2-16-7865/24 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. juuni 2017 Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-7865

Tsiviilasi

Xxxx hagi Xxxx ja Xxxx vastu omandiõiguse

rikkumise lõpetamise nõudes

Tsiviilasja hind

3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Xxxx (isikukood xxxx, elukoht Xxxx), e-post

xxxx)

Hageja volitatud esindaja Xxxx (e-post xxxx) ja

lepinguline esindaja Xxxx (e-post xxxx)

Kostja 1 Xxxx (isikukood xxxx, elukoht Xxxx)

Kostja 2 Xxxx (isikukood xxxx, elukoht Xxxx)

Kostjate 1 ja 2 lepinguline esindaja Vladimir Kolga

(e-post natusvincere.law@gmail.com)

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 15.02.2017 ja 27.04.2107

RESOLUTSIOON

1. Jätta Xxxxi taotlus enda suhtes hagi läbivaatamata jätmiseks rahuldamata.

2. Hagiavaldus rahuldada kostja 1 Xxxxi suhtes osaliselt.

3. Kohustada Xxxxit võimaldama Xxxxile juurdepääs talle kuuluvale

korteriomandile asukohaga Xxxx, Tallinn üks kord ühes kalendrikuus; so iga

kalendrikuu neljandal pühapäeval ajavahemikus 19:00 kuni 20:00.

4. Jätta hagiavaldus rahuldamata Xxxxi osas.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Jätta menetluskulud Xxxxi suhtes esitaud nõude osas poolte endi kanda.

6. Jätta menetluskulud Xxxxi suhtes esitatud nõude osas täielikult hageja kanda.

7. Määrata

menetluskulude

rahaline

suuruse

kindlaks

pärast

käesoleva

kohtuotsuse jõustumist.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada

kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse

resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti

rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Seega lahendab kohus esmalt kostja

2 taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks. Kostja 2 taotleb hagi läbi vaatamata jätmist, kuna

tema ei ole õige kostja.

9. Kohus leiab, et kostja 2 taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks ei ole põhjendatud ja tuleb

jätta rahuldamata. TsMS § 423 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka

juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks

või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat

eesmärki võimalik saavutada. Kohtul tuleb hageja nõude lahendamiseks analüüsida poolte

väiteid ja tuvastada kas kostjad on hageja omandiõigust rikkunud. Riigikohus on märkinud,

et TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaldamine on võimalik siis, kui hagiavaldus või hagita menetluses

esitatud avaldus on õiguslikult perspektiivitu, st et hagis või avalduses esitatud asjaolude

tõesuse korral ei oleks hagi või avaldust võimalik rahuldada. Selle sätte kohaldamiseks ei pea

kohus seega tuvastama asjaolusid (vt Riigikohtu määrus nr 3-2-1-114-12, p 18). Tulenevalt

eelnevast ei rahulda kohus kostja taotlust hagi läbivaatamata jätmiseks ning lahendab

tsiviilasja kohtuotsusega.

10. Kohus leiab, hinnanud kõiki kohtule esitatud tõendeid kogumis, leiab, et hagiavaldus on

osaliselt põhjendatud ja tuleb osaliselt rahuldada kostja 1 suhtes. Kostja 2 suhtes tuleb jätta

hagiavaldus rahuldamata.

11. Kohus tuvastab järgmised õiguslikku tähendust omavad asjaolud:

- hageja on korteriomandi asukohaga Xxxx, Tallinn omanik;

- pooled sõlmisid 24.07.2007 korteriomandi isikliku kasutusõigusega koormamise kokku-

leppe; kinkelepingu ja asjaõiguslepingu (edaspidi leping);

- nimetatud lepingu alusel kinkis kostja 1 hagejale Tallinnas, Xxxx asuva korteriomandi;

- nimetatud lepingu p 3.1.1 kohaselt on kostjal 1 õigus kasutada elamiseks nimetatud

korteriomandit;

- lepingu p 3.1.2 kohaselt võib kostja 1 korterisse majutada oma perekonnaliikmeid, samuti

isikuid, keda on vaja nende eest hoolitsemiseks;

- lepingu p 3.3 kohaselt on korteriomand hageja ja kostja 1 kaasvalduses;

.- hagejal ei ole käesoleval ajal võimalik korterit vallata.

12. Hageja nõue võiks kuuluda rahuldamisele AÕS § 89 alusel, mille kohaselt omanikul on

õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole

seotud valduse kaotusega. Kui on alust eeldada niisuguse rikkumise kordumist, võib omanik

nõuda rikkumisest hoidumist. Nõue on välistatud, kui omanik on kohustatud rikkumist

taluma. Seega on AÕS § 89 kohaldamise eeldused järgmised: nõude esitaja on omanik; aset

leiab omandiõiguse rikkumine; nõue esitatakse rikkuja suhtes ja rikkuja tegevuse ja rikkumise

vahel on põhjuslik seos. Omandiõiguse rikkumiseks tuleb pidada olukorda, mis piirab

omaniku võimalust teostada talle kuuluva asja üle tegelikku võimu. AÕS § 89 esemeks on

jätkuva omandiõiguse rikkumise lõpetamine.

13. Hageja nõue kostjate vastu on suunatud hageja omandiõiguse rikkumise lõpetamisele.

Seega tuleb tuvastada, kas kostjad on käitunud hageja suhtes õigusvastaselt. Õiguskirjanduse

kohaselt on § 89 oma eesmärgi kohaselt suunatud kestva omandiõiguse rikkumise

kõrvaldamisele või ähvardavast omandiõiguse rikkumisest hoidumisele. AÕS § 89

kohaldamisalasse ei kuulu juba toimunud omandiõiguse rikkumise tagajärgede kõrvaldamine,

st olukord, kus omandiõiguse rikkumise aluseks oleva kolmanda isiku tegu on lõpule viidud

(vt Asjaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne, 2014, § 89 komm, lk 405-406).

14. Seega peab kohus tuvastama, kas on aset leidnud hageja omandiõiguse teostamise kestev

rikkumine. Poolte vahel on 24.07.2007 sõlmitud korteriomandi isikliku kasutusõigusega

koormamise kokkulepe; kinkeleping ja asjaõigusleping. Nimetatud lepingu p 3.1.1 kohaselt

on kostjal 1 õigus kasutada elamiseks nimetatud korteriomandit. Sama lepingu p 3.3 kohaselt

leppisid pooled kokku, et korteriomand on hageja ja kostja 1 kaasvalduses. AÕS § 32

kohaselt on valdus tegelik võim asja üle. Vaidlus puudub selles, et hagejal ei ole käesoleval

ajal võimalik korterit vallata.

15. Reeglina omab isik talle kuuluva asja üle absoluutset ja piiramatut võimu, st ta ei pea

arvestama võimalusega, et talle kuuluvale asjale omavad õigusi ka teised. Omaniku õigused

võivad olla kitsendatud ainult seaduse või teiste isikute õigustega. Teatud juhtudel on isiku

võim asja üle piiratud. Käesoleval juhul on hageja täielik võim korteriomandi üle piiratud

korteriomandile seatud isikliku kasutusõigusega kostja 1 kasuks. Kohus nõustub kostja 1

seisukohaga, et kinnisomandi kitsendamise korral kaotab kinnisasja omanik õiguse teostada

piiranguteta omandit asja üle.

16. AÕS § 227 lg 1 kohaselt isiklik kasutusõigus elamule koormab kinnisasja selliselt, et

isikul, kelle kasuks see on seatud, on õigus kasutada elamiseks kinnisasjal asuvat elamut või

selle osa. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt isik, kelle on käesoleva paragrahvi 1. lõikes

nimetatud õigus, võib elamusse majutada oma perekonnaliikmeid, samuti isikuid, keda on

vaja tema eest hoolitsemiseks. Õiguskirjanduse kohaselt on isikliku kasutusõiguse puhul

tegemist teisi välistava õigusega, st õigustatud isiku õigus välistab vastava elamu või

elamuosade kasutamise omaniku poolt (vt Asjaõigusseadus II. Kommenteeritud väljaanne, §

227 komm 3.1, lk 59). Nimetatud piiratud asjaõiguse seadmine kindlustab hagejale õiguse

kasutada kogu korteriomandit ja elada seal elu lõpuni. Samuti on kostjal 1 õigus

korteriomandisse majutada tema eest hoolitsevaid isikuid.

17. Käesoleval juhul on tõendamist leidnud, et hagejal puudub juurdepääs korteriomandile.

Kostja 1 kinnitas 27.04.2017 toimunud kohtuistungil, et ta ei lase hagejat enda korterisse,

kuna ta jääb juba hageja ja tema ema nägemisest haigeks. Kohus on seisukohal, et hagejal on

õigus tulenevalt poolte vahel sõlmitud kinkelepingu p-ist 3.3 korteriomandit vallata. Kostja 1

kinkelepingust taganenud ei ole. Pooled ei ole nimetatud lepingus täpsemalt kokku leppinud

hageja poolt valduse teostamise tingimuste osas. Seega on kohtu hinnangul hagejal õigus

saada mõistlik ligipääs korteriomandile.

18. Kohtu hinnangul ei ole hageja taotletud viisil juurdepääs mõistlik, vaid piirab liigselt

kostja 1 õigusi. Arvestades hageja ja kostja 1 omavahelisi suhteid, on kohtu hinnangul

põhjendatud kohustada kostjat 1 lubama hagejale kuuluvasse korterisse üks kord ühes

kalendrikuus (so 12 korda aastas) ühe tunni vältel, so iga kuu neljandal pühapäeval alates

19:00 kuni 20:00. Kohus ei pea põhjendatuks anda hagejale korteri-, trepikoja- ja

postkastivõtmete koopiad. Võtmete üleandmisel tekib hagejal kogu korteriomandi üle täielik

valdus. Kohus ei pea nimetatut põhjendatuks kuna annab hagejale võimaluse teostada

korteriomandi üle tegelikku võimu ja rikub seega kostja 1 õigusi. Samuti tekib hagejal kogu

postkasti sisu suhtes tegelik võim ning kohus ei pea nimetatut põhjendatuks. Hageja ei ole

tõendanud, et kostja 1 oleks jätnud korteriomandiga seotud kommunaalmaksud või mingid

muud maksud tasumata. Kohus märgib ka, et korteriomandiga seotud maksete tasumine on

tulenevalt isiklikust kasutusõigusest kostja 1 kohustus.

19. Kostja 2 osas hagi rahuldamisele ei kuulu, kuna kostja 2 takistas ainult ühel korral hagejal

korterisse siseneda. Nimetatu on tõendatud Politsei- ja Piirivalveameti 07.07.2016 kohtule

esitatud vastusega ja sellele lisatud ettekandega ning patrullilehega. Hageja nõue kostjate

vastu on suunatud hageja omandiõiguse rikkumise lõpetamisele. AÕS § 89 kohaldamisalasse

ei kuulu juba toimunud omandiõiguse rikkumise tagajärgede kõrvaldamine ning rikkumine

peab olema kestev. Samuti ei ole hageja tõendanud, et kostja 2 elab ka käesoleval ajal

nimetatud korteriomandis ja võiks hageja õigusi tulevikus rikkuda. Seega kostja 2 osas hagi

rahuldamisele ei kuulu.

MENETLUSKULUD

20. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 163 lg 1 alusel hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud kostja 1 suhtes esitatud hagi osas jätta poolte enda

kanda ja kostja 2 esitatud hagi osas tuleb menetluskulud jätta täielikult hageja kanda.

21. Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetlus-

kulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes

2 sätestatud korras. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes

selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik