2-16-17203/17 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 29. juuni 2017. a

Tsiviilasja number

2-16-17203

Tsiviilasi

K.S. hagi S.K. ja S.S. vastu elatise vähendamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

1665 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 27. veebruari 2017. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

K.S. apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja): K.S. (isikukood XXX)

Vastustaja I (kostja I): S.K. (isikukood XXX)

Vastustaja II (kostja II): S.S. (isikukood 50503016013)

Vastustajate seaduslik esindaja K.K. (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada K.S. apellatsioonkaebus osaliselt.

2. Tühistada Tartu Maakohtu 27. veebruari 2017. a otsus,

millega jäeti K.S. hagi S.K. ja S.S. vastu elatise

vähendamiseks rahuldamata.

3. Teha asjas uus otsus, millega rahuldada K.S. hagi

osaliselt.

4. 1. Muuta Tartu Maakohtu 20. veebruari 2015 määruse

tsiviilasjas nr 2-15-171 resolutsiooni p-i 1 alusel K.S.

poolt S.S. le makstava elatise suurust ja määrata S.S.

elatise suuruseks alates 15. novembrist 2016 150 eurot

kuus kuni S.S. täisealiseks saamiseni.

Elatis kuulub tasumisele K.K. kontole nr XXX Swedbank

AS-s.

4.2. Muuta Tartu Maakohtu 20. veebruari 2015 määruse

tsiviilasjas nr 2-15-171 resolutsiooni p-i 2 alusel K.S.

poolt S.K. le makstava elatise suurust ja määrata S.K.

elatise suuruseks alates 15. novembrist 2016 150 eurot

kuus kuni S.K. täisealiseks saamiseni.

Elatis kuulub tasumisele K.K. kontole nr XXX Swedbank

AS-s.

5. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte

endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. K.S. (hageja) esitas 15. novembril 2016 Tartu Maakohtusse hagi S.K. (kostja I) ja S.S. (kostja

II) vastu Tartu Maakohtu 20. veebruari 2015 määrusega välja mõistetud elatise vähendamiseks.

Hagiavalduse kohaselt on Tartu Maakohtu 20. veebruari 2015 määrusega hagejalt kostjate kasuks

välja mõistetud elatis 170 eurot kuus mõlema kostja kohta, kuid mitte vähem kui pool Eesti

Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alamäärast. Hageja soovis elatise vähendamist 50

euroni kuus kostja kohta.

Hageja ülalpidamisel on lisaks kostjatele veel kaks last L.S. ja G.S.. Hageja abikaasal L.S. on

endisest kooselust kaks last, kellele peab hageja Soome seaduste alusel võimaldama ülalpidamise.

Hageja töötasuks on igakuiselt umbes 1700 eurot, millest hageja saab kätte 1100-1529 eurot.

Kohtutäituri vahendusel on hageja tasunud kostjatele elatisena igakuiselt 242 eurot 90 senti. Lisaks

maksab hageja vastavalt enda võimalustele elatist G.S. 50 eurot kuus ja saadab talle riideid. Soome

seaduste kohaselt peab hagejale kätte jääma 1407 eurot 90 senti. Hageja igakuised kohustused on

korteriüür 715 eurot 55 senti, kodukindlustus 87 eurot 22 senti, elekter 55 eurot, internet/telefon 50

eurot, kokku 907 eurot 77 senti.

Hagejal on tekkinud 14. novembri 2016 seisuga elatise võlg kostjate ees summas 7241 eurot

95 senti. Hageja on maksnud kostjatele elatist ajavahemikul 11. detsember 2015 kuni 14. november

2016 summas 997 eurot 34 senti. Hagejal ei ole raha, mistõttu ta ei saa ka täita suhtluskorda

kostjatega.

2. Kostjad ei nõustunud hagiga elatisnõude vähendamiseks ja palusid jätta muutmata Tartu

Maakohtu 20. veebruari 2015 määrusega välja mõistetud elatise 170 eurot kuus, kuid mitte vähem

kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kostja kohta.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus jättis 27. veebruari 2017 otsusega hageja hagi rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

Tartu Maakohtu 20. veebruari 2015 määrusega tsiviilasjas 2-15-171 on hagejalt välja mõistetud

elatis iga kostja kasuks 170 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud

kuupalga alammäärast. Seega tuleks 2017. aastal hagejal kummalegi kostjale tasuda 235 eurot kuus,

kokku 470 eurot kuus. Hageja soovis elatise vähendamist 50 euroni kuus kostja kohta.

Maakohus selgitas, et kohus peab otsuse tegemisel lähtuma lapsevanema varalisest seisundist ning

lapse vajadustest. Riigikohus on selgitanud, et lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe

vanema tehtavate kulutuste suurus on perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 1 järgi üldjuhul pool

Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Selles ulatuses ei tule lapse vajaduste

rahuldamise kulusid tõendada, lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad suuremad kulud tuleb

tõendada (vt Riigikohtu 26. juuni 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 15).

Maakohus hindas vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 p-le 1, kas hagi

esitamise ajaks on oluliselt muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud.

Hagiavalduse kohaselt ei ole hageja võimeline maksma kostjatele elatist miinimummääras, kuna tal

ei ole nii suurt sissetulekut ning väljaminekud on Soome Vabariigis suuremad. Hageja

sissetulekuks on töötasu keskmiselt 1238 eurot kuus (1. detsember 2016 kuni 31. detsember 2016

14860 eurot 48 senti, tl 66 pöördel). Hageja ülalpidamisel on lisaks kostjatele kaks alaealist last,

kellega ei ole elatise esialgsel väljamõistmisel arvestatud.

Maakohus asus seisukohale, et hageja ei ole välja toonud ühtegi põhjust, mis piiraks tema

sissetuleku hankimise võimalusi või miks ei peaks ta saama tema käsutada olevaid vahendeid

kasutada enda ja laste ülalpidamiseks ühetaoliselt. Hageja väidab, et Soome Vabariigi seadustega

peab talle kätte jääma 1407 eurot 90 senti ning ta on kohustatud oma kasulapsi ülal pidama.

Maakohus selgitas, et abikaasa lapsi ei saa kohus ülalpeetavana arvestada, kuna PKS § 97 kohaselt

ei ole abikaasa lapsed ülalpidamist saama õigustatud isikud. Hageja on hagiavalduses märkinud, et

abikaasa lapsed on vallaslapsed ja neile maksab alimente Soome Vabariik.

Maakohus leidis, et hageja peab tasuma elatist kõigile lastele ühetaoliselt. Hagejal on neli alaealist

last, seega tuleks hageja sissetulek jagada viieks (4 last + hageja), mis on 247 eurot 60 senti

(1238÷5) kuus inimese kohta. Seega on hageja võimeline oma sissetuleku järgi maksma kõigile

lastele elatist miinimummääras, mis 2017. aastal on 235 eurot kuus ühe lapse kohta.

Maakohus ei arvestanud elatise vähendamise nõude lahendamisel hageja väidet, et Soome

seadustega peab hagejale kätte jääma 1407 eurot 90 senti, mis on nn kaitstud summa. Maakohus

leidis, et põhjendatud ei ole elatist vähendada põhjusel, et on tekkinud elatise võlg.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus,

millega vähendada kostjatele tasutavat elatist 50 euroni kuus kostja kohta.

Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole maakohus arvestanud hageja poolt esitatud tõenditega, mille

kohaselt peab hagejale Soome Vabariigi seaduste kohaselt elamiseks kätte jääma nn kaitstud summa

töötasust 46 eurot 93 senti päevas, 1407 eurot 90 senti kuus.

Hageja töötasu on keskmiselt 1238 eurot kuus. Maakohus jättis arvesse võtmata, et hageja elab

Soome Vabariigis ja hagejal on vaja tasuda üür ja kanda muud igapäeva kulud.

Maakohus ei arvestanud sellega, et hagejal on kogunenud elatise võlg üle 8439 euro, mis näitab, et

hageja ei ole suuteline enda rahalistest vahenditest maksma Tartu Maakohtu 20. veebruari 2015

otsusega väljamõistetud elatist.

PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema

muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist,

kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Seega tuleb arvesse võtta hageja poolt Soomes makstavat

üüri, kommunaalkulusid ja lisaks kahe alaealise lapse ülalpidamise kohustust. Soomes on hageja

peres kaks täiskasvanut ja kolm last, kellest üks on hageja bioloogiline laps.

Maakohus oleks pidanud võtma arvesse, et kostjate esindaja saab Eesti Vabariigi poolt riiklike

peretoetusi. Lastetoetuse summa on suurenenud ning selle eest on võimalik lapse kulusid osaliselt

katta ja selle arvelt tuleb vanemalt välja mõistetavat elatist vähendada.

Kohus peab arvesse võtma, et hageja töötab XXX-s alates 2009. aastast. Töökoha vahetus ei ole

antud hetkel arvestades Soome tööturgu ka võimalik. Soomes on hetkel töötuid väga palju ja

töötuks jäädes oleks hageja sissetulek umbes 1000 eurot kuus, mis vähendaks hageja poolt elatise

tasumise võimalusi veelgi. Eestis töötades oleks hageja sissetulek umbes 680 eurot. Hagejal ei ole

kinnisvara ega autot.

5. Kostjad apellatsioonkaebusega ei nõustunud ja palusid jätta see rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

Vastuse kohaselt on Tartu Maakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-16-17203 põhjendatud ja õige. Hageja

seisukohad ei anna alust kaebuse rahuldamiseks. Hageja leiaks Soomes tulusama töökoha. Hageja

hoiab laste ülalpidamisest kõrvale, tuues ettekäändeks vähest tööd. Kostjatele teadaolevalt on

Soome riigis toetused suuremad.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 27. veebruari 2017 otsus tuleb tühistada osas, milles

maakohus jättis hagi rahuldamata, materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse

rikkumise tõttu. Ringkonnakohus teeb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel uue otsuse, millega rahuldab hagi

osaliselt ja vähendab hagejalt kostjate kasuks väljamõistetud elatist alates 15. novembrist 2016

kostja kohta 150 euroni kuus. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätab ringkonnakohus poolte

endi kanda.

Ringkonnakohus võtab asja juurde Tartu Maakohtu 20. veebruari 2015 määruse kompromissi

sõlmise kohta, millega hageja kohustus tasuma kostjatele elatist 170 eurot kuus kostja kohta.

Kompromissi kohaselt ei võinud alates 1. jaanuarist 2016 tasutav elatis olla väiksem kui pool

Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast.

Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole maakohus arvestanud hageja esitatud tõendeid. Hageja on

seisukohal, et võrreldes elatise väljamõistmise ajaga 20. veebruaril 2015 on hageja elatustase

muutunud, hageja ei ole suuteline tasuma kostjatele elatist, mida kinnitab tekkinud elatise

võlgnevus ning Soome Vabariigi seaduste kohaselt on hagejal õigus nn kaitstud sissetulekule, mida

tuleks elatise vähendamisel arvestada. Maakohus ei arvestanud elatise välja mõistmise ajal

asjaoluga, et hagejal on ülalpidamiskohustus lisaks kostjatele veel kahe alaealise lapse suhtes.

7. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et maakohus ei ole arvestanud hageja väitega, et hagejale

peab Soome Vabariigi seadustega kätte jääma 1407 eurot 90 senti, nn „kaitstud summa“. Maakohus

on selgitanud, kohus ei saa sellist väidet võtta aluseks elatise vähendamiseks. Elatise suuruse

kindlaksmääramisel lähtub kohus Eesti Vabariigis kehtivast perekonnaseadusest. Kogunenud elatise

võlgnevus ei ole üldjuhul tulevikus makstava elatise vähendamise aluseks.

8. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et tasumisele kuuluva elatise suuruse määramisel tuleb

arvestada hageja poolt ülalpeetavate arvu, hageja sissetulekut ning hageja poolt tasumisele

kuuluvaid igapäevaseid kulutusi nende vajalikus ulatuses.

Riigikohus on 9. juuni 2017 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17 p-s 21.4 selgitanud, et kui vanema

sissetulekust ei ole võimalik katta nii vanema kui lapse minimaalseid vajadusi, tuleb sissetulek

jagada proportsionaalselt. Nt kui sissetulek on 600 eurot, lapse vajadused 300 eurot ja vanemal 450

eurot, tuleks 600 eurot jagada samas proportsioonis. Sama otsuse p 20.2. kohaselt tuleb lapse

vajaduste hindamisel ja ülalpidamise suuruse määramisel arvestada ka lapse ülalpidamiskulud

(eelkõige elamiskulu, söögikulu, kulud riietele, sidele, olmetarvetele, mänguasjadele) on mitme

lapse kooselamise tõttu mastaabisäästu tõttu väiksemad.

Hageja on kinnitanud, et hageja reaalne sissetulek oli hagiavalduse esitamisel 1529 eurot kuus (tl 2)

ja aastal 2016 oli hageja keskmine sissetulek 1237 eurot 70 eurot kuus (tl 14, tõlge tl 20) Hageja

pere sissetulek kokku on 3004 eurot kuus (tl 42). Hageja kohustus Tartu Maakohtu 20. veebruari

2015 määrusega tasuma kostjatele elatist alates 1. jaanuarist 2016 seadusjärgses miinimummääras,

mis aastal 2016 oli 215 eurot kuus ja aastal 2017 on 235 eurot kuus.

Jõustunud kohtumäärusega kinnitatud kompromiss on õigusjõult võrdne kohtuotsusega, mis seob

pooli ega võimalda sama vaidlust samade asjaolude üle uuesti alustada (TsMS § 371 lg 1 p-d 4 ja 5,

§ 432, § 457 lg 1) (vt ka Riigikohtu 9. juuni 2017 otsus tsiviilasjas 3-2-1-35-17, p 32 jj). Üksnes

TsMS §-s 459 sätestatud eeldustel võib nõuda kohtus perioodiliselt tulevikus makstava elatise

maksete suuruse muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad

asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise lahend, ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud

on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või

vastuväiteid esitada. Elatise suuruse muutmisel TsMS § 459 lg 1 alusel peab kumbki pool üldjuhul

tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (Riigikohtu

28. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 11). Lisaks faktiliste asjaolude

muutumisele võib elatise suuruse muutmise aluseks olla ka ainuüksi see, kui muutunud on

miinimumelatise suuruse arvestamise aluseks olev Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu

alammäär.

Hageja väitel on tema palk ja töötundide arv aastatega vähenenud ning elatise tasumine

kompromissis kokkulepitud ulatuses on talle ülejõukäiv. Hagiavalduse kohaselt on hageja

vältimatud püsikulud kokku 907 eurot 77 senti (tl 2). Hageja üürilepingu kohaselt on hageja

igakuine korteri üür 1416 eurot 11 senti (tl 70). Hagiavalduse kohaselt elab korteris viis inimest,

hageja, hageja abikaasa, abikaasa kaks last ja hageja ja hageja abikaasa ühine bioloogiline laps.

Hageja on selgitanud, et auto parkimiskohta on vaja seoses tööauto parkimisega kuna hageja tööaeg

on 24/7 (tl 2, 42). Samas on hageja väitnud, et ei tööta täistööajaga (tl 42). Hageja ei ole esitanud

tõendeid kodukindlustuse tasumise kohustuse kohta, elektriarvet, interneti/telefoni arvet. Seega ei

ole ringkonnakohtul võimalik kontrollida nende tasude suurust ning põhjendatust.

9. Ringkonnakohus arvestab, et hagejal on ülalpidamiskohustus nelja alaealise lapse (kostjate ning

L-M. S ja G. S) suhtes. Hageja on hagiavalduses väitnud, et temaga kooselaval lapsel on

diagnoositud psoriaas (tl 2), kuid hageja ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit haiguse olemasolu

ja/või seoses haigusega tekkinud täiendavate ravikulude kohta. Hagejaga elab ühises majapidamises

hageja abikaasa, abikaasa kaks last ning hageja ja tema abikaasa ühine laps. PKS § 97 kohaselt ei

ole abikaasa lapsed isikuteks, kellele hageja peab andma ülalpidamist. Samas võib

perekonnaliikmete arv mõjutada isiku igapäevaseid kulutusi toidule, transpordile jne. Niisamuti

võib see, et kostjate emal on uus elukaaslane, kes töötab, mõjutada perekonna üldist elustandardit,

kuid ka kostjate ema elukaaslasel ei ole hageja laste ülalpidamise kohustust. Hagejal on kohustus

anda ülalpidamist oma lastele ning ülalpidamise suuruse arvestamisel saab kohus võtta arvesse

ainult neid isikuid, kelle ülalpidamise kohustus on hagejal Eesti Vabariigis kehtiva

perekonnaseaduse järgi. Samas kohustab PKS § 16 lg 1 abikaasasid vastastikku oma tööga ja varaga

perekonda ülal pidama ning on pigem tavapärane, et ühises majapidamises kasvavaid lapsi toetavad

mõlemad abikaasad, sõltumata sellest, kas neil on nende laste suhtes seadusest tulenev

ülalpidamiskohustus.

Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et maakohus oleks pidanud arvesse võtma Eesti Vabariigi

poolt makstavaid peretoetusi. Riigikohus on 9. juuni 2017 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17 p-s 28.2

selgitanud, et kohus saab asjaolu, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud peretoetustega, arvesse

võtta ning miinimumelatisest väiksema elatise välja mõista üksnes juhul, kui menetlusosaline sellele

tugineb ja seda on pooltega arutanud. Käesolevalt ei ole hageja maakohtus sellele tuginenud ning

maakohus ei pidanudki seda arvesse võtma. Ringkonnakohus arvestab hageja taotlust

apellatsioonkaebuse menetlemisel.

Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et kohus peab eraldi arvesse võtma, et hageja töötab XXX

alates 2009. aastast ning hagejal ei ole võimalik töökohta vahetada. Kohus saab lähtuda vaid

esitatud tõenditest ning hindab neid kogumis, mistõttu ei oma asjaolu, et hageja töötab oma

praeguse tööandja juures alates aastast 2009 ning tööjõuturu muutustest tulenevalt ei ole hagejal

võimalik töökohta vahetada, asja lahendamisel tähtsust.

Arvestades hageja sissetulekut, kohtule esitatud hageja kulutusi eluvajaduse katteks, hageja

ülalpeetavate ja pereliikmete arvu, kostjate seadusliku esindaja poolt saadavat riikliku peretoetust

kostjatele, on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud vähendada hageja poolt kostjatele tasutavat

elatist alates hagi esitamisest 15. novembril 2016 150 euroni kuus kostja kohta. Nimetatud summa

tasumine ei pane teisi hageja poolt ülalpidamise kohustuse saamiseks õigustatud isikuid PKS § 102

lg 1 tähenduses halvemasse olukorda kui ülalpidamist saavaid kostjaid.

10. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks hageja etteheidet maakohtule, et maakohus ei arvestanud,

et kostjate esitatud avaldus ei olnud korrektselt vormistatud. Ringkonnakohus selgitab, et maakohus

jättis

hageja

taotluse

riigi

õigusabi

saamiseks

käiguta,

sest

hageja

poolt

esitatud

menetlusdokumendil olid puudused (puudus allkiri, puudusid soome keelsete dokumentide tõlked),

mis takistasid hageja avalduse menetlemist kohtus.

11. Apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise, maakohtu otsuse muutmise ning hagi osalise

rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 173 lg 3 kohaselt muuta ka menetluskulude jaotust. Seoses hagi

osalise rahuldamisega jätab ringkonnakohus maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud TsMS § 162 lg

4 alusel poolte endi kanda.

Ringkonnakohus märgib, et menetlusosalised ei ole maakohtus ega ringkonnakohtus hüvitatavate

menetluskulude nimekirju esitanud. Seega puuduvad menetlusosalistel hüvitamisele kuuluvad

menetluskulud.

Kai Kullerkupp

Kersti Kerstna-Vaks

Triin Uusen-Nacke

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/