1-09-2581/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

19. mai 2009. a, Tallinn Kriminaalasja number 1-09-2581 (08230115358) Kohtunik Sten Lind

Kohtuistungi sekretär

Kertu Hanni

Kriminaalasi K.U süüdistuses KarS § 263 p 3 järgi, kokkuleppemenetluses Prokurör Urmo Paal

Süüdistatav K.U

ik xxx; elukoht: xxx; EV kodakondsus; kesk-eri haridus;

emakeel: eesti keel; töökoht: surnuaed; varem kriminaalkorras karistamata

tõkend – elukohast lahkumise keeld

Kaitsja Eva Rivis

RESOLUTSIOON

Tunnistada K.U KarS § 263 p 3 järgi süüdi ning mõista karistuseks rahaline karistus 150 (sada viiskümmend) päevamäära, arvestades päevamäära suuruseks 50 krooni. Seega on rahalise karistuse suurus 7 500 (seitse tuhat viissada) krooni.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 16.09.2008, s.o. 1 päev karistusaja hulka. Arvestades, et ühele eelvangistuse päevale vastab 3 rahalise karistuse päevamäära, mõista lõplikuks ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 147 päevamäära, s.o 7350 krooni KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel mõista rahalise karistuse kandmine ositi 10 (kümne) kuu jooksul 735 krooni kuus pärast kohtuotsust. K.U-le kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada.

KrMS § 180 lg 1 alusel mõista K.U-lt riigituludesse välja sundraha 6525 krooni ja määratud kaitsjale makstud tasu 1138 krooni 70 senti.

Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja saabumisel menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele

SEB Pangas a/a-le nr 10220034800017 või Swedbank’s a/a-le nr 221023778606.

Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse märkida: “K.U ; 1-09-2581; sundraha, kaitsjatasu“.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib süüdistatav, tema kaitsja või prokurör esitada apellatsiooni kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul. Apellatsiooni saab esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule. Kohtukulusid on võimalik vaidlustada eraldi määruskaebe korras.

Süüdistuse sisu K.U süüdistatakse selles, et ta 15.09.2008 kella 21.00 paiku helistas alkoholijoobes olles korduvalt politseisse ning nõudis politsei saabumist aadressile Xxx, kus lubas korraldada politseiga tulevahetuse, kuna temal on Eesti Vabariigist kõrini. K.U väitis, et on relvastatud relvaga . Politsei mittesaabumisel lubas K.U hakata tulistama magnum 38 muus suunas. Peale politseiametnike saabumist viskas K.U relvataolise eseme aknast välja ning see osutus revolver tüüpi relvataoliseks esemeks, mis oli laetud paukpadrunitega.

Sellega pani K.U toime avaliku korra raske rikkumise relvataolise esemega ähvardades, s.o. kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS §263 p 3 järgi. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: tsiviilhagi esitatud ei ole

Kokkuleppe sisu

Vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör süüdistatavale karistuseks rahalist karistust 150 (sada viiskümmend) päevamäära suuruses summas (arvestades päevamäära suuruseks 50 krooni), so 7500 (seitsetuhat viissada) krooni.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg, s.o. 16.09.2008, s.o. 1 päev karistusaja hulka, arvestades, et ühele eelvangistuse päevale vastab 3 rahalise karistuse päevamäära, mõistes lõplikuks ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 147 päevamäära, s.o 7350 krooni KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel mõista rahalise karistuse kandmine ositi 10 (kümne) kuu jooksul 735 krooni kuus pärast kohtuotsust.

Kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

Kohtu seisukoht

Kohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, kaitsja ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, on seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet.

Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel tuleb K.U mõista talle KarS § 263 p 3 järgi esitatud süüdistuses süüdi ja karistada teda sõlmitud kokkuleppe kohaselt.

KrMS § 180 lg 1 näeb ette, et süüdimõistva kohtuotsuse tegemise korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mille suurus II astme kuriteo puhul on 6525 krooni, ja määratud kaitsjale makstud tasu 1138 krooni ja

70 senti.

Sten Lind Kohtunik