3-17-1319/5 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS e s i a l g s e õ i g u s k a i t s e t a o t l u s e l ä b i v a a t a m i s e k o h t a

Kohtuasja number 3-17-1319 Määruse kuupäev 27.06.2017 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi X esialgse õiguskaitse taotluse läbivaatamine lühiajalisele väljaviimisele sisseastumiseksami sooritamiseks. Asja läbivaatamine kirjalik menetlus Resolutsioon

1. Jätta rahuldamata taotlus

esialgse õiguskaitse kohaldamiseks haldusasjas nr 3-17-1319.

2. Määruse ärakiri saata teadmiseks Xle ja Tartu Vanglale.

3. Saata Xle vangla poolt esitatud vastus taotlusele ja lisamaterjalid.

4. Avalikustada kohtulahend muutmata kujul.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. ( HKMS § 252 lg 7 ja § 204 lg 2)

Asjaolud ja X taotlus

1.X on esitanud Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse kohaldamiseks taotluse, milles palus et Tartu Vangla viiks teda lühiajalisele väljaviimisele 10.07.2017 kell 10.00 Tallinna Ülikooli toimuvale õigusteaduskonna sisseastumiseksamile ning lubada kanda temal väljaviimise ajal isiklikke riideid. Taotluselt on tasutud riigilõiv ja märgitud on, et esitatud on ka sellekohane vaie.

Taotleja on märkinud, et väljasõidukulud tasub tema ema ning viitab Inimõiguste ja Põhivabaduste kaitse konventsioonile, et kedagi ei tohi jätta ilma õigusest haridusele, samuti viitab taotleja Põhiseaduse § 37 ja vangistusseaduse (VangS) § 34 lg 1. 2.Kohus on pöördunud Tartu Vangla poole ja küsinud seisukohta esialgse õiguskaitse kohaldamise osas.

Tartu Vangla vastus esialgse õiguskaitse taotlusele.

3.Tartu Vangla peab taotlust lubatavaks, kuid leiab, et taotlus on põhjendamata ja ei kuulu rahuldamisele. Tartu Vangla leiab, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine ei võta ära isikult õigust tulevikus õppima asuda. Lühiajalise väljasõidu võimaldamine on vangla kaalutlusotsus.

Kohtu seisukohad

4.Kohus asub seisukohale, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja taotluse alusel või omal algatusel igas menetlusstaadiumis teha kaebaja õiguste kaitseks kohtumääruse, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega hilisemalt osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 3 kohaselt tuleb arvestada kohtul avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi.

5.Tulenevalt HKMS § 251 lg 1p. 3 kohaselt võib kohus kohustada haldusorganit toimingut sooritama.

6.Käesolevas asjas on X esitanud vanglale taotluse lühiajaliseks väljasõiduks seonduvalt Tallinna Ülikooli sisseastumiseksami sooritamisega ning Tartu Vangla direktori käskkirjaga 07.06.2017 nr 6-1/534 on jäetud kinnipeetav X taotlus rahuldamata. X on esitanud vaide Tartu Vangla 07.06.2017 käskkirja nr 6-1/534 kehtetuks tunnistamiseks ja tema lühiajaliseks väljaviimiseks sisseastumiseksami sooritamiseks. Vaie on edastatud Justiitsministeeriumile lahendamiseks. Tulenevalt HKMS § 249 lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada vaidemenetluse ajal. Seega on X taotlus lubatav.

7.Kohtu seisukohalt saab esialgset õiguskaitset kohaldada kui esineb vältimatu oht taotleja õiguste rikkumisele või kui esineb kahjuliku tagajärje oht. Kohus peab hindama ka seda, milline on olukord siis kui esialgset õiguskaitset ei kohaldata. Antud juhul ei ole tõendatud, et taotleja jaoks saab esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel pöördumatult kahjustatud tema õigused.

8.Riigikohtu praktika kohaselt kohaldatakse õiguskaitset siis, kui on olemas kahjuliku tagajärje oht ning haldusakti tagasitäitmine ei ole võimalik või tagajärgede kõrvaldamine pole mõistlik ning kohtul tuleb eeldada, et taotlus on igati põhjendatud.

9.Antud juhul saaks X taotluse rahuldamine tulla kõne alla juhul kui on suur tõenäosus, et vaie rahuldatakse, kuid kohtu arvates on see vähetõenäoline , samas on tegemist vangla kaalutlusotsusega, millesse teisel haldusorganil või kohtul sekkumine on väga äärmuslik.

10.Kohus märgib, et esialgse õiguskaitse mittekohaldamisega ei teki taotleja suhtes kahjulikke tagajärgi, kuna vanglast vabanedes on isikul võimalus minna kõrgkooli õppima. Seega ei ole isiku suhtes esialgse õiguskaitse mittekohaldamisega rikutud isiku subjektiivseid õigusi, põhiõigusi ega ka Euroopa õigust. Ka taotleja viide VangS § 34 lg

1 ei ole asjakohane, kuna eelnimetatud säte ja VangS § 84 räägib põhikooli ja kutsekooli hariduse omandamisest.

11.Asjaolu, et kaebaja on end sisseastumiseksamiks ettevalmistanud, ei ole põhjus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, et teda lubada koheselt sisseastumiseksami sooritamisele. Ei kohus ega vangla võta taotlejalt ära õigust hilisemalt (vanglast vabanemisel) minna kõrgkooli õppima. Vangla on ka viidanud, et Xl on välistatud vanglas kaugõppes õppimine, kuna õppetegevus on interneti toel ja interneti kasutamine on vanglas lubamatu, seetõttu muutuks ka ainetuks sisseastumiseksami sooritamine ja õppeasutusse sissesaamine.

12.Tulenevalt HKMS § 252 lg 1 kohaselt lahendab kohus esialgse õiguskaitse taotluse põhjendatud määrusega viivitamatult. Eeltoodu alusel jääb rahuldamata taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks lühiajalisele väljaviimisele 10.07.2017 kell 10.00 Tallinna Ülikoolis toimuvale sisseastumiseksamile.

13. Avalikustada kohtulahend muutmata kujul.

(allkirjastatud digitaalselt)

Mare Priks kohtunik