Legislator Case Law & Legislation
2-16-17559/18 AI generated

2-16-17559/18 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-16-17559/18
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Pärnu Maakohtu 7. aprilli 2017 määrus tühistada osas, milles maakohus jättis tühistamata kohtutäituri 10. novembri 2016 otsuse seonduvalt täitmisele võetud

Legislator headnote

AI generated

2-16-17559/18 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Pärnu Maakohtu 7. aprilli 2017 määrus tühistada osas, milles maakohus jättis tühistamata kohtutäituri 10. novembri 2016 otsuse seonduvalt täitmisele võetud

Keywords

AI generated
warranted characteristic defect of consent waiver of statement of reasons withdrawal of opposition obligation to advance costs compliance with statement requirements
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

29. juuni 2017, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-17559

Tsiviilasi

KM kaebus Pärnu kohtutäituri Rocki Albert

10. novembri 2016 otsuse peale täiteasjas

nr 176/2016/1538

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 7. aprilli 2017 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

KM määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (määruskaebuse esitaja): KM (isikukood

XXXXXXXXX), lepinguline esindaja Suido Västra

Puudutatud isik I (vastustaja I): Pärnu kohtutäitur Rocki

Albert

Puudutatud isik II (vastustaja II): VK (isikukood

XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat

Paul Järve

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RINGKONNAKOHTU MÄÄRUSE RESOLUTSIOON

1. Pärnu Maakohtu 7. aprilli 2017 määrus tühistada osas, milles maakohus jättis

tühistamata kohtutäituri 10. novembri 2016 otsuse seonduvalt täitmisele võetud

nõudega

kohustada

KM

vormistama

kinnistusraamatus

omanikukande

muudatus, samuti menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas.

2. Tühistatud osas teha uus määrus, millega tühistada kohtutäituri Rocki Albert

10. novembri 2016 otsus täiteasjas nr 176/2016/1538 seonduvalt täitmisele võetud

nõudega kohustada KM vormistama kinnistusraamatus omanikukande muudatus

ja kohustada kohtutäiturit selles osas kaebus uuesti läbi vaatama, ning jätta

menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

3. Ülejäänud osas jätta sama määrus muutmata.

4. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

MÄÄRUSE KEHTIVA RESOLUTSIOONI TERVIKLIK SÕNASTUS

1. Tühistada kohtutäituri Rocki Albert 10. novembri 2016 otsus täiteasjas

nr 176/2016/1538 seonduvalt täitmisele võetud nõudega kohustada KM

vormistama

kinnistusraamatus

omanikukande

muudatus

ja

kohustada

kohtutäiturit selles osas kaebus uuesti läbi vaatama. Muus osas jätta kaebus

rahuldamata.

2. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta iga menetlusosalise enda kanda.

2 (4)

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlus-

toiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

KM-le (avaldaja) kuulub Pärnus Haapsalu mnt 21 kinnistust (registriosa nr 770105, edaspidi

„kinnistu“) 4/5 ja VK-le (puudutatud isik II, sissenõudja) 1/5 mõttelist osa.

Avaldaja esitas sissenõudja vastu hagi kaasomandi lõpetamiseks, mis lahenes Tallinna

Ringkonnakohtu 28. jaanuari 2016 otsusega (edaspidi „ringkonnakohtu otsus“) selliselt, et

kinnistu jäeti avaldaja ainuomandisse ja talle pandi kohustus tasuda sissenõudjale hüvitist

15 000 eurot kaasomandi kaotuse eest. Sama otsusega kohustati ühtlasi sissenõudjat andma

nõusolek kinnistusraamatu registriosa omanikukande muutmiseks selliselt, et kustutatakse tema

kohta tehtud omanikukanne ja tehakse uus kanne avaldaja ainuomandi kohta, samuti kohustati

sissenõudjat andma nõusolek asjaõiguslepingu sõlmimiseks talle kuuluva kinnisasja mõttelise

osa omandi üleandmiseks avaldajale.

Sissenõudja esitas 23. septembril 2016 Pärnu kohtutäiturile Rocki Albert (puudutatud isik I,

kohtutäitur) täitmisavalduse, milles palus kohustada avaldajat vormistama kinnistusraamatu

kanne enda ainuomanikuna sissekandmiseks ja tasuma sissenõudjale 15 000 eurot kaasomandi

osa kaotuse eest. Täitedokumendiks märkis sissenõudja ringkonnakohtu otsuse.

Kohtutäitur esitas täiteasjas nr 176/2016/1538 avaldajale 26. septembril 2016 täitmisteate,

milles märkis täimisele kuuluvateks nõuetena:

(1) kohustada avaldajat vormistama kinnistusraamatu kanne, millega kantakse ta

kinnistusraamatusse sisse kinnistu ainuomanikuna;

(2) tasuma puudutatud isikule II tema kaasomandi osa kaotuse eest15 000 eurot.

Avaldaja taotles 17. oktoobril 2016 kohtutäiturile esitatud kaebuses ja 19. oktoobri 2016

kuupäevaga dateeritud kaebuse täienduses täiteasja lõpetamist ja selle peatamist, samuti kohtu-

täituri tasu väljamõistmise otsuse tühistamist põhjendusel, et täitemenetlust ei oleks tohtinud

vastastikuste kohustuste tõttu alustada ja see tuleks lõpetada. Kaebustest ei nähtu selgelt, mida

peab avaldaja kohtulahendist tulenevaks sissenõudja kohustuseks ega põhjendusi, miks ja

kuidas oleks õiguslikult võimalik täitemenetlus üheaegselt lõpetada ja peatada.

Kohtutäitur jättis 10. novembri 2016 otsusega (kohtutäituri otsus) kaebuse rahuldamata. Otsuse

põhjenduste kohaselt ei ole tegemist samaaegse vastastikuse täitmisega ja sissenõudja nõusolek

omanikukande muutmiseks on juba antud ringkonnakohtu otsusega. Tsiviilseadustiku üldosa

seaduse (TsÜS) § 68 lg 1 kohaselt see kohtuostus asendab nõusolekut.

Avaldaja esitas 21. novembril 2016 Pärnu Maakohtule kaebuse, milles palub kohtutäituri

otsuse tühistada. Sissenõudja ei ole avaldajale pakkunud oma kohustuse täimist, st kinnitust

sissenõudjale kuuluva kaasomandi osa avaldaja omandisse andmist. Avaldaja ise ei ole enda

ainuomanikuna kinnistusraamatuse kandmist (ilma hüvitist maksmata) taotlenud ega kavatsegi

seda teha.

3 (4)

Sissenõudja vaidles kaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.

Kohtutäitur vaidles samuti kaebusele vastu ja märkis, et jääb oma otsuses esitatud seisu-

kohtade juurde.

MAAKOHTU MÄÄRUS

Maakohus jättis 7. aprilli 2017 määrusega (vaidlustatud määrus) kaebuse rahuldamata.

Menetluskulud jättis maakohus avaldaja kanda, määrates kindlaks sissenõudjale hüvitatava

summa.

Maakohtu põhjenduste kohaselt on omandi üleandmise ja kinnistusraamatu kande muutmiseks

nõusoleku andmine ning raha maksmine vastastikused kohustused täitemenetluse seadustiku

(TMS) § 21 lg 1 mõttes, kuid antud juhul on sissenõudja kohustus täidetud, kuna kohtuotsusega

on sissenõudjat juba kohustatud andma nõusolek kinnistu omanikukande muutmiseks ja

sellekohase asjaõiguslepingu sõlmimiseks.

MÄÄRUSKAEBUS

Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja uue

määrusega kaebus rahuldada. Ühtlasi palub avaldaja tühistada Pärnu Maakohtu

11. augusti 2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-12-56617 sissenõudja rahalise nõude täitmise

tagamiseks tema kaasomandi osale seatud kohtulik hüpoteek.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole maakohus põhjendanud, miks ta avaldaja kaebuse

väiteid ei arvesta. Viidates Riigikohtu 9. veebruari 2006 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-168-05

p-le 14 leiab avaldaja, et kaasomandi lõpetamisel viisil, kus ühele poolele jääb kaasomandi

ainuomand koos kohustusega hüvitada teisele poolele tema osa väärtus, tekivad vastastikused

kohustused. Seega rahuldatakse ühe poole nõue omandi üleandmiseks samaaegselt teise poole

rahalise nõude täitmisega.

Käesoleval juhul ei ole enne täitemenetluse alustamist asjaõiguslepingut omandi üleandmiseks

sõlmitud ja sissenõudja kinnistusraamatuseaduse §-s 34¹ sätestatud nõusolekut andnud. Seega

puudus kohtutäituril TSM § 21 lg 1 kohaselt õigus algatada täitemenetlus enne, kui sissenõudja

kohustus anda nõusolek omandi üleandmiseks ja kinnistusraamatu kande muutmiseks on

täidetud ning sissenõudja on esitanud kohtutäiturile TMS § 21 lg 2 kohaselt vastava kirjaliku

dokumendi (Tartu Ringkonnakohtu 20. jaanuari 2012 otsus tsiviilasjas nr 2-11-27381).

Maakohus ei põhjendanud, miks ta ei nõustu väitega, et hüvitise nõue muutub sundtäidetavaks

juhul, kui hüvitist maksma kohustatud pool on asjaõiguslepingu sõlmimisest alusetult

keeldunud või muul viisil kaasomandi lõpetamisega viivitanud pärast seda, kui omandit üle

andma kohustatud pool või kohtutäitur on asjaõiguslepingu sõlmimist pakkunud.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis puudutatud isikutele tähtaja

määruskaebusele vastamiseks. Mõlemad puudutatud isikud vaidlesid määruskaebusele vastu.

Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonna-

kohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 23. mail 2017.

Maakohus selgitas avaldajale 26. aprilli 2017 kirjas, et määruskaebuse läbivaatamisel ei saa

kohus tühistada teises menetluses seatud kohtulikku hüpoteeki. Kohtuliku hüpoteegi

tühistamiseks tuleb vastav taotlus esitada tsiviilasjas nr 2-12-56617.

Pärnu Maakohtu 23 mai 2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-12-56617 jäeti rahuldamata avaldaja

taotlus Pärnu Maakohtu 11. augusti2016 määrusega kinnistust avaldaja kaasomandi osale

seatud kohtuliku hüpoteegi summas 15 000 eurot tühistamiseks ja vastava kande kustutamiseks.

4 (4)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel

osaliselt tühistada, seonduvalt täitmisele võetud nõudega kohustada avaldajat vormistama

kinnistusraamatus omanikukande muudatus. Seetõttu tuleb muuta ka menetluskulude jaotust.

Ülejäänud osas jääb vaidlustatud määrus muutmata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

Määruskaebus ja kaebus on edukad eespool p 2 teises lõigus märgitud nõude (1) osas.

Ringkonnakohtu otsusega ei kohustatud avaldajat esitama kandeavaldust registriosakonnale

omanikukande muutmiseks (täimisteate sõnastuses „vormistama kinnistusraamatu kanne“).

TMS § 2 lg 1 sätestab, et sama seadustiku alusel täidetakse nõuded, mis tulenevad

täitedokumentidest. Kuna käesolevas asjas täitedokumendiks olevast ringkonnakohtu otsusest

ei tulene nõuet (1), siis selle nõude osas on täitemenetlust alustatud ilma täitedokumendita.

TMS § 48 lg 1 p 7 sätestab, et kohtutäitur lõpetab täitemenetluse, kui täitemenetlust on

alustatud põhjendamatult täitemenetluse tingimuste täitmata jätmise tõttu. Seega pidi

kohtutäitur avaldaja kaebuse alusel nõude (1) osas täitemenetluse lõpetama ja jättis ebaõigesti

selles osas kaebuse rahuldamata. Täituril tuleb kaebus kõnealuses osas uuesti läbi vaadata.

Nõude (2) osas on nii kohtutäituri otsus kui ka vaidlustatud määrus põhjendatud ning

määruskaebuse väiteid ei anna alust nende tühistamiseks. Muu hulgas ei saa käesolevas asjas

otsustada hüpoteegi kustutamist. Ringkonnakohus järgib maakohtu vastavaid põhjendusi ega

korda neid. Vastuseks määruskaebusele tuleb märkida järgmist.

Ringkonnakohtu otsusest tuleneb avaldajale kohustus maksta sissenõudjale kaasomandi osa

kaotuse eest 15 000 eurot. Kohus ei ole selle väljamaksmise kohustust seadnud sõltuvusse

omandiosa üleminekust avaldajale või omanikukande muudatuseks kandeavaluse esitamisest.

Kõnealuse kohtuotsusega on avaldajale TsÜS § 68 lg 5 kohaselt juba sisuliselt antud

sissenõudja nõusolek omanikukande muudatuseks. Seega puudub sissenõudjal avaldaja ees

TMS § 21 lg 1 järgne täimisest keeldumise õigust andev kohustus, mistõttu selles osas kaebuse

rahuldamiseks ja täitemenetluse lõpetamiseks puudub alus.

Küsimus ei ole ka kinnisasja valduse üleandmises, vaid vaidlus taandub küsimusele, kes on

õigusmuudatuse saavutamiseks kohustatud esitama kinnistusregistrile sellekohase kinnistamis-

avalduse. Kinnistamisavalduse esitamine ei ole kohustus, küll aga võib kohustuseks olla

õigusmuudatuse tegemiseks vajaliku nõusoleku andmine. Seega võiks avaldajal olla õigus

keelduda kaasomandi lõpetamisest tuleneva rahalise kohustuse täitmisest seni, kuni sissenõudja

ei ole andnud nõusolekut omanikukande muudatuseks kinnistusraamatus, kuid antud juhul on

see juba antud. Ainult avaldajast endast oleneb kinnistamisavalduse esitamine.

Määruskaebuse ja kaebuse osalise rahuldamise tõttu jäävad nii maa- kui ka

ringkonnakohtus kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (TsMS § 172 lg 1 teine

lause). Kuna nõude (1) esitas täitmisele sissenõudja, kuigi sellist nõuet ringkonnakohtu otsusest

ei tulenenud, siis on põhjendatud, et ka tema kannab ise oma menetluskulud.

TMS § 218 lg 3 teine lause võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.

Juhindudes TsMS § 654 lg-st 2² ja §-st 659 esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni

juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

Gaida Kivinurm

Ulvi Loonurm