2-16-3217/46 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Tsiviilasi nr: 2-16-3217

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

Tsiviilasi 2-16-3217

Määruse tegemise aeg ja koht

29.06.2017, Tallinn

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Ande Tänav, Iko Nõmm

Kohtuasi

NORR11 Baltics OÜ avaldus pankroti

väljakuulutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 19.04.2017 kohtumäärus

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

NORR11 Baltics OÜ (pankrotis) määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik (määruskaebuse esitaja): NORR11 Baltics OÜ

(pankrotis) (registrikood 12265577, asukoht Pakase 37,

10618 Tallinn), lepinguline esindaja Ervin Nurmela (e-

post: XXX)

Vastustaja: pankrotihaldur Magnus Braun (e-post:

XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1. NORR11 Baltics OÜ (pankrotis) määruskaebus jätta rahuldamata, arvestades

ka käesoleva määruse põhjendusi.

2. Jätta Harju Maakohtu 19.04.2017 määrus muutmata.

3. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud NORR11 Baltics OÜ

(pankrotis) kanda. Menetluskulude puudumise tõttu jätta kulud kindlaks

määramata.

4. Määruse peale ei saa kassatsiooni korras edasi kaevata (TsMS § 663 lg 2 teine

lause.

Asjaolud

1. Harju Maakohtu 05.12.2016 määrusega kuulutati välja NORR11 Baltics OÜ pankrot.

1(5)

Tsiviilasi nr: 2-16-3217

2. NORR11 Baltics OÜ (pankrotis) esitas määruse peale 20.12.2016 määruskaebuse,

täpsustas seda 22.02.2017 ning palub hinnata kohtumääruse põhjendusi ja tühistada

maakohtu määrus osas, millega maakohus leidis, et ajutine pankrotihaldur on

seisukohal, et võlgniku juhatuse liige võib olla hilinenud pankrotiavalduse

esitamisega; kohtu hinnangul on olukorras, kus ajutisele pankrotihaldurile ei ole üle

antud võlgniku raamatupidamisdokumente põhjendatud välja selgitada, kas võlgniku

juhatuse liikmed on rikkunud oma kohustusi, mille tagajärjel on võlgnik muutunud

maksejõuetuks.

3. Määruskaebuse kohaselt ei vaidlusta võlgnik asjaolu, et on maksejõuetu. Võlgnik

leiab, et maakohus on määruses ekslikult leidnud, et ajutine pankrotihaldur on

seisukohal, et võlgniku juhatuse liige võib olla hilinenud pankrotiavalduse

esitamisega. Ajutine pankrotihaldur ei ole leidnud, et võlgniku juhatuse liige võib olla

hilinenud pankrotiavalduse esitamisega, vaid on üksnes märkinud, et ta ei saa seda

asjaolu antud menetlusstaadiumis väita. Samuti on kohus alusetult võlgniku juhatuse

liikmetele ette heitnud raamatupidamisdokumentide esitamata jätmist

pankrotihaldurile. Võlgniku juhatus on ajutisele haldurile esitanud kõik dokumendid ja

ajutise halduri poolt nõutud raamatupidamisdokumendid.

4. Määruskaebuse täpsustuse kohaselt on määruskaebus esitatud võlgniku, mitte juhatuse

liikme nimel.

5. Ajutine pankrotihaldur esitas vastuse määruskaebusele, mille kohaselt jääb ajutise

halduri aruandes toodu ning kohtule esitatu juurde. Haldur on seisukohal, et võlgnikul

puuduvad igasugused vahendid oma kohustuste täitmiseks, mistõttu võlgniku tegevuse

jätkamine ja tervendamine ei ole võimalik. Täiendavate rahaliste vahendite

puudumisel tuleb halduril kohtule esitada raugemise aruanne.

Maakohtu määrus

6. Harju Maakohus keeldus 19.04.2017 määrusega NORR11 Baltics OÜ määruskaebust

menetlusse võtmisest osas, milles võlgnik vaidlustab NORR11 Baltics OÜ juhatuse

raske juhtimisvea tuvastamise.

7. Määruse põhjenduste kohaselt leidis kohus, tutvunud esitatud määruskaebusega, et

selle menetlusse võtmisest tuleb osaliselt keelduda.

8. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 10.12.2008 lahendis nr 3-2-1-112-08 punktis 11

selgitanud, et seadusest ei tulene pankrotivõlgniku õigust esitada määruskaebust oma

juhatuse liikme huvides. Samuti on Riigikohtu tsiviilkolleegium sama lahendi punktis

13 selgitanud, et juhul, kui maakohus märgib PankrS § 28 lg 2 esimese lause järgi oma

lahendis, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, siis ei riku see

kohtulahend võlgniku juhatuse liikmete õigusi. PankrS § 168 lg 5 järgi on haldur

kohustatud esitama kahju hüvitamise nõude raskes juhtimisveas süüdi oleva isiku

vastu. Kahju hüvitamise nõude üle peetavas vaidluses saab võlgniku juhatuse liige

vaielda raske juhtimisvea etteheitele vastu ka siis, kui maakohus on varasemalt PankrS

§ 28 lg 2 esimese lause järgi oma lahendis märkinud, et võlgniku maksejõuetuse

põhjuseks oli võlgniku juhatuse liikme raske juhtimisviga. Seetõttu puudub võlgniku

juhatuse liikmel õigus vaidlustada maakohtu lahendit eelnimetatud osas.

9. Kohus selgitas, et kuigi Riigikohus on ilmselt eksinud viidates PankrS § 168 lg-le 5

(kõnealuse lahendi tegemise ajal kehtinud PankrS §-s 168 sellist lõiget ei olnud ega

ole ka hetkel kehtivas), saab tegemist olla PankrS § 163 lg-ga 5. Samas täiendati

PankrS 09.12.2009 § 55 lg-ga 33, mille kohaselt kui võlgniku maksejõuetuse

põhjuseks on raske juhtimisviga, on haldur kohustatud esitama kahju hüvitamise

nõude raskes juhtimisveas süüdi oleva isiku vastu kohe, kui nõude esitamiseks on

piisav alus.

2(5)

Tsiviilasi nr: 2-16-3217

10. Seega seadusest ei tulene pankrotivõlgniku õigust esitada määruskaebust oma juhatuse

liikme huvides, samas ei mõjuta raske juhtimisvea esile toomine pankrotivõlgniku

huve.

11. Kohus on võlgniku pankroti välja kuulutamisel lähtunud PankrS § 3 lg-st 3 leides, et

edaspidises pankrotimenetluses tuleb välja selgitada võlgniku vara tagasivõitmise ja –

nõudmise võimalused ning nõuete esitamise võimalused. PankrS § 3 lg 3 sätestab

kohtu kohustuse pankrotimenetluse seisukohalt tähtsate asjaolude väljaselgitamiseks ja

tõendite kogumise korraldamiseks.

Määruskaebus

12. Võlgnik esitas maakohtu määrusele määruskaebuse ning palub maakohtu määruse

tühistada, otsustada määruskaebuse menetlusse võtmine menetlusse mittevõetud osas

ja tagastada määruskaebuselt tasutud riigilõiv.

13. Määruskaebuse kohaselt leiab võlgnik, et kohus on piiranud võlgniku õigust

kohtulahendi põhjenduste õigsuse kontrolliks. Tegemist ei ole samaliigilise kaebusega

nagu maakohtu poolt viidatud Riigikohtu lahendis. Kohtumäärust ei vaidlustanud

juhatuse liige, vaid võlgnik. Võlgnik ei vaidlustanud raske juhtimisvea tuvastamist

sisuliselt, vaid asjaolu, et määruse põhjendustes on põhjendus, mis läheb vastuollu

asjas tuvastatud asjaoludega. TsMS § 442 lg 8 ja § 463 lg 2 kohaselt tuleb määruses

märkida kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused. Kohus on määruses

kajastanud ajutise halduri seisukohta ekslikult. Ajutine haldur ei ole leidnud, et

võlgniku juhatuse liige võib olla hilinenud pankrotiavalduse esitamisega. Tekib

põhjendatud kahtlus, millistele asjaoludele tuginedes kohus oma siseveendumuse

kujundas. Sõltumata kohtumääruse resolutsiooni põhjendatusest on menetlusosalisel

õigus nõuda, et kohtumääruse põhjendavas osas esitatud põhjendused vastaksid asjas

tuvastatule ning ei sisaldaks tegelikkusele mittevastavaid asjaolusid.

Määruskaebusmenetluses on võimalik muuta ka üksnes kohtumääruse põhjendavat

osa.

Menetluse edasine käik

14. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja saatis seisukoha saamiseks

pankrotihaldurile.

15. Pankrotihaldur leidis vastuses määruskaebusele, et määruskaebus tuleb jätta

rahuldamata. Määrus on põhjendatud ja õiguspärane ning kaebuse väited ei anna alust

selle tühistamiseks. Kohus on tuginedes mh Riigikohtu praktikale õigesti leidnud, et

määruskaebuse esitamine osas, milles võlgnik vaidlustab juhatuse raske juhtimisvea

tuvastamise, ei ole seaduse kohaselt lubatud, mistõttu tuleb määruskaebus selles osas

jätta menetlusse võtmata. Pankroti väljakuulutamise määrus on kohustuslik vaid

resolutsiooni osas ning selle põhjendused ja seal kajastatud asjaolud võlgniku õigusi ei

riku. Iseäranis arvestades, et võlgniku maksejõuetuse üle puudub vaidlus.

Pankrotimääruses maksejõuetuse võimalike põhjuste märkimine (nt raske juhtimisviga

või kuriteo toimepanemine) ei tähenda, et need oleksid pankrotimäärusega siduvalt

tuvastatud. Nimetatud asjaolude tuvastamine toimub eraldi menetlustes

(hagimenetluses kahju hüvitamise nõudes või kriminaalmenetluses kuriteo

toimepanemise tuvastamiseks). Pankrotimääruse põhjenduste eraldi vaidlustamise

võimaldamine võlgniku maksejõuetust vaidlustamata ei oleks kooskõlas

menetlusökonoomia põhimõttega.

16. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis vastavalt TsMS § 663

lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

3(5)

Tsiviilasi nr: 2-16-3217

Ringkonnakohtu põhjendused

17. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud Harju

Maakohtu kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited

ei anna määruse tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab

ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata, kuid

täiendab kohtumääruse põhjendusi (p 20-22). Ringkonnakohus nõustub § 654 lg 6 alusel

maakohtu määruses toodud põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda.

18. Määruskaebuse esitaja leiab, et maakohus on piiranud tema õigust kohtulahendi

põhjenduste õigsuse kontrolliks ning et määruskaebusmenetluses on võimalik muuta ka

üksnes kohtumääruse põhjendavat osa.

19. Ringkonnakohus eeltooduga ei nõustu ning leiab, et maakohus on õigesti keeldunud

võlgniku määruskaebuse menetlusse võtmisest osas, milles võlgnik vaidlustas kaebuses

toodud pankrotimääruse põhjenduse selle kohta, et ajutine pankrotihaldur on seisukohal,

et võlgniku juhatuse liige võib olla hilinenud pankrotiavalduse esitamisega.

20. TsMS § 457 lg 1 tulenevalt on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas,

milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel,

kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 463 lg 2 kohaselt kohaldatakse määrusele

vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.

21. Riigikohus on seonduvalt TsMS § 457 lg 1 selgitanud, et „Pooltele toob õiguslikud

tagajärjed kaasa üksnes kohtuotsuse resolutsioon. Kuna kohtuotsuse põhjendav osa

iseseisvalt poolte õigusi ja kohustusi ei mõjuta, ei ole kohtuotsus vaidlustatav otsuse

resolutsiooni peale kaebust esitamata (vt ka Riigikohtu 31. oktoobri 2007. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-88-07, p 14; 7. aprilli 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-09, p 16;

13. aprilli 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-181-15, p 58).“ (p 15).

22. Määruskaebuses on võlgnik rõhutanud, et ta ei vaidlusta maksejõuetust ning on kaebuse

esitanud vaid pankrotimääruse (05.12.2016 määrus) põhjendustele. Riigikohtu

eelviidatud lahendis sisalduvatest tõlgendustest tulenevalt ei ole pankrotimäärus

vaidlustatav määruse resolutsiooni peale kaebust esitamata, mistõttu tuleb võlgniku poolt

esitatud määruskaebuse menetlusse võtmisest keelduda täiendavalt ka sellel alusel.

23. Võlgnik on määruskaebuses leidnud, et pankrotimääruses toodud põhjendused lähevad

vastuollu asjas tuvastatud asjaoludega ning et kohus on ajutise halduri seisukohta

ekslikult kajastanud. Ringkonnakohus eeltooduga ei nõustu.

24. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on ajutine haldur kohtule esitatud aruandes välja

toonud, et võlgnik on kõigil aastatel tegutsenud kahjumiga ning ei ole talle

raamatupidamisdokumente esitanud (I kd, tlk 56). Ajutine haldur asus seisukohale, et

seda, kas juhatuse liige võib olla rikkunud äriseadustikus sätestatud pankrotiavalduse

esitamise kohustust 20 päeva mittejärgimise osas, ei ole nii lühikese aja jooksul nagu

seda peale pankrotiavalduse menetlusse võtmist ja ajutise pankrotihalduri määramist oli,

võimalik põhjendatult väita (I kd, tlk 56). Maakohtus aset leidnud istungil leidis ajutine

haldur, et võlgniku maksejõuetuse ohumärgid kujunesid välja 2014 aasta kevadeks (I kd,

tlk 117).

25. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et maakohus ei ole pankrotimäärust

põhjendades eksinud, kui on ajutise halduri poolt esitatud seisukohtadest välja lugenud, et

juhatuse liige võib olla hilinenud pankrotiavalduse esitamisega.

26. Kuna maakohus on pankrotimääruse põhjendustes märkinud, et edasise

pankrotimenetluse jooksul tuleb halduril mh välja selgitada ka see, kas võlgniku

maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku juhatuse liikme raske juhtimisviga, ei saa asuda ka

seisukohale, et raske juhtimisvea toimepanek oleks kohtu poolt selgelt tuvastatud.

Vastuse võimaliku raske juhtimisvea olemasolust annab eelkõige edasine

pankrotimenetlus.

4(5)

Tsiviilasi nr: 2-16-3217

27. Määruskaebuse rahuldamata jätmisest tulenevalt jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1

alusel määruskaebuse esitaja kanda. Menetluskulude puudumise tõttu tuleb jätta kulud

kindlaks määramata.

28. Käesolev määruse ei ole kaevatav (TsMS § 663 lg 2 teine lause).

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Krista Kirspuu

Ande Tänav

Iko Nõmm

kohtunik

kohtunik

kohtunik

5(5)