3-3-1-61-16 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-61-16

Otsuse kuupäev

16. juuni 2017

Kohtukoosseis

Eesistuja Indrek Koolmeister, liikmed Viive Ligi ja Jüri Põld

Kohtuasi

Osaühingu VKG Kaevandused kaebus Keskkonnaameti

20. oktoobri 2014. a jäätmeloa andmise korralduse

nr V-1-15/14/304 ja jäätmekava kinnitamise korralduse

nr V-1-15/14/303 osalise tühistamise nõudes

Menetlusosalised

Kaebaja osaühing VKG Kaevandused, esindajad

vandeadvokaadid Triin Biesinger-Jussmann ja Toomas

Tamme

Vastustaja Keskkonnaamet, esindajad Jane Adler, Reet

Siilaberg ja Kaisa Kivila

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 22. juuni 2016. a kohtuotsus

haldusasjas nr 3-14-52858

Menetluse alus Riigikohtus

Keskkonnaameti kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Keskkonnaameti kassatsioonkaebus.

2. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 22. juuni 2016. a otsus haldusasjas nr 3-14-52858.

3. Jätta jõusse Tartu Halduskohtu 9. aprilli 2015. a otsus selles asjas, täiendades selle

põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega.

4. Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Keskkonnaamet kinnitas 20. oktoobri 2014. a korraldusega nr V-1-15/14/303 OÜ VKG

Kaevandused kaevandamisjäätmekava ning pani kaebajale kohustuse omada jäätmelube jäätmete

tekitamiseks maavarade kaevandamisel või rikastamisel ja maavara rikastamisel lubjakivist aheraine

taaskasutamiseks, sh ringlussevõtuks. Samal kuupäeval koostati jäätmeloa andmise kohta korraldus

nr V-1-15/14/304 ja vormistati jäätmeluba nr L.JÄ/325336.

2. Osaühing VKG Kaevandused (kaebaja) esitas halduskohtule kaebuse, milles taotles eelnimetatud

korralduste osalist tühistamist ning palus teha Keskkonnaametile ettekirjutuse lahendada uuesti

jäätmeloa taotlus ja otsustada kaevandamisjäätmekava üle tühistatud osas uuesti. Kaebaja taotles ka

selle tuvastamist, et OÜ VKG Kaevandused Ojamaa kaevanduse põlevkivi rikastamisvabrikus

rikastamisprotsessis tekkiv standardile vastav aherainest lubjakivikillustik fraktsiooniga 25/125 on

kõrvalsaadus jäätmeseaduse (JäätS) § 22 tähenduses, mitte jäätmed. Kaebaja ei vaidlustanud

korraldusi osas, mis vastasid tema poolt Keskkonnaametile esitatud taotlusele ja koos sellega esitatud

jäätmekavas toodule.

Kaebuse põhjenduste kohaselt töötab OÜ VKG Kaevandused rikastamisvabrik nii, et rikastamise

järel tekib põlevkivi kõrval aherainekillustik, mis vastab sertifitseeritud killustikule ette nähtud

nõuetele. Ehitusmaterjalina kasutatava aherainekillustiku tootmine ja seeläbi jäätmete tekke vältimine

vastab jäätmehierarhia põhimõttele. Vaidlustatud aktidega sunnib vastustaja ehitusmaterjali selle

otstarbeka kasutamise asemel jäätmetena jäätmehoidlas ladustama. Keskkonnaamet on ebaõigesti

tõlgendanud ja kohaldamata jätnud JäätS § 22 lg 1, mille alusel kvalifitseerub aherainekillustik

kõrvalsaaduseks ning jäätmeseaduses sätestatud jäätmete ja nende käitlemise regulatsioon ei kohaldu.

Jäätmeseaduse, jäätmedirektiivi ja ka Euroopa Kohtu praktika järgi on materjali jäätmetena

käsitamise põhikriteeriumiks see, et jäätmevaldaja soovib materjalist vabaneda. Sellist soovi kaebajal

pole. Jäätmeloa korraldus on õigusvastane ka osas, mis näeb ette kohustuse omada jäätmehoidla

käitamiseks jäätmehoidla luba. Aherainekillustiku puhul ei kohaldu jäätmehoidla käitamise loa

nõuded (JäätS § 1 lg 32). Keskkonnaamet on vaidlustatud korralduste andmisel põhjendamatult

jätnud arvesse võtmata kaebajal tekkinud õiguspärase ootuse, mis tuleneb Keskkonnaameti

varasematest seisukohtadest aherainekillustiku õigusliku staatuse ja kasutusvõimaluste kohta.

Korraldused on õigusvastased ka seetõttu, et neis ettenähtut on võimatu täita.

Kaebaja märkis, et Maidla Vallavolikogu kehtestas 23. augusti 2012. a otsusega "Aheraine ladestus-

ala ja Kaitseliidu lasketiiru maa-ala detailplaneeringu". Aheraine ladestusala on planeeritud puhke- ja

virgestusmaaks. Detailplaneeringu kohaselt kujuneks sellest alast kaebaja aheraine püramiidikujulise

ladestamise teel maastiku kujunduselementidena kavandatud püramiidide parklinnak. Vastustaja on

selle detailplaneeringu kooskõlastanud.

3. Keskkonnaamet palus jätta OÜ VKG Kaevandused kaebuse rahuldamata. Vastuses kaebusele

leidis Keskkonnaamet järgmist.

1) Keskkonnaamet peab oluliseks jäätmehierarhia rakendamist, eelistades jäätmete ringlussevõttu

ning taaskasutamist jäätmete kõrvaldamisele. Kui jäätmete teket ei ole võimalik vältida, tuleb

jäätmed ringlusesse võtta, st toota ehitusmaterjali, mida on võimalik edasi müüa. Kaebajal on

võimalik jäätmete ladestamist vähendada ning seeläbi hoiduda saastetasude maksmise kohustusest.

Jäätmete ringlussevõtt ehk killustiku tootmine pole jäätmeloaga keelatud.

2) Jäätmete püramiidikujuliselt ladestamine oleks otseselt jäätmehierarhia ja loodusvarade säästliku

kasutamise põhimõttega vastuolus. Kui jäätmetest toodetakse materjali, mille järele turul nõudlus

puudub ja mida seetõttu kavatsetakse püramiidikujuliselt ladestada, siis sellega ei vähendata jäätmete

ladestamist.

3) Püramiide ei tuleks, kui ei oleks kaebaja tekitatud aherainet. Tegemist pole turustamisega, vaid

turul nõudluse puudumise tõttu üle jääva aheraine ladestamiseks koha leidmisega.

4) Keskkonnaamet on õigesti tõlgendanud JäätS § 22 lg-t 1. Aheraine kõrvalsaaduseks liigitamise

tingimused pole täidetud. Kaebaja ja Keskkonnaameti vahel on vaidlus JäätS § 22 lg 1 p-s 1

sätestatud tingimuse (asja edasise kasutamise kindluse) täidetuse üle. Kaebaja leiab ekslikult, et

kvaliteedinõuete tõendamine näitab automaatselt ka asja edasise kasutamise kindlust. Sertifikaadi

olemasolu tõendab JäätS § 22 lg 1 p-s 4 sätestatud tingimuse (asi vastab selle konkreetsel

kasutamisel toote-, keskkonna- ja tervisekaitsenõuetele ning asja kasutamine ei avalda negatiivset

mõju keskkonnale ega inimese tervisele) täitmist, mitte aga muude tingimuste täitmist, sh edasise

kasutamise kindlust.

5) Kaebaja sõlmitud lepingutest nähtub, et kaebaja nõustub asja alla turuhinna ära andma, tehes

sealjuures ka kõik tööd sisuliselt tasuta. Need tõendid koosmõjus detailplaneeringut puudutavate

asjaoludega tekitavad põhjendatud kahtluse, et kaebaja soovib aherainest vabaneda ehk seda

ladestada.

6) Vaidlustatud korraldused on kooskõlas Euroopa Kohtu praktikaga.

7) Alusetu on kaebaja väide, et Keskkonnaamet pole arvestanud kaebaja õiguspärase ootusega.

Detailplaneeringuga ei otsustata jäätmeloa andmist või tegevuse lubamist. Jäätmete ladestamiseks

jäätmehoidla maa sihtotstarbe ettenägemine on õigusaktidest tulenev nõue. Kaebaja on Keskkonna-

ameti väited meelevaldselt kontekstist välja rebinud ning püüdnud neid omakasupüüdlikult esitada.

8) Kaebaja on ära kuulatud ning vaidlusalused korraldused on antud õiguslikele alustele tuginedes.

4. Kaebaja esitas Keskkonnaameti vastuse kohta täiendavad vastuväited. Viimaste kohaselt on

Keskkonnaamet korralduste andmisel esiplaanile seadnud riigi fiskaalsed huvid ning põhjendamatult

eiranud jäätmehierarhia põhimõtet. Ebaõige on vastustaja seisukoht, et kaebaja ei ole tõendanud

aherainekillustiku kui kõrvalsaaduse edasise kasutamise kindlust. Kaebaja ei ladesta ning tal pole

vajadust ladestada aherainekillustikku püramiidikujuliselt jäätmehoidlasse. Kaebuses toodud

kasutusotstarvete kõrval kasutatakse aherainekillustikku detailplaneeringuga ettenähtud püramiidide

ehitamisel ehitusmaterjalina. Detailplaneering määrab maa-ala sihtotstarbeks üldmaa, mitte aga

jäätmehoidla maa. Keskkonnaamet kooskõlastas detailplaneeringu. Jäätmeseadusest, jäätme-

direktiivist ega ka Euroopa Kohtu praktikast ei tulene, et kasutuskindlus eeldab ostu-müügitehingute

alusel võõrandamist. Ükski õigusnorm ega ka Euroopa Kohtu lahendid ei keela ega piira teatud

aherainekillustiku koguste tasuta üleandmist, kui üle antavaid koguseid kasutatakse sihipäraselt

ehitusmaterjalina. Euroopa Kohtu praktika ei välista ka aherainest killustiku käsitamist kõrval-

saadusena. Keskkonnaameti käsitlus aherainekillustikust kui tavajäätmetest on õigusvastane ning

selle ladestamiseks ei ole jäätmehoidla käitamise luba vaja. Juhul, kui tegemist on jäätmetega, mitte

aga kõrvalsaadusega, ei ole kaebajal õiguslikult võimalik ega ka majanduslikult mõistlik detail-

planeeringut realiseerida. Kaebaja ei nõustu tasuma ehitusmaterjalina kasutatud aherainekillustikult

saastetasu (1 370 000 eurot) ning lisaks kandma jäätmehoidlale püramiidi kuju andmisega seotud

kulusid.

5. Keskkonnaamet esitas kaebaja eeltoodud seisukohtadele vastuväited. Keskkonnaamet jääb oma

vastuses toodud seisukohtade juurde, juhtides tähelepanu järgmisele.

1) Kaebaja pole suutnud põhjendada ega tõendada asjaolu, et kui purustuskompleksis aherainet ei

tekiks, siis oleks ikkagi kavas Aidu karjääri n-ö püramiidid rajada.

2) Keskkonnaameti ja kaebaja vaidlus puudutab aheraine püramiidikujuliselt ladestamist, mitte aga

aherainest killustiku tootmist kui tehnoloogilist protsessi.

3) Juhul kui nõustuda, et aherainekillustikust püramiidide rajamise puhul on tegemist ringlussevõtu

või taaskasutamisega või püramiide tehakse kõrvalsaadustest, siis see toob kaasa olukorra, kus riigil

kaob kontroll jäätmete voogude üle, kuna ettevõtted paigutavad jäätmed mingitesse objektidesse,

mida nad nimetavad ehitisteks. Samas võib nende ehitiste otstarbekuses ja vajalikkuses kahelda.

Aheraine paigutamine püramiidikujuliselt on olemuselt jäätmete ladestamine.

4) Vaidlustatud jäätmeluba ei anna õigust aherainet ladestada, vaid annab üksnes õiguse jäätmed

ringlusesse võtta või taaskasutada.

5) Leping Maidla (praegu Lüganuse) Vallavalitsusega ei saa tõendada turul nõudluse olemasolu, vaid

viitab pigem huvile leida võimalus aherainet kusagile ladestada, sest teatavasti ei kuulu Aidu karjääri

territoorium kaebajale.

6) Kaebaja pole ümber lükanud seisukohta, et ka Euroopa Kohtu praktika kohaselt on lubatud ja

asjakohane uurida tehingute finantstingimusi. Kaebaja ei soovi killustiku müügi arvel kulutusi katta,

vaid seda hoopiski tasuta ära anda. Majanduslik soodsus seisneb eelkõige võidus saastetasude arvel.

Kui püramiidide rajamise kulu ületaks oluliselt kulu, mida kaebaja maksaks saastetasuna, siis neid

püramiide ei rajataks. Ka omavalitsused ei soovi teha mingeid kulutusi seoses kaebajal tekkiva

aherainega. Seega ei nähtu, et tegemist oleks ettevõtte jaoks soodsatel tingimustel asja turustamisega,

kuna nõudlust püramiidide järele ja huvi nende vastu pole.

7) Jäätmeteks liigitub materjal, mida soovitakse ära visata või millele ei leita kasutust. Materjali

omadused ei ole jäätmeteks liigitamise puhul olulised. Tähtis on eelkõige asjaolu, kas materjalil on

kasutust. Kui materjalil ei ole turgu, ainult osa materjalist kasutatakse ning ülejäänu kõrvaldatakse,

tuleb seda esialgu käsitada kui jäätmeid. Keskkonnaameti hinnangul on kaebaja soov asi kasutuselt

kõrvaldada.

8) Keskkonnaameti hinnangul viitavad asjaolud selgelt sellele, et kaebaja soovib leida ladestuskohta

aherainele, mille järele ei ole nõudlust. Juhul kui püramiide oleks tõesti vaja, oleksid ka

omavalitsused nende rajamisest huvitatud ning näitaksid vajaduse korral ka ise huvi tööde tegemise

vastu. Kaebaja põhjendustest nähtub, et kui kaebaja püramiide ei raja, siis see projekt jääb

realiseerimata.

6. Tartu Halduskohus jättis 9. aprilli 2015. a otsusega haldusasjas nr 3-14-52858 OÜ VKG

Kaevandused kaebuse täies ulatuses rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused on järgmised.

1) JäätS § 2 lg 1 kohaselt on jäätmeteks mistahes vallasasi, mille valdaja on ära visanud, kavatseb

seda teha või on kohustatud seda tegema. Sama paragrahvi lõige kaks peab äraviskamise all silmas

asja kasutuselt kõrvaldamist, loobumist selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist juhul, kui

kasutusele võtmine pole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest

tulenevalt mõistlik. JäätS § 22 lg-s 1 on ette nähtud, et asja, mis on saadud tootmisprotsessi

tulemusena, mille esmane eesmärk polnud selle asja tootmine, võib pidada kõrvalsaaduseks, mitte

aga jäätmeteks juhul, kui asja edasine kasutamine on kindel, asja saab kasutada vahetult ilma

täiendava töötlemiseta, asi on tekkinud tootmisprotsessi lahutamatu osana ning vastab selle

konkreetsel kasutamisel toote-, keskkonna- ja tervisekaitsenõuetele ning asja kasutamine ei avalda

negatiivset mõju keskkonnale ega inimese tervisele.

2) Vastustaja ei nõustu aheraine liigitamisega kõrvalsaaduseks üksnes põhjusel, et selle kasutamine

pole kindel. Seejuures tugineb ta asjaolule, et praegu suudetakse kaubastada üksnes veerand tekkivast

kogusest. Vastustaja peab lepinguid Aidu karjääri korrastamiseks lühiajalisteks ning püramiidide

rajamist mitte kõrvalsaaduse garanteeritud kasutamiseks, vaid kaevandamisjäätmete ladestamiseks.

3) Jäätmeseaduse eelnõu seletuskirja kohaselt, kui asi on kõrvalsaadus ja ei kuulu jäätmete hulka, ei

tähenda see automaatselt, et see asi on vabastatud keskkonnakaitselise regulatsiooni alt. Kehtivad

kõik asjaomased normid, välja arvatud jäätmeseadus. Kui asi ei ole kasutuskõlblik, ei vasta

kasutamise nõuetele või sellel puudub turg, tuleks seda käsitada jäätmetena.

4) Kõrvalsaadust aitab määratleda ka Euroopa Komisjoni poolt 21. veebruaril 2007 nõukogule ja

Euroopa Parlamendile antud teatis ("Tõlgendav teatis jäätmete ja kõrvalsaaduste kohta"

KOM/2007/59, lõplik). Nimetatud dokument sisaldab muu hulgas järeldusi, et materjali edasine

kasutamine ilma taaskasutamisele eelneva täiendava töötlemiseta ja osana pidevast tootmisprotsessist

peab olema mitte üksnes võimalik, vaid kindel. Kui on võimalus, et materjalil puudub turg, tuleks

seda käsitada jäätmetena.

5) Kui hiljem selgub, et jäätmetel võib olla kasulik eesmärk, kaotavad need jäätmestaatuse. Kui kogu

materjalile pole tagatud teatav kasutus, tuleks see esialgu liigitada jäätmeteks ning samamoodi tuleb

toimida ka materjali puhul, mida kavatsetakse enne võimalikku, kuid mitte kindlat kasutamist

määratlemata aja vältel ladustada. Kivid on jäätmed, kui need ladustatakse enne võimalikku

kasutamist tulevikus, ja isegi juhul, kui materjal ei kujuta ohtu inimese tervisele ega keskkonnale, ei

ole see piisav kriteerium jätta materjal jäätmetena käsitamata.

6) Praegusel hetkel puudub turg kogu tootmisprotsessis tekkiva aherainekillustiku tarbeks. Täiendava

turu tekkimine Rail Balticu rajamise korral on küll võimalik, kuid mitte kindel.

7) Aheraine ladestusala ja Kaitseliidu lasketiiru maa-ala detailplaneeringu järgi on nimetatud

planeeringu üheks eesmärgiks aheraine ladestusala planeerimine ja ladestatava aheraine ala puhke- ja

virgutusalaks kavandamine. Aheraine ladestusala on planeeritud põlevkivi kaevandamisel tekkiva

aheraine taaskasutamiseks kohale, millest kujuneks edaspidi maastiku kujundusobjektina kavandatud

püramiidide parklinnak. Planeeringu eesmärgid ja selgitused lubavad selgelt järeldada, et planeeringu

esmane eesmärk on määrata Ojamaa kaevandusest pärineva aheraine ladestusala. Selle maa-ala

kasutamine puhke- ja virgestusalana on kavandatud aga kaugesse tulevikku.

8) Eespool nimetatud tõlgendava teatise kohaselt tuleb materjali isegi juhul, kui seda võib Euroopa

Kohtu kasutatava testi põhjal liigitada mittejäätmeteks, lugeda selle tegeliku äraviskamise puhul

ilmselgelt jäätmeteks. Praeguse juhtumi puhul on see seisukoht kohaldatav. Kuigi kaebaja on

kohandanud tootmise selliseks, et rikastamisprotsessis tekib aherainest killustik, mis ei vaja enam

täiendavat töötlemist ja on ehitusmaterjalina kasutatav, ei ole kogu selle materjali tarbeks piisavat

turgu ning ta peab selle materjali ladestama püramiidlinnakuna. Sellisena paigutatav aherainest

lubjakivikillustik on materjal, millest kaebaja peab turu puudumise tõttu vabanema ja mis

kvalifitseerub seetõttu jäätmeteks. Olukorda ei muuda Maidla Vallavalitsusega sõlmitud

töövõtuleping, mille kohaselt kohustub kaebaja hiljemalt 31. augustiks 2020 teostama Aidu püramiidi

I ehituse.

9) Asjakohatud on kaebaja etteheited, et vastustaja on rikkunud jäätmehierarhiat ja esiplaanile

seadnud fiskaalsed huvid. Korralduse nr V 1-15/14/304 punktides 3.2 ja 3.3 jäätmeloale määratud

kõrvaltingimustega on vastustaja üheselt mõistetavalt eristanud, millist osa aheraine

lubjakivikillustikust tuleb käsitada toote ehk kõrvalsaadusena ja millist jäätmetena.

10) Õige ei ole kaebaja väide, et aherainekillustiku ladestamiseks pole jäätmehoidla käitamise luba

vajalik. JäätS § 1 lg 32 kohaselt ei kohaldata maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise

ning karjääride töö käigus tekkinud püsijäätmete suhtes JäätS § 73 lg 2 p 8, mis nõuab jäätmehoidla

käitamiseks jäätmeluba. Praegusel juhul ei ole tõendatud, et tegemist on püsijäätmetega.

11) Kaebaja väitel on vastustaja varem avaldanud teistsuguseid seisukohti aheraine õigusliku

seisundi ja edasiste kasutusvõimaluste kohta ning seetõttu on rikutud kaebaja õiguspärast ootust.

Kohus leiab, et praegusel juhul ei tingi vastustaja erinevate seisukohtade esitamine korralduste

õigusvastasust.

7. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. Kaebaja taotles halduskohtu

otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist. Kaebaja jäi apellatsioonkaebuses kõigi oma varem

esitatud seisukohtade juurde. Kaebaja leidis, et juhul, kui kohtul tekib kahtlus, kas praegusel juhul on

aherainekillustiku puhul tegemist kõrvalsaaduse või jäätmetega, siis peaks kohus küsima Euroopa

Kohtult eelotsust Euroopa Liidu õiguse normi tõlgendamise kohta. Apellatsioonkaebuse

põhiseisukohad on järgmised.

1) Kohus on õigesti mõistnud vaidlusalust põhiküsimust: kas aherainekillustiku kasutamine on kindel

ja kas sellisena on täidetud kõik kõrvalsaaduseks kvalifitseerimise tingimused.

2) Kohus ei saa tugineda otsuse tegemisel õigusliku tähenduseta ning seejuures aegunud teatisele.

Lisaks ei ole turu olemasolu kogu toodetava materjali turustamiseks kõrvalsaaduse kvalifitseerimise

tingimus kehtiva õiguse, kohtupraktika ega ka teatise kohaselt.

3) Turu olemasolul ei ole aherainekillustiku kõrvalsaadusena kvalifitseerimisel otsustavat tähendust

ning esitatud tõenditest nähtub nii turu olemasolu kui ka kasutamise kindlus kogu vaidlustatud loa

kehtivuse ajal.

4) Püramiidlinnaku rajamisega alustatakse kohe, mitte aga kauges tulevikus. Püramiidlinnaku

rajamise puhul on tegemist nõuetekohasest ehitusmaterjalist ning detailplaneeringule vastava ehitise

rajamisega, mitte aga killustiku äraviskamisega.

5) Kehtivast õigusest johtuvalt on välistatud olukord, kus sama tootmisprotsessi käigus tekkiv

materjal on osaliselt kõrvalsaadus ja osaliselt jäätmed. Kuna kohus on tunnustanud aherainekillustiku

kõrvalsaaduse staatust, oleks kohus pidanud järeldama, et kogu tekkiv aherainekillustik on

kõrvalsaadus, ning seega kaebuse rahuldama.

6) Kaebajal tekkinud õiguspärasest ootusest johtub vastuolulise käitumise keeld. Kuna korraldustes

on eeltoodut eiratud, siis on need õigusvastased ja tuleb tühistada.

8. Keskkonnaamet palus vastuväidetes apellatsioonkaebusele jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata.

Vastuses väideti järgmist.

1) Kohus on õigesti järeldanud, et asja kõrvalsaadusena käsitamiseks peab olema täidetud turu

olemasolu nõue ning aheraine puhul ei ole selle kasutamise kindlus tagatud, kuna sellele pole turgu.

Turu olemasolu nõue tuleneb nii teatisest, Euroopa Komisjoni 2012. a juhendmaterjalist (2012. a

juhis) kui ka Euroopa Kohtu praktikast. Püramiidide rajamine ongi tõend selle kohta, et turgu ei ole

ning jäätmed on vaja kusagile ladestada.

2) Kohus ei ole järeldanud, et kaebajal tekkival aherainel on osaliselt kõrvalsaaduse staatus. Kohus

on tuvastanud, et materjal, mida soovitakse paigutada püramiidlinnakusse, kvalifitseerub jäätmeteks.

Keskkonnaamet selgitab, et aheraine puhul on tegemist jäätmetega ning seda osa, mida suudetakse

nõuetele vastava killustikuna turustada, võib pidada ringlussevõtu kaudu tooteks. Ringlussevõtmine

ei toimu JäätS § 21 tähenduses, vaid JäätS § 15 lg 4 tähenduses. Jäätmeteks liigitamisel on oluline ja

määrav see, mida materjaliga tehakse, st kas see tahetakse ära visata, kuna materjalil pole kasutust.

Kohtu seisukoht on kooskõlas ka teatises ja 2012. a juhises esitatuga, mille kohaselt, kui kogu

materjalile pole tagatud teatav kasutus, tuleks materjal esialgu liigitada jäätmeteks.

3) Detailplaneering ei tõenda aheraine kasutamise kindlust. Aheraine püramiidikujulist ladestamist

planeeritakse riigile kuuluvale maale. Ei kohalikul omavalitsusel ega ka kaebajal ole maa kasutus-

õigust, mis omakorda välistab püramiidide väidetava rajamise osas aheraine edasise kasutamise

kindluse. Kuni maa kasutusõiguse saamiseni tuleb kaebajal kusagil mujal aherainet ladestada.

4) Kaebaja ei ole tõendanud, et püramiidide rajamisel asendatakse mingeid materjale või et püramiide

kavandatakse ka juhul, kui kaebajal ei teki aherainet.

5) Püramiidide rajamise varjus aheraine püramiidikujuliselt ladestamise peamine majanduslik

soodsus kaebaja jaoks seisneb saastetasude maksmata jätmises.

6) Kohus leidis õigesti, et kaebajal ei ole tekkinud õiguspärast ootust.

7) Kohus on õigesti järeldanud, et jäätmehoidla loa nõue on põhjendatud.

8) Keskkonnaamet et pea Euroopa Kohtult eelotsuse küsimist vajalikuks.

9. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 22. juuni 2016. a otsusega apellatsioonkaebuse ja tühistas Tartu

Halduskohtu 9. aprilli 2015. a otsuse. Kohus tegi uue otsuse, millega tühistas Keskkonnaameti

20. oktoobri 2014. a jäätmeloa andmise korralduse nr V-1-15/14/304 järgmistes osades: p 3.1.2 osas,

milles see käsitleb standardile vastava aherainest lubjakivikillustiku kasutamist Aidu karjääri

korrastamisel ja omatarbeks kasutamisel taaskasutamisena, mitte kõrvalsaadusena kasutamisena;

p 3.1.3 osas, milles see käsitleb standardile vastava aherainest lubjakivikillustiku tootmist ja

turustamist jäätmete ringlussevõtuna; p 3.2 ja p 3.3.

Kohus tühistas Keskkonnaameti 20. oktoobri 2014. a korraldusega nr V-1-15/14/304 antud jäätmeloa

nr L.JÄ/325336 tabelis nr 1 kolmandas ja seitsmendas veerus sätestatud jäätmekogused 300 000 tonni

ületavas osas.

Kohus tühistas 20. oktoobri 2014. a korraldusega nr V 1-15/14/303 kinnitatud kaevandamisjäätme-

kava p 3.3 osas, milles see näeb ette kohustuse omada jäätmeluba standardile vastava aherainest

lubjakivikillustiku taaskasutamiseks, ning sama korralduse punkti 4.4.

Kohus kohustas Keskkonnaametit lahendama mõistliku aja jooksul alates ringkonnakohtu otsuse

jõustumisest uuesti kaebaja jäätmeloa väljastamise taotlus ja kaevandamisjäätmekava kinnitamine

selle otsusega tühistatud osas.

Ülejäänud osas jättis kohus kaebuse rahuldamata.

10. Ringkonnakohtu põhjendused on järgmised.

1) Kui tunnistada killustik kõrvalsaaduseks, ei ole vaja enam käsitleda seda, kas püramiidide

ehitamine oleks vaadeldav jäätmete taaskasutamisena.

2) Keskkonnaamet on leidnud, et killustikku ei saa liigitada kõrvalsaaduseks, kuna selle kasutamine

pole kindel. Jäätmeloa põhjenduste kohaselt suudetakse kaubastada vaid veerand tekkivast kogusest.

Muid põhjendusi, miks pole killustiku kasutamine kindel, pole jäätmeloas esitatud.

3) Ringkonnakohtu hinnangul kinnitab killustiku kasutamise kindlust see, et püramiidlinnaku

rajamine on ette nähtud Maidla Vallavolikogu 23. augusti 2015. a otsusega kehtestatud detail-

planeeringuga. Lisaks on Maidla Vallavalitsus väljastanud 29. oktoobril 2013 ehitusloa Aidu I

püramiidi ehitamiseks. Need on kehtivad haldusaktid, mis kinnitavad, et killustiku kasutamine

püramiidide rajamiseks on kindel.

4) Kaebaja jaoks võib selline lahendus, kus killustikust püramiidide ehitamise korral loetakse

killustik kõrvalsaaduseks ja sellelt ei pea maksma keskkonnatasusid, olla äärmiselt kasulik. Riigile ei

pruugi see olla kõige tulusam lahendus. Kui sellisest lahendusest oleks huvitatud pelgalt kaebaja,

oleks Keskkonnaameti seisukohad ilmselt põhjendatud. Ringkonnakohtu hinnangul on selles asjas

oluline, et püramiidide rajamist on pidanud vajalikuks kohalik omavalitsus. Olukorras, kus Kesk-

konnaamet kooskõlastas detailplaneeringu ega vaielnud mingil moel vastu kavandatavate aheraine-

püramiidide rajamisele, ei kasutanud riik võimalusi takistada selle planeeringu kehtestamist. Sellises

olukorras ei saa riik hakata takistama sisuliselt detailplaneeringu elluviimist sellega, et ta muudab

oma varasemat seisukohta ning hakkab käsitama killustikust püramiidide ehitamist mitte kõrval-

saaduse kasutamisena, vaid jäätmete ladestamisena. Niisuguse käitumisega eksitakse sisuliselt ka

haldusmenetluse seaduse § 60 lg-s 2 sätestatu vastu, mille järgi on kehtiv haldusakt kohustuslik

igaühele.

5) Olukorras, kus ettevõtja võib küll soovida jäätmetest vabaneda, kuid samal ajal on avalik võim

huvitatud nende jäätmete kasutamisest mingi ehitise püstitamiseks, ei saa enam määravat tähendust

omistada ettevõtja soovile vabaneda keskkonnatasude maksmise kohustusest ega teha järeldust, et

aset leiab lihtsalt materjali äraviskamine jäätmete ladestamisena. Vastupidisel juhul tekiks ilmselgelt

absurdne situatsioon, kus avalik võim soovib ehitada mingit objekti, mis tavapäraste ehitus-

materjalide kasutamise korral oleks liiga kallis, ning olemasolevaks odavamaks alternatiiviks on

mõne ettevõtja tootmisprotsessi kõrvalsaadus, kuid kõrvalsaadusest ehitamine keelatakse põhjusel, et

selline ehitamine on kõrvalsaaduse tootjale soodne.

6) Ringkonnakohus ei pea vajalikuks küsida Euroopa Kohtult eelotsust. Ringkonnakohtu jaoks on

piisavalt selge, et kaebus tuleb rahuldada. Kohus ei peatu pikemalt ka menetlusosaliste viidatud

Euroopa Kohtu lahenditel. Viidatud kaasustes ei käsitletud praeguse haldusasja asjaoludega

analoogseid asjaolusid, mistõttu ei saa praeguses asjas neile tuginedes teha kaugeleulatuvaid

järeldusi.

7) Esitatud tühistamis- ja kohustamiskaebus on kaebaja õiguste kaitse jaoks tõhusamad õiguskaitse-

vahendid ning seega pole kaebajal halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 45 lg 2 esimese lause

järgi kaebeõigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Tuvastamisnõude osas tuleb kaebus jätta

rahuldamata.

11. Keskkonnaamet esitas Tartu Ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse. Keskkonnaamet

taotleb ringkonnakohtu lahendi tühistamist materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlus-

õiguse normi olulise rikkumise tõttu ning palub jätta jõusse Tartu Halduskohtu otsuse selles asjas.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

12. Kassatsioonkaebuse põhjendused on järgmised.

1) Jäätmehierarhia, loodusvarade säästliku kasutamise põhimõte ja loodusvarade kasutamise tõhususe

suurendamine kannavad eesmärki eelistada jäätmete ringlussevõttu ja taaskasutamist jäätmete

kõrvaldamisele. Nendele eesmärkidele vastaks see, et aheraine suunatakse JäätS § 15 lg 4 tähenduses

majandustegevusse ehitusmaterjalina või kasutatakse JäätS § 15 lg 1 tähenduses viisidel, kus see

asendaks muid materjale. Eeltoodud eesmärki kannab ka vaidlustatud jäätmeloa korraldusega antud

jäätmeluba nr L.JÄ/325336. Kaebajal on võimalik kooskõlas jäätmehierarhia põhimõttega jäätmete

ladestamist vähendada, suunates aherainet ringlusesse ning taaskasutades seda kasulikul ja

otstarbekal viisil muude materjalide asemel.

2) Kui aga jäätmetest toodetakse nõuetele vastavat materjali, mille järele puudub turunõudlus, ning

seda kavandatakse seetõttu püramiidikujuliselt kuhjata, siis sellega ei rakendata jäätmehierarhia põhi-

mõtet ega vähendata jäätmete ladestamist.

3) Ringkonnakohtu otsus loob praktika, mille puhul liigitatakse kõrvalsaadusteks tootmisprotsessis

paratamatult tekkivad tootmisjäägid, millele leitakse kasutus, mille kiidab heaks kohalik omavalitsus.

Selle otsusega kujundatakse ka praktika, mille tulemusena saaksid ettevõtted hakata paigutama

jäätmeid mingitesse objektidesse, mida nimetavad ehitisteks, kuid mille otstarbekuses ja vajalikkuses

võib kahelda. Nii võib püramiidilaadseid objekte hakata kerkima üle Eesti mitte üksnes aherainest,

vaid ka teistest jäätmeliikidest. See praktika ohustab põlevkivi kaevandamisel paratamatult tekkiva

aheraine ehk jäätmete voogude üle kontrolli tagamist. Kui aheraine on kõrvalsaadus, siis ei teki

kaebajal jäätmeid, ta ei vaja jäätmeluba jäätmete tekitamiseks ega taaskasutamiseks, samuti pole vaja

esitada kaevandamisjäätmekava kinnitamiseks. Kõrvalsaaduse puhul puudub JäätS §-s 117 sätestatud

jäätmealase tegevuse aruande esitamise kohustus.

4) Kaebaja ei ole suutnud põhjendada, et taaskasutab jäätmeid n-ö püramiidide rajamisel, ning asus

käsitama aherainet kõrvalsaadusena. Ringkonnakohus on jätnud arvestamata vaidlustatud jäätmeloa

korralduses esitatud kaalutlused kõrvalsaaduseks liigitamise kohta. Keskkonnaamet arvestas aheraine

kasutamise kindluse hindamisel muu hulgas Euroopa Komisjoni 2012. a juhendmaterjalis esitatud

käsitlust jäätmedirektiivi (2008/98/EÜ) olulisemate sätete tõlgendamise kohta.

Juhendmaterjalis märgitakse, et edasise kasutamise kindlust on keeruline hinnata, kuid indikaatoriteks

võivad olla näiteks lepingu olemasolu materjali tootja ja kasutaja vahel, rahaline tulu materjali

tootjale, stabiilse turu olemasolu selle edasiseks kasutamiseks, tõendid, et materjal täidab samu

tehnilisi nõudeid nagu muud turul olevad tooted. Kui edasine kasutamine ei ole kindel, siis selle

indikaatoriteks võivad olla järgmised asjaolud: materjalil ei ole turgu; ainult osa materjalist

kasutatakse, ülejäänud kõrvaldatakse (sellisel juhul tuleks materjali kohe käsitada kui jäätmeid);

jäätmevaldaja jaoks on rahaline tulu vaid sümboolne võrreldes jäätmekäitluse kuludega.

Euroopa Kohtu praktika kohaselt peab asja edasise kasutamise kindluse näitamiseks olema välistatud

soov asi kasutuselt kõrvaldada. Turu puudumine on indikaatoriks asjaolule, et kaebaja soovib asja

kasutuselt kõrvaldada. Euroopa Kohtu praktika kohaselt võib olla oluline analüüsida jäätmete tekitaja

ja selle ostjate vaheliste tehingute tingimusi, eelkõige finantstingimusi. Aheraine püramiidikujuliselt

ladestamise peamine majanduslik soodsus kaebaja jaoks seisneb saastetasude maksmata jätmises.

5) Tartu Ringkonnakohtu seisukoht, et kaubastamise (turustamise) hindamine ei ole kõrvalsaaduseks

kvalifitseerimisel oluline, on vastuolus Euroopa Kohtu praktikaga ja juhendmaterjaliga.

6) Asjaolud viitavad sellele, et püramiidide rajamise kavatsuse taga on huvi ja eesmärk leida koht

turul nõudluse puudumise tõttu ülejääva aheraine ladestamiseks. Asjaolud ei kinnita kohaliku

omavalitsuse otsest huvi püramiidide rajamise vastu. Samas on ringkonnakohus nõustunud, et kui

püramiidide rajamisest oleks huvitatud pelgalt kaebaja, siis oleksid Keskkonnaameti seisukohad

tõenäoliselt põhjendatud.

7) Taaskasutamine JäätS § 15 lg 1 tähenduses on jäätmekäitlustoiming, mille peamine tulemus on

jäätmete kasutamine kasulikul otstarbel selliselt, et nad asendavad teisi materjale, mida muidu oleks

sellel otstarbel kasutatud. Ringkonnakohtu põhjendused viitavad sellele (otsuse p 14), et kohus

hindab aheraine kõrvalsaaduseks kvalifitseerimisel just nimelt materjalide asendamist. Seega on

kohtu seisukohad vastuolulised.

8) Kohus on tuginenud tõendamata väidetele ja ebaõigetele asjaoludele, mis ei näita aheraine

kasutamise kindlust.

9) Kohtuotsuses heidetakse Keskkonnaametile ette detailplaneeringu kooskõlastamist. Keskkonna-

amet on selgitanud, et detailplaneeringus käsitatakse aherainet jäätmetena, mitte kõrvalsaadusena.

Keskkonnaamet on sellega detailplaneeringu kooskõlastamisel arvestanud.

Detailplaneeringuga ei otsustata jäätmeloa andmise üle ning selles ei saa õiguslikult kvalifitseerida,

kas kavandatava tegevuse puhul on tegemist jäätmete taaskasutamise, ringlussevõtu, ladestamise või

kõrvalsaadusega. Samas pole Keskkonnaamet ega ka Keskkonnaministeerium välistanud

püramiidikujulise jäätmehoidla rajamist. Samuti pole jäätmehoidla avalik kasutus keelatud ning pole

ka põhjust arvata, et sisuliselt omaks tavakodaniku jaoks tähendust, kas püramiidikujulisel aheraine

ladestusalal kasutatakse aherainet kõrvalsaaduse või jäätmetena. Lisaks pole Keskkonnaameti

pädevuses otsustada maa sihtotstarvete määramise ja muutmise üle. Keskkonnaamet ei teosta

kohalike omavalitsuste pädevusse kuuluvates küsimustes kohalike omavalitsuste tegevuse üle

järelevalvet.

13. Osaühing VKG Kaevandused palub vastuses kassatsioonkaebusele jätta Keskkonnaameti

kassatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Ringkonnakohtu otsus muutmata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

14. Põlevkivi kaevandamisel tekkiv aheraine on üldjuhul kaevandamisjääde, mis tuleb ladestada

jäätmehoidlas. Samas on põlevkivi tootmise käigus võimalik aherainet töödelda ehitusmaterjali

nõuetele vastavaks ehituskillustikuks. Selles kohtuasjas on keskseks vaidlusküsimuseks, kas ja

millistel tingimustel saab sellist ehituskillustikku lugeda kõrvalsaaduseks, mitte aga jäätmeteks.

Jäätmedirektiivi (2008/98/EÜ) artikkel 5 sätestab põhitingimused, millest kõikide täitmisel saab ainet

või eset lugeda kõrvalsaaduseks. Need tingimused on üle võetud ka jäätmeseaduse §-s 22. Esimese

tingimusena käsitleb jäätmedirektiiv (art 5 lg 1 alapunkt a) nõuet, et aine või eseme kasutamine on

kindel. Praegusel juhul on Keskkonnaamet määratlenud aherainest toodetud killustiku jäätmetena

eelkõige seetõttu, et selle edasine kasutamine ei ole kindel.

15. Aine või eseme kasutamise kindluse hindamiseks ei ole rangeid õiguslikke kriteeriume ning

lähtuda tuleb konkreetse juhtumi asjaoludest kogumis. Euroopa Kohus on käsitlenud kasutamise

kindluse indikaatoreid mitmetes lahendites (vt nt kohtuasjad C-9/00: Palin Granit; C-121/03:

komisjon vs. Hispaania; C-194/05: komisjon vs. Itaalia; C-188/07: Commune de Mesquer; C-113/12:

Brady). Jäätmedirektiivi ühetaolise kohaldamise tagamiseks liikmesriikide võimude ja ettevõtjate

poolt on Euroopa Komisjon eelkõige Euroopa Kohtu praktikale tuginedes koostanud juhendmaterjali

("Guidance on the interpretation of key provisions of Directive 2008/98/EC on waste"; edaspidi

juhised). Kuigi juhised ei ole õiguslikult siduvad, peab kolleegium võimalikuks selle kohtuasja

lahendamisel jäätmeseaduse kohaldamisel arvestada nimetatud juhistes esitatud seisukohtadega.

16. Kohtupraktikale tuginevalt on juhiste kohaselt kasutamise kindlusele viitavateks asjaoludeks muu

hulgas lepingu olemasolu materjali tootja ja edasise kasutaja vahel (vt nt C-113/12, p 53), rahaline

tulu materjali tootjale (samas, p-d 57–59; C-188/07, p 46; C-194/05, p 52; C-9/00, p 37), stabiilse

turu olemasolu, tõendus, et materjal täidab turul olevatele toodetele esitatavaid tehnilisi nõudeid (C-

113/12, p 59; C-188/07, p 47). Kasutuse kindluse puudumisele viitavad aga turu puudumine,

materjali osaline kasutamine ja ülejääva osa kõrvaldamine (sellisel juhul tuleks materjal juba esialgu

lugeda jäätmeteks; vt nt C-9/00, p-d 40 ja 44) ning tõik, et jäätmevaldaja jaoks on rahaline tulu vaid

sümboolne võrreldes jäätmetöötluse kuludega (C-113/12, p 59). Nendest kriteeriumidest on lähtunud

ka Keskkonnaamet.

17. Selles kohtuasjas tuvastatud asjaoludest nähtub, et kaebaja soovib põlevkivi kaevandamisel

tekkinud aherainest eraldatud lubjakivikillustikku kasutada n-ö püramiidlinnaku rajamiseks, käsitades

neid objekte ehitistena. Selliste objektide rajamine on ette nähtud paigutusala hõlmava kohaliku

omavalitsuse kehtestatud detailplaneeringuga, kohalik omavalitsus on välja andnud ka ehitusloa

konkreetse püramiidi rajamiseks ning ehitusloa realiseerimiseks on kohalik omavalitsus ja kaebaja

sõlminud koostöölepingu. Nendest asjaoludest lähtudes on ringkonnakohus jõudnud järeldusele, et

aherainekillustikust püramiidide rajamise vastu on avalik huvi ning seetõttu saab püramiidide

ehitamisel kasutatavat killustikku määratleda kui kõrvalsaadust.

18. Kohaliku omavalitsuse antud haldusaktid või sõlmitud koostöölepe võivad väljendada kohaliku

omavalitsuse huvi vastava territooriumi arendamise vastu, sealhulgas ka puhkemajanduslikel

eesmärkidel. Kohaliku omavalitsuse aktidest ei tulene aga, kas püramiidide rajamiseks kasutatav

materjal on käsitatav jäätmete või kõrvalsaadusena. Selle määratlemine ei ole ka kohaliku

omavalitsuse pädevuses. Keskkonnaameti seisukoht, et püramiidikujuliselt ladestatava aheraine-

killustiku puhul on tegemist jäätmetega, ei välista iseendast sarnast ladestusviisi ega takista seeläbi ka

detailplaneeringu realiseerimist, kuid selleks tuleb omada jäätmeluba jäätmehoidla käitamiseks.

Samas, erinevate huvide hindamisel on aheraine või põlevkivi tootmise käigus töödeldud ehitus-

materjali tingimustele vastava killustiku nõuetekohane ja otstarbekas käitlemine vaieldamatult oluline

avalik huvi, mille tagamine on üks riigi ülesannetest.

19. "Põlevkivi kasutamise riiklikus arengukavas 2016–2030" nenditakse, et aheraine on

kaevandamisjääde, millest valdaval osal praegu puudub taaskasutusvõimalus. Kaevandamisjäätmete

hoidlatesse on 2013. a seisuga paigutatud ligikaudu 212 miljonit tonni aherainet. Tehnoloogilised

võimalused loovad eeldusi arengukava eesmärkide saavutamiseks aherainekoguste ladestamise

vähendamisel, sh killustiku eraldamise kaudu. Samas sõltub selle killustiku määratlemine

kõrvalsaadusena reaalselt tagatud võimalusest kasutada seda materjali sihipäraselt ja kindlalt.

Aherainest eraldatud killustiku kasutamisvõimalused on ebapiisava nõudluse tõttu täna piiratud.

Kaebaja poolt soovitav killustiku käitamisviis erineb aheraine vabakujulisest ladestamisest eelkõige

ladestamisalale antava vormi poolest. Tegemist ei ole ka materjali ajutise ladustamisega.

20. Keskkonnaameti seisukoht, et aherainest eraldatud killustiku kasutamine n-ö püramiidlinnaku

rajamiseks ei loo vajalikku kasutuskindlust ega võimalda selleks kasutatavat killustikku määratleda

kõrvalsaadusena, tugineb argumentidele, mis on kooskõlas jäätmedirektiivi rakendamise praktikaga.

Silmas pidades kavandatavate objektide iseloomu, püramiidikujuliselt ladestada kavandatud aheraine-

killustiku kogust ja tegevuse kestvust ning püramiidide rajamise finantsasjaolusid, on

Keskkonnaameti järeldus veenev. Kuigi kaebaja on sõlminud kohaliku omavalitsusega lepingu

püramiidide rajamiseks, nähtub sellest selgelt, et VKG ei saa püramiidide rajamisest tulu, vaid

tegevuse majanduslik soodsus seisneb saastetasu maksmise kohustusest vabanemises. Asjakohatu ei

ole ka väide, et kaebajal ei ole maakasutusõigust alal, millele püramiide kavandatakse, mistõttu ei ole

killustiku kasutus kindel. Ringkonnakohus ei ole oma lahendit rajanud nimetatud asjaoludele.

21. Rõhutada tuleb, et kaevandamisjäätmete ja kõrvalsaaduste eristamine igal konkreetsel juhul saab

tugineda kehtiva õiguse, sh JäätS § 22 lg 1 tõlgendamisele. Samas eeldab see kõigi asjassepuutuvate

tegurite arvesse võtmist. Kuigi otsustusõigus on riigivõimul Keskkonnaameti kaudu, on küsimuse

komplekssust arvestades põhjendatud juhiste seisukoht, et lahendused tuleks leida eelkõige pädeva

riigiorgani ja ettevõtja koostöös.

22. Eeltoodule tuginedes leiab kolleegium, et selles asjas on Keskkonnaamet õigesti määratlenud

aherainekillustiku jäätmetena. Vaidlustatud jäätmeluba reguleerib ka põlevkivi kaevandamisel ja

rikastamisel tekkiva aheraine, sealhulgas killustiku taaskasutamise, sh ringlussevõtu tingimusi.

Kaebaja ei ole siiski pidanud vajalikuks hinnata, kas kohaldada tulnuks JäätS § 21 ja § 15 lg-t 1, st

kas aherainekillustiku püramiidikujuliselt ladestamisel on tegemist selle taaskasutamisega või

ringlussevõtuga ning aherainekillustik lakkab olemast jäätmed. Kuigi Keskkonnaamet on kohtule

esitatud seisukohtades korduvalt käsitlenud taaskasutamise erinevaid aspekte, ei pea ta samuti

nimetatud aspekti asjassepuutuvaks. Seetõttu ei hinda ka kolleegium selle asja lahendamisel, kas on

täidetud eelnimetatud normides sisalduvad jäätmete taaskasutamistoiminguga seonduvad tingimused,

sealhulgas, kas asja kasutatakse tavapäraselt teatud kindlal eesmärgil, kas asjal on turg või asja järele

on nõudlus, kas toimub materjalide asendamine jne. JäätS § 21 lg 4 kohaselt peab

taaskasutamistoiming, mille järel jäätmed on lakanud olemast jäätmed, olema määratud taas-

kasutamistoimingut läbi viinud ettevõtja jäätmeloas.

23. Keskkonnaameti kassatsioonkaebus tuleb rahuldada. Kohus tühistab Tartu Ringkonnakohtu

22. juuni 2016. a otsuse haldusasjas nr 3-14-52858. Jõusse jääb Tartu Halduskohtu 9. aprilli 2015. a

otsus selles asjas, mille põhjendusi tuleb täiendada selle otsuse põhjendustega.

24. Menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)