1-16-7369/108 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

28. juuni 2017 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-7369 Kohtukoosseis Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 1. juuni 2017 otsus Maarit Kiili (Kiil, ik 49208185234) süüdimõistmises KarS §-de 184 lg 2 p 1, 2 ja 185 lg 2 p 2, 3 järgi kokkuleppemenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatava Maarit Kiili kaitsja adv Silver Reinsaar, apellatsioon

RESOLUTSIOON Jätta Maarit Kiili kaitsja adv Silver Reinsaare apellatsioon Viru Maakohtu 1. juuni 2017 otsuse peale kriminaalasjas nr 1-16-7369 läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Viru Maakohtu 01.06.2017 otsusega tunnistati Maarit Kiil kokkuleppemenetluses süüdi KarS §-de 184 lg 2 p 1, 2 ja 185 lg 2 p 2, 3 järgi ning mõisteti liitkaristuseks 4 aastat vangistust alates 02.04.2016.

1.1. Kohtuotsusega mõisteti M. Kiililt välja menetluskuluna 2249 eurot ekspertiisitasude ja joobe tuvastamisega tekkinud kulude katteks.

2. Viru Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni M. Kiili kaitsja, kes palub tühistada kohtuotsuse nimetatud ulatuses menetluskulu väljamõistmise osas ning saata kriminaalasi maakohtule uueks arutamiseks samas kohtukoosseisus.

2.1. Kaitsja väidab, et kriminaalasjas sõlmitud kokkuleppe kohaselt seisnesid M. Kiiliga seonduvad ja temalt väljamõistetavad summad järgmises: narkootilise aine ekspertiisi nr 16E- AN0368 maksumus 2688 eurot, kokku 32 objekti, M. Kiiliga seotud 12 objekti, s.o 1008 eurot; DNA ekspertiisi nr 16E-GE0455 maksumus 1938 eurot, kokku 34 objekti, M. Kiiliga seotud

17 objekti, s.o 969 eurot; joobeseisundi tuvastamise kulu 85 eurot, seega kõik kokku 2062 eurot, mitte aga 2249 eurot, nagu välja mõisteti. Väidetavalt maakohus väljus kokkuleppe raamest, kuna aga seda viga on võimalik maakohtul endal parandada, siis taotletakse asja uueks arutamiseks saatmist.

Ringkonnakohtu seisukoht

3. Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioon tuleb KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel jätta läbi vaatamata.

4. KrMS § 326 lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. KrMS § 318 lg 3 p 4 kohaselt apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud KrMS § 318 lg-s 4 sätestatud juhtudel. KrMS § 318 lg 4 kohaselt võib kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. KrMS 9. peatüki 2. jagu käsitleb kokkuleppemenetluse kohaldamise alust, vastavate nõusolekute saamise ja läbirääkimiste pidamise korda, kokkuleppe vormistamise ja selle kohtuliku arutamise nõudeid. KrMS § 339 lõige 1 sisaldab loetelu kriminaalmenetlusõiguse olulistest rikkumistest, mis toovad obligatoorselt kaasa kohtuotsuse tühistamise. Seega vastava apellatsiooni puhul tuleb kontrollida, kas vaidlustatakse eelpool viidatud nõuete järgimist.

5. M. Kiil on vaidlustanud temalt välja mõistetud menetluskulude suuruse.

5.1. Ringkonnakohus märgib, et kõik temalt välja mõistetud menetluskulud tulenevad 05.05.2017 sõlmitud kokkuleppest (VII kd lk 104-107), mille kohaselt toimunud läbirääkimiste käigus M. Kiil ja tema kaitsja advokaat Heiki Kuningas nõustusid esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga, menetluskulude suurusega, nende KrMS § 180 lg 3 alusel tasumisega ositi ühe aasta jooksul ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras ning vara konfiskeerimises.

5.2. Kokkuleppest (VII kd lk 107) nähtub, et M. Kiiliga seonduvad ja temalt väljamõistetavad summad seisnesid järgmises: narkootilise aine ekspertiisi nr 16E-AN0368 maksumus 2688 eurot, kokku 32 objekti, M. Kiiliga seotud 14 objekti, s.o 1176 eurot; DNA ekspertiisi nr 16E- GE0455 maksumus 1938 eurot, kokku 34 objekti, M. Kiiliga seotud 17 objekti, s.o 969 eurot; arstliku kohtutoksikoloogiaekspertiisi maksumus 95 eurot (akt nr 16E-LÕX0110), millest M. Kiili osavastutus 1/5, s.o 19 eurot; M. Kiili joobeseisundi tuvastamise kulu 85 eurot, seega kõik kokku 2249 eurot.

5.3. Maakohtu 05.05.2017 istungi protokolli (VII kd lk 130-131) kohaselt M. Kiil vastas kohtule, et talle on kokkuleppe sisu arusaadav ja nõustub sellega. Ta ei soovinud anda selgitusi kokkuleppe sõlmimise asjaolude kohta, kuid avaldas, et kokkuleppe sõlmimisel väljendas ta oma tõelist tahet. Tema kaitsja kinnitas, et kokkuleppes avaldub M. Kiili tõeline tahe ning palus kokkuleppe võtta aluseks kohtuotsuse tegemisel.

5.4. Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et kokkulepet sõlmides ja seda kohtuistungil arutades ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid. Samuti ei nähtu KrMS § 339 lg-s 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulisi rikkumisi. Kohtuotsusega mõisteti M. Kiililt välja 2249 eurot ekspertiisitasude ja joobe tuvastamisega tekkinud kulude katteks, nagu see oli kokkuleppes kokku lepitud. Kaitsja poolt viidatud summa 2062 eurot, mille väljamõistmist taotletakse, ei tulene kokkuleppest.

5.5. Ringkonnakohus leiab, et M. Kiili puhul on kokkuleppemenetluse sätteid järgitud ning pole alust läbi vaadata apellatsioonis toodud väiteid, sest apellatsiooni on esitanud isik, kellel puudub sellekohane apellatsiooniõigus. Seda kinnitab ka vastav kohtupraktika. Nii on Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-47-16 punktis 5 märgitud, et KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel. Käesolevas asjas nimetatud nõudeid täideti. Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-7-16 punktis 5.3. on märgitud, et kuna maakohus ei koosta kokkuleppemenetluses põhistatud kohtuotsust, ei ole täidetud apellatsioonimenetluse põhilised eeldused ning seetõttu kohaldub KrMS §-s 318 lg 3 p 4 sätestatud edasikaebepiirang ka menetluskulude hüvitamise otsustuse vaidlustamisele. Teisisõnu peab kokkuleppemenetluses lahendatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale esitatud kaebuses sisalduma viide mõnele KrMS 9. peatüki 2. jao või KrMS § 339 lg 1 sätte rikkumisele. KrMS § 318 lg-s

4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata.

6. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS § 326 lg 2 p 3 ja § 318 lg-st 4 jätab ringkonnakohus

M. Kiili kaitsja apellatsiooni läbi vaatamata.

/allkiri/ Mati Kartau Kohtunik