2-17-4931/17 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Külli Puusep Määruse tegemise aeg ja koht

28. juuni 2017, Tallinn; kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-17-4931 Tsiviilasi Xxxxhagi Xxxxvastu elatise nõudes Menetlustoiming hagiavalduse läbi vaatamata jätmine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Xxxx(isikukood xxxx) Hageja seaduslik esindaja Xxxx(isikukood xxxx, e-post: xxxx) Kostja Sven Lettens (isikukood 37311110222), lepinguline esindaja advokaat Helene Tomberg (Advokaadibüroo Tibar & Partnerid, e-post: helen.tomberg@tibar.ee) RESOLUTSIOON

1. Jätta Xxxxhagi Xxxxvastu elatise nõudes läbi vaatamata.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda.

3. Välja mõista hagejalt Xxxxkostja Xxxxkasuks kostja kantud õigusabikulu 288 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (288 eurot) tuleb tasuda viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

4. Toimetada käesolev kohtumäärus menetlusosalistele kätte.

Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2-17-4931

MENETLUSE KÄIK

1. Xxxxesitas 28. märtsil 2017 hagi Xxxxvastu elatise nõudes. Kohus võttis hagi 13. aprilli 2017. a määrusega menetlusse.

2. Kostja esitas hagile vastuse 2. mail 2017.

3. Hageja seaduslik esindaja teavitas kohut 17. mail 2017, et soovib hagi tagasi võtta.

4. Kohus teavitas avalduse tagasivõtmisest 18. mail 2017 Xxxx, kes teatas 24. mail 2017 kohtule, et on hagiavalduse tagasivõtmisega nõus. Kostja taotleb menetluskulude väljamõistmist TsMS § 168 lg 2 alusel.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS

5. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata.

6. TsMS § 423 lg 1 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. TsMS § 424 lg-s 1 on sätestatud, et hageja võib hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni.

7. Tulenevalt asjaolust, et hageja on võtnud hagi tagasi, asub kohus seisukohale, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata. Hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse (TsMS § 426 lg 1).

8. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja TsMS § 168 lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.

Kohtu arvates ei ole elatise hagi esitamise aluseks lapse isa nõustumine või mitte nõustumine lapse rahvastikuregistrijärgse elukoha muutmisega. Kohtu infosüsteemist nähtuvalt on Xxxx28. märtsil 2017 esitanud avalduse kohtule ka lapse ainuhooldusõiguse saamiseks. Kohus on selle avalduse menetlusse võtmata jätnud, sest avaldaja ei kõrvaldanud avalduses esitatavaid puudusi. Elatise hagi saab kohtusse esitada, kui kohustatud pool ei ole oma ülalpidamiskohustust täitnud. Hageja seaduslik esindaja ei ole hagiavalduses esile toonud, et hageja elab vaheldumisi mõlema vanema juures, mis on oluline hagi läbivaatamise seisukohalt.

TsMS § 168 lg 4 alusel, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Käesoleval juhul ei ole kostja hageja nõuet rahuldanud. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda.

Riigikohtu 28. septembri 2011. a lahendi 3-2-1-63-11 p-s 16 märgitu järgi võib hagi rahuldamata jätmisel jätta menetluskulu alaealise hageja kanda, kes saab olla täitemenetluses osaliseks vastavalt täitemenetluse seadustiku § 5 lg-le 1, sest ei täitemenetluse seadustik ega

2-17-4931

perekonnaseadus ei keela pöörata sissenõuet lapse varale ega näe ette lapse varale sissenõude pööramiseks erisätteid.

9. Küll leiab aga kohus, et kostja nõutud ulatuses ei ole õigusabikulud põhjendatud. Kostja palub välja mõista hagejalt kokku 4,25 tunni eest õigusabikulusid (tunnitasu koos käibemaksuga 144 eurot). Kuivõrd kostja vastus sisaldab üksnes eluliste asjaolude kirjeldamist ja vastuses on vähe õiguslikku analüüsi, leiab kohus, et kostja põhjendatud õigusabikulu tuleb välja mõista kostjale osutatud 2 tunni eest, st 288 eurot (tunnitasu koos käibemaksuga 144 eurot).

10. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep Kohtunik