1-13-4560/155 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 29.06.2017, Rakvere kohtumaja

Kohtuasja number

1-13-4560

Kohtunik

Tiit Kullerkupp

Kohtuistungi sekretär

Merle Kaegas

Tõlk

Olga Nõmmemees

Kohtuasi

Viru Vangla materjalid Andrei Talõzini elektroonilise valve

kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega

vabastamiseks

Süüdimõistetu

Andrei Talõzin, isikukood 38410202215, viibimiskoht:

Viru Vangla; vabanemisjärgne elukoht: xxxx

Karistuse kandmise algus 01.12.2012 ja lõpp 01.12.2021

Kohtuasja läbivaatamise aeg

20.06.2017, videokohtuistung

RESOLUTSIOON

Jätta Andrei Talõzin elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne

tähtaega vabastamata.

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates

päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, Andrei Talõzinile ja prokurörile.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 30.05.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Andrei Talõzini

elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

Viru Maakohtu 29.11.2013 otsusega kriminaalasjas nr 1-13-4560 tunnistati Andrei Talõzin

süüdi KarS § 113 ja § 121 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 9 aastat

vangistust. Kohus luges karistuse kandmise alguseks 01.12.2012.

Andrei Talõzinit on kriminaalkorras karistatud 6-l korral ning vanglas kannab isik karistust

viiendat korda. Käesolevat karistust kannab isik tapmise ja kehalise väärkohtlemise eest.

Kuritegu oli toime pandud alkoholijoobes, vihahoos ning konfliktisituatsioonis armukadeduse

pinnal.

Vangistuse jooksul on Andrei Talõzin osalenud sotsiaalprogrammides „Eluviisitreening“ ja

„Viha juhtimine“ ning selle sotsiaalprogrammi jätkutegevuses ning sooritanud riigikeele B1- ja

B2-taseme eksami. Samuti määrati isik majandustöödele töötama.

Kinnipeetaval on kolm kehtivat distsiplinaarkaristust

Vabanemisjärgselt soovib kinnipeetav asuda elama emale kuuluvasse korterisse aadressil xxxx.

Kodukülastuse käigus selgitati välja, et tingimused sobivad elektroonilise valve paigaldamiseks

ning ema on andnud nõusoleku seadmete paigaldamiseks.

Hariduse omandamisse suhtub kinnipeetav positiivselt – isik soovib lõpetada vanglas 12 klassi

ja minna edasi õppima ülikooli arhitektiks. Varasem töökogemus on kinnipeetaval olemas.

Vangistuses keeldus kinnipeetav töötamisest, sest tema väitel ei ole ta võimeline oma

terviseseisundi tõttu töötama. Meditsiiniosakonna andmeil võib isik töötada istuvas asendis ja

lühiajaliselt. Isikul on 08.05.2017 seisuga maksmata nõudeid 6650,43 euro ulatuses ning

vabanemisfondis on 1283,01 eurot. Varasemalt elatus isik peamiselt varastamisest. Vanglas

toetab isikut materiaalselt ema, kes on valmis kinnipeetavat materiaalselt toetama ka

vabanemisel ja vanaema. Isikule on määratud töövõimetuspension (70% töövõimetus).

Vabanemisjärgset kindlat töökohta kinnipeetaval ei ole. Andrei Talõzinile pidi töökoha

garanteerima xxxx, kuid ettevõtte juhatuse liige andis kriminaalhooldusametnikule 08.05.2017

telefonivestluses teada, et tema asub hetkel välismaal ning rääkida ei saa. Andrei Talõzini

lähedasteks on ema, isa ja vend. Tema tuttavate hulgas oli ka kriminaalse taustaga isikuid, kuid

väidetavalt tema nendega enam ei suhtle.

Alkoholi osas on risk ja ohtlikkus olemas. Kinnipeetav pani vägivallakuriteo toime

alkoholijoobes ning isik on ka varasemalt alkoholijoobes pannud toime vägivaldse kuriteo.

Kinnipeetav mõistab alkoholi tarvitamise kahjulikkust, kuid süüdistab olukorda või muid

endast sõltumatuid asjaolusid. Ta arvab, et suudab vabaduses tarvitamisharjumusi muuta.

Andrei Talõzin on riskiva ja hoolimatu elustiiliga ning ta ei hooli oma tegude tagajärgedest.

Kinnipeetav väidab, et ta tegutseb impulsiivselt ning võib ägestudes kasutada vägivalda (eriti

alkoholijoobes). Isik õigustab oma tegevusi. Tal on varasemalt olnud probleeme

vanglaametnikega, kuid viimasel perioodil vanglaametnikega probleeme esinenud ei ole.

Kinnipeetav rikkus varasemalt kontrollnõudeid ning pani katseajal toime uue vägivaldse

kuriteo. Isik ei väärtusta ühiskonna toimivaid reegleid ja norme. Tema väitel ta suudab elada

kuritegusid toime panemata ning väidab, et viimane tapmine oli juhuslik (ta ei soovinud seda

teha).

Vangla hinnangul on Andrei Talõzin kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Ohustatud on

alaealised lapsed (poisid), ühiskond tervikuna, vara omanikud ning isikud, kellega tekkisid

lahknevused. Oht seisneb sugulise kire rahuldamises ebaloomulikul teel (ära kasutamine),

varalise kahju tekitamises ning füüsilise vägivalla kasutamises. Oht on kõige tõenäolisem, kui

isikul tekivad konfliktid teiste isikutega, emotsionaalse seisundi tõttu enesekontrolli kaotamisel,

kindla sissetuleku puudumisel ning kui isik on alkoholijoobes.Vangla hinnangul on üldise

korduva kuriteo toime panemise tõenäosus 2 aasta jooksul 47 %, vägivaldse kuriteo

toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 47 % ja seksuaal- ja vägivalla kuriteo toimepanemise

tõenäosus 5 aasta jooksul 41 % - 62 %.

Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta

vangla kinnipeetava Andrei Talõzini tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise

järelevalve alla. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Andrei Talõzini tingimisi enne tähtaega

vabastada, teeb vangla ettepaneku määrata kinnipeetavale tema ohtlikkuse tasemest ja uue

kuriteo toimepanemise tõenäosusest käitumiskontroll pikkusega 24 kuud ja katseaeg kuni

01.12.2021. Lisaks on vangla hinnangul otstarbekas kohustada isikut täitma KarS § 75 lg 2 p-

des 2, 3, 7, 8, 9 sätestatud lisakohustusi. Elektroonilise valve kestvuseks soovitab vangla 10

kuud.

Prokuratuuri seisukoht

Viru Maakohtule edastatud seisukohas avaldab prokurör, et ei soovi osa võtta Andrei Talõzini

tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub

kinnipeetava kohta Viru Vangla poolt 08.05.2017 koostatud iseloomustuses toodud

seisukohtadega ega toeta samuti nagu vangla Andrei Talõzini ennetähtaegset vangistusest

vabastamist.

Kohtutel on õigus jätta süüdlane vabastamata ka vaid kuriteo raskuse motiivil. Andrei Talõzin

tunnistati süüdi Viru Maakohtu 29.11.2013 kohtuotsusega KarS § 113, § 121 järgi ning

liitkaristuseks mõisteti 9 aastat vangistust. Isikut on varasemalt korduvalt kriminaalkorras

karistatud ning vangistust kannab isik viiendat korda. Isikut on varasemalt karistatud füüsilise

vägivalla kasutamise ja seksuaalkuriteo eest. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on

olnud alkohol.

Vangistuses on kinnipeetaval kolm kehtivat distsiplinaarkaristust. Vangistusest ennetähtaegse

vabastamise oluliseks tingimuseks on aga vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul

ei ole see tingimus täidetud. Isik, kes on paigutatud kinnisesse asutusse, peab käituma vastavalt

seal kehtivatele reeglitele ning vältima distsiplinaarrikkumiste toimepanemist. Olukorras, kus

kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest

ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, tema vabastamise

korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud.

Prokuratuur ei pea võimalikuks vabastada Andrei Talõzinit vangistusest ligikaudu 4 aastat ja 6

kuud enne karistusaja lõppu olukorras, kus isik on korduvalt kriminaalkorras karistatud, tema

kuritegusid iseloomustab vägivaldsus ning tema kuritegude laad on muutunud raskemaks.

Lisaks ei saa vähetähtsaks pidada sedagi, et Andrei Talõzini uue kuriteo riskitegurina on

vaadeldav alkoholi kuritarvitamine. Tõsi, kinnipeetav on käesoleva vangistuse ajal teinud

pingutusi oma käitumise muutmiseks, kuid karistuse eesmärkide täidetust selle pinnalt

järeldada veel ei saa. Ehk siis ohtu, et Andrei Talõzin vabaduses vana harjumuse tagasi

pöördub, välistada kindlasti ei saa.

Kuna süüdlane kannab karistust I astme vägivaldse isikuvastase kuriteo toimepanemise eest,

tema ennetähtaegse vabastamise korral saaks ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna

karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et teise inimese tapmine ei ole

tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda

pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises.

Ei saa jätta tähelepanuta vangla materjalides märgitut, mille kohaselt on Andrei Talõzin

kõrgohtlik avalikkusele ja ohtlik lastele (risk ühiskonnas). Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt

on süüdlase poolt uue üldise kuriteo ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2

aasta jooksul vastavalt 47 % ja 47 %, mis on väga kõrge retsidiivsusnäitaja. Lisaks on Andrei

Talõzini poolt seksuaal- ja vägivalla kuriteo toimepanemise tõenäosus 5 aasta jooksul 41 % -

62 %, mis on samuti väga kõrge retsidiivsusnäitaja. Andrei Talõzini vabastamine enne tähtaega

ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega (hoida ära uute kuritegude

toimepanemisest) ega tekitaks ühiskonnas usaldust karistuse mõistmisesse. Teiste inimeste

turvalisuse tagamiseks – nende isikupuutumatuse ja vara kaitseks on põhjendatud jätta

käesoleval juhul süüdimõistetu vangistusest vabastamata.

Lähtudes eeltoodust on prokuratuur Andrei Talõzini vangistusest tingimisi ennetähtaegsele

vabastamisele vastu.

Maakohtu istung

20.06.2017 toimunud videokohtuistungil avaldas Andrei Talõzin, et ta läheks vabanemise

korral õppima ning ta saaks töövõimetuspensioni. Distsiplinaarkaristuste kohta selgitas isik, et

13.10.2016 oli kambris läbiotsimine, mille käigus leiti katkised küünetangid, lõikelaud ja

mingid juhtmed ning iga asja kohta tehti eraldi noomitus.

Maakohtu määruse põhjendused

Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu

isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja

neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest

vabastamine.

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt

esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Andrei Talõzin ei kuulu elektroonilise valve

kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele.

Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine

õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata

esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on

täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärke. Kinnipeetava iseloomustusest

nähtub, et vangistuse jooksul osales Andrei Talõzin sotsiaalprogrammides „Eluviisitreening“

ja „Viha juhtimine“ ning selle sotsiaalprogrammi jätkutegevuses. Samuti sooritas isik riigikeele

B1- ja B2-taseme eksami. Kohus hindab positiivselt, et kinnipeetav on vangistuse jooksul

läbinud erinevaid individuaalses täitmiskavas ette nähtud tegevusi. Vangistusest ennetähtaegse

vabastamise oluliseks tingimuseks on aga ka vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval

juhul on see tingimus täitmata, sest isikul on 3 kehtivat distsiplinaarkaristust. Sealjuures ei pea

kohus niivõrd oluliseks, kui tõsised need rikkumised olid, sest vabaduses tuleb isikul pidada

kinni kõikidest kehtivatest reeglitest. Kui süüdimõistetu ei ole isegi kinnipidamisasutuses

suutnud järgida seal kehtivaid reegleid, siis puudub kohtul alus arvata, et isiku käitumine

vabaduses saab olema seaduskuulekas.

Kinnipeetava vabanemisjärgseid elutingimusi saab pidada rahuldavaks. Kinnipeetaval on

olemas vabanemisjärgne kindel elukoht, kuhu on võimalik kohaldada elektroonilist valvet.

Elukoha omanik on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve paigaldamiseks ning ka

kinnipeetav ise on nõus elektroonilise valve kohaldamisega tema tingimisi ennetähtaegsel

vabastamisel. Positiivseks tuleb pidada sedagi, et kinnipeetava ema valmis Andrei Talõzinit

vabanemise korral materiaalselt toetama. Vangla materjalidest nähtub, et vabanemisjärgselt

kindlat töökohta kinnipeetaval siiski ei ole, sest kriminaalhooldusametnik ei saanud rääkida

ettevõtte juhatuse liikmega, kes pidi Andrei Talõzinile töökoha garanteerima.

Karistusregistri väljavõttest nähtub, et kinnipeetaval on 4 kehtivat kriminaalkaristust ning ka

vanglas ei kanna isik karistust esimest korda. Andrei Talõzinit on varasemalt üritatud

õiguskuulekale teele suunata eriliigiliste mõjutusvahenditega, kuid süüdlane ei ole teinud

temale mõistetud karistustest õigeid järeldusi ning jätkas kuritegude toimepanemist. Eeltoodu

viitab isiku kuritegelike hoiakute ja väärtushinnangute juurdumisele. Kohus on seisukohal, et

kinnipeetava käitumine viitab, et isiku suhtes varem kohaldatud karistused ei ole täitnud KarS

§ 56 lg 1 sätestatud karistuse eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest. Uute kuritegude toimepanemise riski suurendab ka alkohol, sest Andrei

Talõzin saab ka ise aru, et tema käitumine muutub alkoholi tarvitamisel, mille tagajärjel võib

ta muutuda vägivaldseks.

Kohus on seisukohal, et Andrei Talõzinit ei saa käesoleval ajal elektroonilise valve

kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, sest risk, et kinnipeetav paneb

vabanedes toime uue kuriteo on suur. Nimelt on vangla hinnangul üldise korduva kuriteo

toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 47 %, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2

aasta jooksul 47 % ning seksuaal- ja vägivalla kuriteo toimepanemise tõenäosus 5 aasta jooksul

41 % - 62 %, milliste näol on tegemist väga kõrgete riskidega. Nii vangla kui ka prokurör on

hinnanud uute kuritegude toimepanemise ohtu sedavõrd suureks, et on otsustanud mitte toetada

süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Käesoleval juhul ei kaalu süüdimõistetu

võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu ja lähedaste toetus) üles tema käitumist enne

vangistusse sattumist ja karistuse kandmise ajal (distsiplinaarkaristused).

Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu Andrei Talõzini vabastamisega tingimisi

enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla.

Maakohus juhindus KarS § 751 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

Tiit Kullerkupp