1-08-13907/6 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U M Ä Ä R U S Vangistuse täitmisele pööramine

Määruse tegemise aeg ja koht 29. mai 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Kohtulahend nr 1-08-13907

Tartu Maakohtu 23. oktoobri 2008 otsus G.S karistamises KarS 266 lg 2 p 1 ja 2 ning § 199 lg 2 p 4, 7 ja 8

järgi karistamises liitkaristusena vangistusega 4 kuud tingimisi katseajaga 18 kuud Menetlus osaliste küsitlemisega lahendi täitmisel lahendatav küsimus Määruse tegija täitmiskohtunik Toomas Lillsaar Avaldaja kriminaalhooldaja Hilja Lehtsalu Avalduse ese erakorraline ettekanne süüdimõistetu kohta Prokurör Merike Tikk Süüdimõistetu

alaealine G.S (isikukood xxx; elukoht

xxxx xx-xx xxxx , viibimiskoht Puiati Erikool) Kaitsja advokaat Anu Rannaveski

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud asjaolud kriminaalasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes (KrMS) §-st 145, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku Kohtu otsustus

1. Kohtuotsuse täitmiseks pöörata KarS § 76 lg-le 5 alusel Tartu Maakohtu 23. oktoobri 2008

otsusega G.S-ile mõistetud vangistusest kandmata vangistus 4 (neli) kuud täitmisele. Täiendavad otsustused

2. Seoses mõistetud vangistuse täitmisele pööramisega:

2.1 vangistuse kandmise alguseks lugeda G.S kinnipidamise kuupäev 27. mai 2009;

2.2 välja mõista alaealiselt G.S-ilt võin vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt riigi kasuks kohtukulu 660 (kuussada kuuskümmend) krooni 80 senti;

2.3 teavitada G.S-ile karistusena mõistetud vangistuse täitmisele pööramisest tema isa Tõnu G.S (elukoht xxxxx xx-xx xxxx ); 2.4 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud

kulutuste eest osutatud tasu 660,80 krooni arvestada riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Anu Rannaveskile.

2.5 määruse koopia saata karistusregistrile, Viljandi politseiosakonnale, G.S-ile ja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi talitusele. Selgitused kohtumäärusele

3. Selgitada:

3.1 kriminaalmenetluse kulud loetakse tasutuks ja otsust kriminaalmenetluse kuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on kulud täies ulatuses tasunud

kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu tasumine asjas nr 1-08- 13907“);

2

3.2 kohtumäärust võib vaidlustada 10-ne päeva jooksul määruskaebuse esitamisega Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

1.

Asjaolud

G.S on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 23. oktoobri 2008 otsusega KarS KarS 266 lg 2 p 1 ja 2 ning § 199 lg 2 p 4, 7 ja 8 järgi ja karistatud liitkaristusena vangistusega 4 kuud ja KarS § 74 alusel tingimisi karistusest vabastatud ning määratud katseaeg 18 kuud ühes

allutamisega KarS § 75 kohaselt käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxx xx-xx xxxxx, viibimiskoht Puiatu Erikool. Kriminaalhooldusametnik esitanud on (KrHS) § 31 lg 2 kohaselt kriminaalhooldusseaduse

esitanud Tartu Maakohtule Viljandi kohtumajale ettekande käitumiskontrollile allutatud

G.S kohta. Ettekandest nähtuvalt alates 25. märts 2009 ei ole olnud võimalik G.S suhtes kriminaalhooldust praktiliselt läbi viia. Kuna G.S asukoht on olnud teadmata, on kriminaalhooldusametnik esitanud

kohtule taotluse tema vahistamiseks. Tartu Maakohtu 12. mai 2009 määrusega on G.S kuulutatud tagaotsitavaks ja vahistatud. G.S on vahistatud 27. mail 2009. G.S küsitlemisel kohtus prokurör toetas kriminaalhooldaja taotlusi. Süüdimõistetu ja süüdimõistetu kaitsja kohtus ei toetanud kriminaalhooldaja taotlusi. 2. Kohtu põhjendused 2.1. Seaduslikud alused menetlemisel KarS § 74 lg 4 või § 75 lg 3 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise

või kohustuste kergendamise või tühistamise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega (KrMS § 427 lg 1). Vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise KarS § 74

lg 5 või 6, § 76 lg 5 või 6 või § 77 lg 4 kohaselt kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega (KrMS § 427 lg 2).

KrMS § 432 kohaselt süüdimõistetult vabaduse võtmisega seonduva küsimuse lahendamise juurde kutsutakse prokurör ja süüdimõistetu taotlusel kaitsja ning kuulatakse ära nende arvamus. 2.2. Lahendatav õiguslik küsimus

Kohtul tuleb lahendada õigusliku küsimusena otsustada mõistetud vangistuse täitmisele pööramine. KrHS § 31 lg 1 ja 2 kohaselt esitab kriminaalhooldusametnik kohtule kriminaalhooldusaluse kohta erakorralise ettekande sätestatud juhtudel. Erakorraline karistusseadustikus

ettekanne sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele kulgemisele ning

kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste määramise,

käitumiskontrolli tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele kohaldatavate mõjutusvahendite liigi muutmise või karistuse täitmisele pööramise kohta.

KrMS § 427 lg 2 kohaselt vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise KarS § 74 lg-te 5 või 6, § 76 lg-s 5 või 6 või § 77 lg 4 kohaselt kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maavõi linnakohtu täitmiskohtunik oma määrusega

Vastavalt KarS § 76 lg-le 5, kui isik katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle

pandud kohustusi, pöörab kohus kandmata jäänud karistuse osa kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täitmisele. 2.3. Tuvastatud asjaolud, järeldused ja õiguslik analüüs

Nähtuvalt kriminaalhooldaja kohtule esitatud ettekandest ei ole G.S süstemaatiliselt täitnud käitumiskontrolli ajaks talle pandud kohustusi. G.S-ile on 07.

3

mai 2008 kohtuotsusega kohaldatud vabastatud karistusest ja kohaldatud kasvatuse eritinguimusi

vajavate õpilaste kooli. Peale Puiatu Erikooli paigutamist on G.S sealt korduvalt omavolileselt lahkunud ega ole täitnud ka kriminaalhoolduse tingimusi. KarS § 76 lg 5 alusel on põhjendatud G.S-ile karistusena mõistetud vangistus täitmisele pöörata. KarS § 432 lg 4 kohaselt saadab kohus määruse koopia menetlusosalistele, keda see puudutab. 2.4.

Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kuludes

KrMS § 175 lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud

kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks riigi õigusabi seaduse

määratud kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri 26. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning

riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest.

Süüdimõistetu kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 660,80 krooni. Kaitsja esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega.

Kaitsja aruandes sisalduv arvestus kohtumenetluses õigusteenuste osutamises hinnaga 660,80 krooni on ülemääraselt suur. Tulenevalt asja keerukusest ja tegelikult kohtumenetluses

süüdistatava kaitseks kulutatud ajale on põhjendatud kaitsja kulutatud aeg süüdistatavale õigusteenuse osutamises hinnaga 660,80 krooni riigi kasuks. 2.5. Edasikaebe kord Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS 15. peatüki §-des 383 – 392. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada kümne päeva.

Toomas Lillsaar

Kohtunik