Legislator Case Law & Legislation
1-17-5199/4 AI generated

1-17-5199/4 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

Case Number 1-17-5199/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tunnistada Ardo Sarapson süüdi karistusseadustiku (KarS) § 424 ja § 4231 järgi. KarS § 63 lg 1 alusel mõista Ardo Sarapsonile raskeima kuriteo, s.o KarS § 424 järgi karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust.

Legislator headnote

AI generated

1-17-5199/4 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja: Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS §-s 318 sätestatud alustel Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel.

Keywords

AI generated
safety regulations violation illegal overtaking manoeuvre non-polluting vehicle unauthorised dumping visa substances of very high concern
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

29. juuni 2017, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-5199 (17284000118) Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Marita Kalamees Kriminaalasi Ardo Sarapson süüdistuses KarS § 4231; § 424 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Maiken Mardim Süüdistatav Ardo Sarapson (isikukood 39207306040; elukoht xxxxxx xxxx xxxx xxxx xxxxx-xxxxx xxxx xxxxxxxxxx )

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas:

1. Tunnistada Ardo Sarapson süüdi karistusseadustiku (KarS) § 424 ja § 4231 järgi. KarS §

63 lg 1 alusel mõista Ardo Sarapsonile raskeima kuriteo, s.o KarS § 424 järgi karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega Ardo Sarapsonile mõistetud karistust vangistus 8 (kaheksa) kuud Tartu Maakohtu 01.06.2016 otsusega Ardo Sarapsonile mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 5 (viis) kuud vangistust võrra ning mõista Ardo Sarapsonile liitkaristuseks 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu vangistust.

KarS § 74 lg 5 ja KarS § 69 lg 1, 3 alusel asendada Ardo Sarapsonile mõistetud vangistus 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu üldkasuliku tööga 390 (kolmsada üheksakümmend) tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 (üks) aasta kohtuotsuse jõustumisest arvates.

KarS § 69 lg 4 alusel on Ardo Sarapson kohustatud üldkasuliku töö tegemise perioodil järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxx xxxx xxxx xxxx xxxxx-xxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxxx ; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

2. Menetluskulude hüvitamine: KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Ardo Sarapsonilt kriminaalmenetluse kuludena sundraha 705 (seitsesada viis) eurot ja riigi õigusabi tasu 48 (nelikümmend kaheksa) eurot riigi kasuks. Määrata kriminaalmenetluse kulud 753 (seitsesada viiskümmend kolm) eurot tasumisele ositi aasta jooksul järgmiselt: 1) alates 2017. a juulikuust igakuise menetluskulu osa 62 (kuuskümmend kaks) eurot 75 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 25. kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna.

Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS §-s 318 sätestatud alustel Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel.

Käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele. Üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.

Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile; tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos); makseinfo tehakse kättesaadavaks ka e-toimiku süsteemi vahendusel.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on Ardo Sarapson toime pannud kuritegudena: 1) mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis KarS § 424 järgi, mis seisnes selles, et tema juhtis 14.04.2017 kell 02:15 Viljandi linnas Vaksali 30 asuva maja hoovis mootorsõidukit Volvo V70 registreerimismärgiga XXX XXX joobeseisundis – tõendusliku alkomeetri Dräger Alcotest 7110 EST ARDM-0074 näit lõpliku mõõtetulemusena 1,02 mg/l - ning keda vastavalt Liiklusseaduse §

69 lg 2 p 1 loetakse alkoholijoobes olevaks isikuks. 2) sõiduki süstemaatiline juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt KarS § 423¹ järgi, mis seisnes selles, et tema, olles karistatud 01.06.2016 Tartu Maakohtu poolt KarS § 423¹ järgi, juhtis 14.04.2017 kell 02:15 Viljandi linnas Vaksali 30 asuva maja hoovis mootorsõidukit Volvo V70 registreerimismärgiga XXX XXX , omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, millega rikkus Liiklusseaduse § 94 lg 1 /mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud/ nõuet.

Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS §-de 424 ja 423¹ järgi. KarS § 63 lg 1 alusel mõista Ardo Sarapsonile raskeima sätte, s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistuseks vangistust 8 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu 01.06.2016 mõistetud ärakandmata karistuse - 5 kuud vangistust - võrra, mõistes liitkaristuseks vangistuse 1 aasta 1 kuu. KarS § 73 lg 4 ja § 69 alusel asendada karistus 1 aasta 1 kuu vangistust üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab 1 tund üldkasulikku tööd, seega kohustub süüdistatav tegema 390 tundi üldkasulikku tööd. Üldkasulik töö tuleb ära teha 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemisel allutada Ardo Sarapson KarS § 75 lõikes 1 sätestatud käitumiskontrollile. KarS § 75 lg 1 kohaselt on Ardo Sarapson kohustatud täitma talle sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi:

1. elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxx xxxx xxxx xxxx xxxxxx-xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx ;

2. ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks;

5. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

6. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 424 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. KarS § 4231 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2015 määrusest nr 139 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 470 eurot kuus. KrMS §

179 lg 1 kohaselt on sundrahateise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 705 eurot.

KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava Ardo Sarapsoni kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 48 eurot.

KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku 753 eurot: sundraha 705 eurot ja riigi õigusabi tasu 48 eurot. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et kriminaalasjas menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa.

Kohtu muud põhjendused KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsioonivõi kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint

Kohtunik