtu hinnangul on väärteomenetluses kogutud tõenditega tõendatud, et N.D juhatuse liikme Rein Tali korraldusel laotati 27.09.2016 Lääne külas -Viru maakonnas xxxx vallas xxxx

asuvale xxxx xxxx L-Est koordinaatidele E00614560 ja maaüksusele (katastritunnuse nr ) N06576230 ning E00614592 ja N06576196 olmereovee puudub puhastussetteid. N.D

registreerimistõend olmereovee puhastussetete taaskasutamiseks. Seega on täidetud JäätS § 1202 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivne koosseis.

KarS § 14 lg 1 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. Rein Tali, kelle korraldusel olmereovee puhastussetteid xxxx vallas xxxx külas asuvale xxxx -Viru maakonnas maaüksusele laotati on N.D ainuke juhatuse liige. Lääne

xxxx vallas xxxx xxxx xxxx külas asuva maaüksuse (katastritunnus ) omanik on N.D. Seega on tegu toime pandud juriidilise isiku juhatuse liikme poolt juriidilise isiku huvides ning N.D vastutab väärteo toimepanemise eest.

KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 18 lg

kavatsetus, ots sik teo toime otsese ene või kaudne tahtlus. KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb i

tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.

Kohus leiab, et N.D pani JäätS § 120 2 tava otsese lg 2 järgi kvalifitseeri väärteo toime

tahtlusega. Kohus märgib, et kui N.D oli teadlik sellest, et neil on reovee setete

vedamiseks vajalik oma tegevus Keskkonnaametis registreerida ning neile on reovee setete

veoks väljastatud jäätmekäitleja registreerimistõend, siis pidid nad teadma, et olmereovee puhastussetted on jäätmed, mida võib käidelda registreerimistõendil märgitud viisil. Eeltoodust tulenevalt pidid nad olema teadlikud ka sellest, et olmereovee puhastussetete taaskasutamiseks

ehk , haljastuses ja rekultiveerimisel on samuti vajalik kasutamiseks põllumajanduses registreerimistõend. täidetud ka nimetatud väärteo Seega on subjektiivse koosseisu tunnused.

Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS § s 29 sätestatud väärteomenetlust - välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS §-s 30 lg 1 p 1 sätestatud alusel.

õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist leid JäätS § 120 is, et 2 lg 2 sätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik N.D.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või

määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

JäätS § 1202 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 3200 eurot.

Kohtuväline menetleja on karistanud menetlusalust isikut JäätS § 1201 lg 2 alusel, mis näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 32 000 eurot ning määranud N.D karistuseks rahatrahvi summas 2000 eurot. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohtuväline menetleja ei leidnud.

14

Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja otsus N.D karistamises JäätS § 120 1 lg 2 järgi tuleb tühistada ning teha uus otsus, millega tunnistada N.D süüdi JäätS § 120

mõista talle selle alusel uus karistus. Kohtu hinnangul ei esine karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Kohus leiab, et menetlusaluse is vastavaks karistuseks iku süüle JäätS § 1202 on rahatrahv 1000 eurot lg 2 järgi , mis jääb alla sanktsiooni keskmist määra.

keskkonnakaitseinspektor Liina Kukkuri 08.12.2016 otsuse 940016001139, väärteoasjas nr millega N.D karistati jäätmeseaduse § 120 1 lg 2 järgi rahatrahviga summas 2000 eurot. Kohus teeb uue otsuse, millega tunnistab N.D süüdi jäätmeseaduse § 120 2

lg 2 järgi ning mõistab karistuseks rahatrahvi summas 1000 eurot.

aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti. RLS § 12 lg 2 sätestab, et riigilõivu tagastamise taotlus

esitatakse kirjalikult. Taotluses märgitakse informatsioon tasutud riigilõivu kohta ning andmed arvelduskonto kohta, kuhu soovitakse riigilõivu tagastamist RLS § 13 kohaselt riigilõivu võtja . teeb otsuse riigilõivu tagastamise kohta ja tagastab riigilõivu 30 kalendripäeva jooksul taotluse saamise päevast arvates.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik