2-13-61695/117 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm, Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 29. juuni 2017, Tallinn Tsiviilasja number 2-13-61695 Tsiviilasi RS hagi AM vastu pärandisse kuuluva omandi suuruse tuvastamiseks, kaasomandi lõpetamiseks, tahteavalduste andmise kohustamiseks ning AM vastuhagi RS vastu kaasomandi lõpetamiseks ja tahteavalduste andmise kohustamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 11. mai 2017 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RS apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuse hind 3 500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja (apellant): RS Kostja (vastustaja): AM, seaduslikud esindajad AM ja NZ, lepinguline esindaja Alla Buldakova Menetlustoiming Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumine RESOLUTSIOON 1. Keelduda RS apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada kaebus koos lisadega apellandile käesoleva määruse jõustumisel. 2. Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisest kõigile menetlusosalistele käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisega. 3. Apellatsioonimenetluse kulud jäävad hageja kanda, kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada käesoleva määruse peale määruskaebus vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagimenetluses võib määruskaebuse Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2 (3) MENETLUSE KÄIK 1. Harju Maakohus rahuldas 11. mai 2017 otsusega nii RS (hageja) hagi kui ka AM (kostja) vastuhagi osaliselt ning:  tuvastas, et korteriomandist asukohaga XXX Tallinnas (registriosa nr XXXXXXXX, edaspidi „korteriomand“) on 34,20% pärandvara;  lõpetas kaasomandi korteriomandile ja jättis selle hageja ainumandisse ning kohustas pooli andma tahteavaldused korteriomandi kaasomandi lõpetamiseks ja jagamiseks selliselt, et korteriomand jääb hageja ainuomandisse ja selleks, et kustutada kinnistusraamatust korteriomandi kohta tehtud omanikukanne ja kanda ainuomanikuna sisse hageja;  tuvastas, et kinnistust asukohaga YYY (registriosa nr YYYYYYYY, edaspidi „kinnistu“) pool on pärandvara;  lõpetas kaasomandi kinnistule ja jättis selle kostja ainumandisse ning kohustas pooli andma tahteavaldused kinnistu kaasomandi lõpetamiseks ja jagamiseks selliselt, et see jääb kostja ainuomandisse ning omanikukande kustutamiseks ja kostja sissekandmiseks kinnistusraamatusse kinnistu omanikuna;  tuvastas, et hageja kontodel ja kasutushoiusel ning MS (edaspidi „pärandaja“) kontol 7. septembri 2012 seisuga olnud rahast kuulub pärandvarasse kokku 1 465,31 eurot;  lõpetas kaasomandi rahale ja jagas hageja ning pärandaja kontodel 7. septembri 2012 seisuga olnud summad selliselt, et kokku 2 268,31 eurot jäi hageja ainuomandisse ning 662,17 eurot kostja ainuomandisse;  mõistis välja hagejalt kostjale hüvitise enamsaadud vara ja raha arvelt kokku 10 929,04 eurot;  andis kostja seaduslikele esindajatele nõusoleku kostja nimel korteriomandi ja kinnistu kaasomandi lõpetamiseks, jagamiseks ja korteriomandist kostjale kuuluva osa üleandmiseks hageja ainuomandisse ja kinnistusraamatu kannete kustutamiseks ja uute kannete tegemiseks;  andis nõusoleku kostja seaduslikele esindajatele pärandvaraks oleva raha kaasomandi lõpetamiseks, jagamiseks ja pärandaja kontol olnud rahast 662,17 euro ülekandmiseks kostja kontole. Menetlusosaliste menetluskulud jätis maakohus nende endi kanda, kostjale riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud riigi kanda ja mõistis välja hagejalt riigituludesse riigilõivu 250 eurot. 2. Tallinna Ringkonnakohtusse saabus 26. mail 2017 hageja apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 11. mai 2017 otsuse peale. 3. Ringkonnakohus tutvus apellatsioonkaebusega ja leidis, et see on puudustega, sest kaebusest ei nähtunud, millises ulatuses hageja esimese astme kohtu otsust vaidlustab ja missugust ringkonnakohtu lahendit taotleb. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 340¹ lg-st 1 jättis ringkonnakohus kaebuse 29. mai 2017 määrusega käiguta ja andis apellandile tähtaja puuduse kõrvaldamiseks. Samuti andis kohus hagejale tähtaja oma majandusliku seisundi kohta andmete esitamiseks. 4. Hageja sai eelviidatud määruse kätte 31. mail 2017. Hageja esitas 2. juunil 2017 selgituse enda majandusliku olukorra kohta. Puuduse kõrvaldamise tähtaeg lõppes 20. juunil 2017, aga selleks ajaks ega hiljem kostja korrektselt vormistatud apellatsioonkaebust kohtule ei esitanud.

3 (3) RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ja kaebus tuleb tagastada selle esitajale. Kuigi ringkonnakohus andis hagejale tähtaja TsMS § 633 lg 2 p-s 2 sätestatud nõuete kohase apellatsioonkaebuse esitamiseks, ei ole hageja seda teinud. 6. TsMS § 637 lg 2 alusel tuleb hageja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduda, kuna asja läbivaatamist takistab apellatsioonkaebusele seaduses sätestatud vormi ja sisu nõuete rikkumine. Kaebuses puudub selgelt väljendatud taotlus, millest nähtuks, millises ulatuses hageja esimese astme kohtu otsust vaidlustab ning missugust ringkonnakohtu lahendit taotleb. Seni esitatud kaebuse alusel ei saaks ringkonnakohus ka sisuliste väidete põhjendatuse korral teha mingit otsustust maakohtu otsuse kohta ega lahendada vaidlust muul viisil, sest selleks puudub apellandi menetluslik taotlus. Kaebusest ega hiljem esitatud dokumentidest ei nähtu, et apellandil oleks sisuline takistus avaldada, millist lahendit ta kaebusega taotleb. Kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et kaebust ei ole esitatud (TsMS § 638 lg 10). 7. TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta hageja kanda. Kuivõrd käesoleval juhul keeldub ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest enne selle kostjale vastamiseks edastamist, siis ei saanud kostjal apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid. 8. TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt on käesolev määrus vaidlustatav.

/ allkirjastatud digitaalselt / / allkirjastatud digitaalselt / / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing Gaida Kivinurm Ulvi Loonurm