1-16-6866/38 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29.06.2017, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 1-16-6866 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Tõlk Olga Nõmmemees Kohtuasi

Viru Vangla materjalid M.U vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu

M.U , isikukood XXX, viibimiskoht:

Viru Vangla; vabanemisjärgne ukoht: xxxx el

Karistuse kandmise algus 28.01.2017 ja lõpp 22.09.2017

Kohtuasja

läbivaatamise aeg 20.06.2017, videokohtuistung RESOLUTSIOON:

Jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. M.U

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohtumääruse väljatrükk prokurörile. saata Viru Vanglale, M.U-le ja

Asjaolud

Viru Vangla esitas 24.05.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava M.U

vangistusest tingimisi

enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 22.11.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-6866 tunnistati M.U süüdi KarS § 121 lg 1 ja § 199 lg 2 p 9 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 5 päeva ning kohus luges lõplikuks karistuseks 7 kuud ja 25 päeva vangistust. Kohus kohaldas KarS § 74 lg 1 ning ei pööranud vangistust täielikult täitmisele, kui M.U ei pane katseajal toime

uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud

-s

kontrollnõudeid. Viru Maakohtu 30.01.2017 määrusega pöörati M.U-le Viru Maakohtu 22.11.2016 otsusega nr 1-16-6866 mõistetud karistus täitmisele ja kohus luges karistuse kandmise alguseks 28.01.2017.

M.U on kriminaalkorras karistatud 2-l korral ning reaalset vangistust kannab isik

esimest korda. Lühikese karistusaja tõttu ei ole kinnipeetavale individuaalset täitmiskava koostatud.

2

Kinnipeetavat on distsiplinaarkorras karistatud 1-l korral (17.03.2017 suitsetamise eeskirjade rikkumine).

Vabanemisjärgselt soovib kinnipeetav asuda elama korterisse aadressil xxxx, kus elavad

kinnipeetava ema ja vend. Kõnealusel aadressil elukohakontrolli ei olnud võimalik teostada – fonoluku kaudu keegi ei vastanud ning kinnipeetava ema telefoni vastu ei võtnud. Kinnipeetava enda sõnade kohaselt on suhted emaga head ja ema on nõus tema elama asumisega kõnealusele aadressile. Töökogemus on kinnipeetaval olemas. Kinnipeetava sõnade kohaselt tuli ta majanduslikult toime ning raskusi ei olnud. Samas käesolev kuritegu on vargus. Kinnipeetav omab nõudeid, mida ta on

motiveeritud tasuma. Vabanemisjärgne garanteeritud töökoht on M.U olemas. Kinnipeetava lähedasteks on ema, vend ja praegune elukaaslane. M.U suhtleb ka paari

sõbraga, kes ei ole kriminaalkorras karistatud. Tal on ka üks laps, kes elab xxxx koos endise elukaaslasega.

Akoholi kuritarvitamise osas on ohtlikkus ja risk olemas. Meditsiiniosakonna hinnangul isikul sõltuvust diagnoositud ei ole. Kinnipeetav ei mäleta, millal ta viimati alkoholi tarbis, kuid tema

sõnade kohaselt tarvitas ta alkoholi ainult pidudel. Käesoleva kuriteo pani isik toime alkoholijoobes ning ta kasutas turvatöötaja suhtes füüsilist vägivalda. M.U on olemas oma eale vastavad sotsiaalsed oskused. Isik ei väljenda kuritegelikke hoiakuid ning suhtumine ametnikesse on hea. Ta teadvustab oma tugevusi ja probleemseid külgi

ning soovib edaspidi elada õiguskuulekalt. Eesmärgid on seotud tööga, kodu loomisega,

perekonnaga ja enese

täiendamisega. Kinnipeetav on varasemalt rikkunud kriminaalhooldusnõudeid. Isik väidab, et saab oma vigadest

aru, kuid on sooritanud korduvalt kuritegusid. Vangla hinnangul on kinnipeetav ohtlik

avalikkusele (risk ühiskonnas). Ohtlikkus seisneb füüsilises vägivallas ja materiaalse kahju tekitamises. Oht suureneb juhul, kui isik on alkoholijoobes ning kui tal on materiaalsed raskused.

Vangla hinnangul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 53 % ja

vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 38 %. Lähtuvalt ülaltoodud

asjaoludest, uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktoritest, Viru Vangla ei toeta isiku ennetähtaegset

vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega, kuna isikul ei ole toimunud elukoha kontrolli. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks M.U tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb vangla

ettepaneku määrata isikule käitumiskontroll ja katseaeg pikkusega 18 kuud. Vangla soovitab

kohaldada M.U suhtes KarS § 75 lg 2 p-des 2, 2 1

, 4, 8, 9 sätestatud lisakohustusi.

Elektroonilise valve pikkuseks soovitab vangla 6 kuud alates elektroonilise valve seadme paigaldamisest. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas teatas prokurör, et soovi osa võtta M.U tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest.

Prokurör nõustub Viru Vangla poolt 12.05.2017 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega ja ei pea vajalikuks neid korrata. Prokuratuur ei toeta samuti nagu vangla M.U ennetähtaegset vangistusest vabastamist. M.U tunnistati süüdi Viru Maakohtu 22.11.2016 otsusega KarS § 121 lg 1, § 199 lg 2 p

9 järgi ning teda karistati vangistusega 7 kuud ja 25 päeva, mis jäeti täitmisele pööramata 18- kuulise katseajaga. Isikut on varasemalt kriminaalkorras karistatud kahel korral, vangistust kannab esimest korda. M.U on varasemalt toime pannud röövimise. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkohol.

3 Viru Maakohtu 30.01.2017 kohtumäärusest, millega pöörati Viru Maakohtu 22.11.2016 otsusega

mõistetud vangistuse ärakandmata osa, s.o 7 kuud ja 25 päeva vangistust täitmisele, tuleneb, et M.U on oma käitumisega näidanud, et ta ei ole võimeline täitma katseaja tingimusi ega

kandma temale tingimisi mõistetud karistust. Lisaks leidis kohus, et M.U on

kuritarvitanud kohtu usaldust, ta hoidub tahtlikult kõrvale käitumiskontrolli teostamisest ja ka kohtumenetlusest, mistõttu tuli isik kuulutada tagaotsitavaks. Isik andis kohtule kokkuleppe

sõlmimisel elukoha aadressi kohta valesid andmeid, mistõttu on tema üle kriminaalhoolduse teostamine võimatu.

Siinkohal peab märkima, et tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistuse

kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt karistuse tingimisi

kandmisel katseaja tingimuste rikkumine, ei võimalda teha järeldusi süüdimõistetu poolt

võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel.

Mõlemal juhul on süüdlane ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdlane pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul.

Vangistuses on kinnipeetaval ka kehtiv distsiplinaarkaristus suitsetamise eeskirjade rikkumise eest. Vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on aga vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses

näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, tema vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud.

Prokuratuur ei pea võimalikuks vabastada M.U vangistusest enne karistusaja lõppu

olukorras, kus isiku kuritegusid iseloomustab vägivaldsus ning ta ei ole varasemalt järginud

kriminaalhoolduse nõudeid. Lisaks ei saa vähetähtsaks pidada sedagi, et M.U on

puudulik probleemide lahendamise oskus ning isik käitub impulsiivselt. Seega ohtu, et M.U vabaduses vana harjumuse juurde tagasi pöördub, välistada kindlasti ei saa.

Ei saa jätta tähelepanuta vangla materjalides märgitut, mille kohaselt on M.U ohtlik

avalikkusele (ohtlik ühiskonnas). Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on süüdlase poolt uue üldise kuriteo ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavatl 53 % ja 38 %, mis on kõrge retsidiivsusnäitaja. M.U vabastamine enne tähtaega ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega (hoida ära uute kuritegude toimepanemiest) ega tekitaks ühiskonnas usaldust karistuse mõistmisesse. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks –

nende isikupuutumatuse ja vara kaitseks on põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdimõistetu vangistusest vabastamata.

Lähtudes eeltoodust on prokuratuur M.U vangistusest tingimisi ennetähtaegsele vabastamisele vastu. Maakohtu istung 20.06.2017 toimunud videokohtuistungil avaldas M.U, et ta ei tea miks vangla ei saanud tema emaga kontakti. Tema on emaga alati kontakti saanud ja tema ema ootab teda koju. Varasema

kriminaalhoolduse ajal saatis kriminaalhooldusametnik talle kutse registreerima sissekirjutuse järgi, kuid tema elas teises linnas, mistõttu M.U ei näinudki neid pabereid. Kinnipeetav lisas, et vabanemise korral hakkaks ta käima registreerimas ning hakkaks elama ema juures. Maakohtu määruse põhjendused

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri seisuko

ha ja Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu M.U ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele.

4

Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut,

varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus hindab positiivselt, et M.U on olemas vabanemisjärgne garanteeritud töökoht.

Nimelt aitaks tööle asumine vähendada isiku tegevusetust ning koos sellega ka alkoholi

kuritarvitamist, mis omakorda peaks vähendama uute kuri Ühtlasi tegude toimepanemise riske.

väärib tunnustust, et isik on seadnud endale kindlad eesmärgid seoses töö, kodu loomise, perekonna ja enese täiendamisega. KarS § 75 lg 1 p 1 sätestab , et süüdlane on kohustatud käitumiskontrolli ajal elama kohtu määratud

alalises elukohas. Alalise elukoha puudumise korral ei ole aga võimalik teostada isiku üle

kriminaalhooldust. Seega on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks kindla vabanemisjärgse elukoha olemasolu. M.U soovib vabanemisjärgselt asuda elama ema juurde aadressile xxxx. Ka kohtuistungil avaldas kinnipeetav, et tema ema ootab teda koju.

Kinnipeetava iseloomustusest nähtub õnealust aga, et k elukohta on proovitud kontrollida, kuid

fonoluku kaudu keegi ei vastanud ning kinnipeetava ema telefoni vastu ei võtnud. Eeltoodust tulenevalt ei saa kohus olla veendunud, et kinnipeetaval on kindel vabanemisjärgne elukoht olemas

ning seda eriti olukorras, kus isik on ka varasemalt rikkunud temale kohtu poolt määratud

kohustust elada

kohtu poolt määratud elukohas.

Vangistusest ennetähtaegse tamise oluliseks tingimuseks on ka vangistatu õiguspärane vabas

käitumine. Käesoleval täitmata, s juhul on see tingimus est isikul on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus

suitsetamise eeskirjade rikkumise eest. Sealjuures ei pea kohus niivõrd oluliseks, kui tõsine kõnealune rikkumine oli, sest vabaduses tuleb isikul pidada kinni kõikidest kehtivatest reeglitest. Kui süüdimõistetu ei suuda isegi kinnipidamisasutuses järgida seal kehtivaid reegleid, siis puudub

kohtul alus arvata, et isiku käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas.

Kohus selgitab, et kriminaalhooldus ja sellega kaasnevad nõuded oleksid ehk asjakohased

olukorras, kus kohtul oleks veendumus kriminaalhoolduse tulemuslikkuses. Viru Maakohtu

30.01.2017 kohtumäärusest, millega pöörati M.U-le mõistetud karistus täitmisele, nähtub, M.U ei võtnud temale tingimisi mõistetud karistust tõsiselt –

isik jättis korduvalt

registreerimisele ilma mõjuva põhju tu poolt määratud elukohas seta ilmumata ja ta ei elanud koh . Järelikult ei osutunud käitumiskontrollile allutamine ja kriminaalhooldus tema puhul küllaldaseks meetmeks. Eeltoodu alusel ning võttes arvesse ka asjaolu, et isik ei ole ka vanglas range järelevalve tingimustes suutnud distsiplinaarrikkumisest hoiduda, asub kohus seisukohale, et M.U

puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole

kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Muuhulgas ei saa tähelepanuta jätta asjaolu, et vangla hinnangul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 53 %, millise näol on kohtu hinnangul tegemist väga kõrge riskiga. Ka

vangla ja prokurör on hinnanud uute kuritegude toimepanemise ohtu sedavõrd suureks, et on otsustanud mitte toetada süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu M.U vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp