1-17-5680/6 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-17-5680

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

27. juuni 2017, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-5680 (14240102961) Kohtunik Mari-Liis Avikson Kohtuistungi sekretär Ljubov Allikmäe Tõlk Svetlana Hamaza Kriminaalasi B.H süüdistuses KarS § 184 lg 2

1 p 1 (alates 01.01.2015 KarS § 184 lg 21), § 189 lg 1 järgi, kokkuleppemenetluses Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri r Kalmer Kask eriasjade prokurö (asendamise korras) Süüdistatav B.H Elukoht xxx; registreeritud aadressil xxx; viibimiskoht Tartu Vangla, isikukood XXX, määratlemata kodakondsus, keskharidus; emakeel

– vene keel; ei tööta. Varem kriminaalkorras karistatud 3-l korral, viimati: - Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt

01.02.2013 KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi vangistusega 6 aastat 11 kuud 25 päeva, KarS § 426 järgi rahalise karistusega summas 320 eurot. Tõkendit ei ole kohaldatud. Kannab 01.02.2013 kohtuotsuse alusel mõistetud karistust alates 26.04.2012. Kaitsja Süüdistatav ei taotlenud kaitsja osalemist kohtumenetluses RESOLUTSIOON

Tunnistada B.H KarS süüdi § 184 lg 2

1 p 1 järgi (alates 01.01.2015 KarS §

184 lg 21)

7 (seitse) aastat ja 3 (kolm vangistust. ) kuud ja mõista talle karistuseks

Tunnistada B.H KarS süüdi § 189 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 3

(kolm) aastat vangistust.

Vastavalt KarS § 64 lg 1, lugede ma karistusega, mõista s kergem karistus kaetuks raske

1-17-5680

B.H le liitkaristuseks 7 (seitse) aastat ja 3 (kolm) kuud vangistust. -

KarS § 64 lg 1, § 65 lg 1 alusel liita käesoleva otsusega mõistetud karistus

Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 01.02.2013

6 (kuus) aastat kohtuotsuse alusel mõistetud karistusega –

11 ( steist) kuud

vangistust B.H le - ük ja 25 (kakskümmend viis) päeva ning mõista liitkaristuseks, lugedes kergem karistus kaetuks raskema karistusega, 7 (seitse) aastat ja 3 (kolm) kuud vangistust.

KarS § 65 lg 1 alusel arvestada eelmise kohtuotsuse järgi osaliselt ärakantud karistus liitkaristusest maha, lugedes moodustatud liitkaristuse kandmise alguskuupäevaks Harju Maakohtu 01.02.2013 otsusega mõistetud karistuse kandmise algusaeg, s.o 26.04.2012.

Mõista igituludesse välja üks tuhat B.H lt ri menetluskulud: sundraha 1175 ( - ükssada viis) eurot ning kaitsja Ahto Sirendi poolt kriminaalasja seitsekümmend eeluurimisel osutatud õigusabi eest kümmend neli

24 (kaks ) eurot.

Määrata on õigus tasuda väljamõistetud menet , et B.H luskulu osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul.

Menetluskulud tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr SEB pangas nr EE351010052031000004, SWEDBANK EE502200221014193355, NORDEA PANK EE401700017002872300, DANSKE BANK EE873300333499990003. Maksekorraldusele märkida viitenumber ning selgitus „ 99917700044622 B.H , 1-17-5680 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9.

rikkumisega ning peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete süüdistataval ja kaitsjal ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Asja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas

B.H süüdistatakse KarS § 184 lg 2

1 p 1 (alates 01.01.2015 on see tegu kvalifitseeritav kui KarS § 184 lg 21) ja KarS § 189 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema ebaseaduslikult, rikkudes Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1, ajavahemikus 2011 aasta sügisest kuni 26.04.2012, tegutsedes grupis koos V R, D B, E.L ja teiste, tuvastamata, isikutega, ning alates 11.04.2012 koos R S , tegeles Tallinna linnas, linnas, Kohtla- Järvel suures mahus narkootilise aine (amfetamiini) ebaseadusliku käitlemisega ja nimelt: 2011 aasta sügisel Neste tankl kuritegeliku ühenduse liige D as asukohaga xxx tutvustas R.S B E.L teadmisel V R B.H-ga . B.H palus V R, et V.R näitaks, kuidas valmistatakse amfetamiini. Nädala pärast, kohtudes Tallinnas Lasnamäel, teatas B.H V.R , et tal on vaja kümmet kilo amfetamiini ja tundis huvi, missuguseid lähteaineid ja esemeid sellise koguse valmistamiseks vaja on. Samuti tegi B.H V.R ettepaneku hakata partneriteks, valmistada üheskoos 10 kg amfetamiini ja müüa see hiljem Soome hinnaga 5 eurot gramm. Seejärel andis V.R B.H-le nimekirja amfetamiini valmistamise esimeseks etapiks

1-17-5680

vajaminevatest lähteainetest ja esemetest, milleks olid 10 liitrit nitroetaani, 10 liitrit bensaldehüüdi, ammoonium atsetaat, kaks kolbi mahuga 10 liitrit, isopropüülalkohol, viieliitrised kolvid, termoanumad, klaasist külmik, äädikhape, leelis. 2012.a. veebruaris andis B.H Tallinnas V.R seks vajalikud üle amfetamiini valmistami esemed. Seejärel toimetas V.R Järvele, rentis S.E käest saadud esemed ja ained K-

xxx asuva gar ja V.B valmistas 35 40 liitrit amfetamiini vedelikku, mille valas aažiboksi, kus koos I.V – kahte 20-

R liitrisesse kanistrisse. 2012 aasta veebruari lõpus – märtsi alguses vedas V sõiduautoga BMW X5 Kohtla Järve linnast Tallinn - a linna kahe kanistriga 35 -40 liitrit vedelikku, mis sisaldas amfetamiin ja metallkasti amfetamiini valmistamiseks vajalike seadmetega. Tallinnas kontakteerus ta B.H ga ja leppis kokku kohtumise Lasnamäel. Kokkusaamise järel sõitsid - nad parklasse aadressil xxx ja B.H , mis asus Sansibari baarist lähedal. Parklas tõstsid V. R vedelikku kanistrid milles oli amfetamiini sisaldav vedelik, ja metallist kasti amfetamiini valmistamiseks vajalike seadmetega R sõiduautost BMW X5 valget värvi väikebussi Peugeot Boxer reg. nr xxx , mida kasutas B.H. Bussis olid juba varem amfetamiini valmistamiseks vajalikud esemed. Seejärel istus B.H bussi rooli ja nad sõitsid xxx asuvasse talusse. Talus

tõstsid B.H ja V.R amfetamiini valmistamiseks vajalikud esemed bussist garaaži. Garaažis lisas V.R amfetamiini vedelikule väävelhapet, isopropüülpiiritust ja valmistasid sellisel viisil amfetamiini vedelikust amfetamiini. Peale segu valmistamist surusid B.H ja V.R saadud segu raudkastis pressiga, et eemaldada liigne vedelik. Saadud aine kaaluti, seejärel pandi vanni, ning sellele lisati glükoosi. Seejärel pakendasid B.H ja V.R valmistatud 11 kilogrammi amfetamiini segu 1 kg-stesse pakenditesse. Pakendamisel pani B.H iga kilogrammi kilesse, seejärel vaakumpakendisse ja pumpas õhu pakendist välja. Seejärel ladustasid B.H ja V.R saadud aine Peugeot Boxer reg nr xxx ga tagasi xxx asuvasse ning sõitsid bussi parklasse.

V. R ja B.H leppisid kokku, et 11 kg koos valmistatud amfetamiini müügist saadava raha jagavad nad pooleks, umbes 20 000 eurot kummalegi. Koheselt peale vabanemist viis R.S end kurssi E.B , E.L ja B.H vahelise kokkuleppega amfetamiini tootmist puudutava osas. Nii käis R.S koos E.L aprillis 2012 kohtumas

B.H-ga Tallinnas. Amfetamiin kuulub sotsiaalministri 18. mai 2005.a määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 järgi on narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Kriminaalasjas nr 09230117403 teostatud arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisiakti kohaselt on vaja 1,3 g amfetamiini, et tekitada narkojoovet kümnele inimesele. Seega on valmistatud 11 kg näol tegemist suure koguse narkootilise ainega NPALS § 31

lg 3 mõistes.

Oma tegevusega pani B.H toime narkootiliste ainete suures koguses ebaseadusliku käitlemise, s.o narkootiliste ainete omandamise, valdamise, hoidmise, vedamise, vahendamise, edasiandmise, korduvalt, isikute grupis suure varalise kasu saamise eesmärgil, s.o KarS § 184 lg 21 p 1 ( alates 01.01.2015 on see tegu kvalifitseeritav kui KarS §

184 lg 21) ettenähtud kuriteo.

Samuti pani B.H toime KarS § 189 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o narkootilise aine levitamise ettevalmistamine, s.o narkootilise aine ja selle lähteaine valmistamise, tootmise, töötlemise, pakkimise, säilitamise, veo.

1-17-5680

Vastavalt B.H , tema kaitsja j Tanel Mällase Lõuna Ringkonnaprokuratuuri a vanem vahel 25.04.2017 kokkuleppele prokuröri Külli Saksi sõlmitud KarS § 184 lg 21 p 1 (alates 01.01.2015 on see tegu kvalifitseeritav kui KarS § 184 lg 21) ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 7 aastat 3 kuud vangistust. KarS § 189 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 3 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristus, lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõista liitkaristuseks 7 aastat 3 kuud vangistust. Juhindudes KarS § 65 lg 1 ja arvestades KarS §

64 moodustada liitkaristus Harju Maakohtu 01.02.2013 otsusega nr 1-12-9222 mõistetud karistusega, s.o vangistusega pikkusega 6 aastat 11 kuud 25 päeva, lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega ning liitkaristuseks mõista 7 aastat 3 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel arvestada eelmise kohtuotsuse järgi osaliselt ärakantud karistus liitkaristusest maha, lugedes moodustatud liitkaristuse kandmise alguskuupäevaks Harju Maakohtu 01.02.2013 otsusega mõistetud karistuse kandmise algusaeg, s.o 26.04.2012. älja mõista süüdistatavalt V B.H-lt sundraha summas 1175 eurot ja tluses 24 eurot). riigi õigusabi (kohtueelses mene Vastavalt KrMS § 180 lg 1 määrata menetluskulude tasumine ositi tähtajaga 1 aasta.

Kohtuistungil B.H avaldas, et saab sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub sellega, andis vabatahtlikult nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, kokkuleppe sõlmimisel avaldas oma tõelist tahet. Süüdistatav nõustus hüvitamisega selliselt ka kriminaalmenetluse kulude

nagu kohtumenetluse pooled kokkuleppes kokku leppisid.

Eriasjade p toetas rokurör sõlmitud kokkulepet ning kinnitas, et kokkuleppe sõlmimine toimus süüdistatava vabal tahte kohaselt.

Asja kohtuliku uurimise käigus jõudis kohus arvamusele, et kokkuleppemenetluse kohaldamisel kokkuleppe sõlmimine oli süüdistatava tõelise tahte avaldus, kõikidest kokkuleppemenetluse normidest on kinni peetud.

Kohus tutvudes kriminaalasjas kogutud tõenditega leiab, et tõendatud on süüdistatava poolt talle inkrimineeritavate kuritegude toimepanemine ning toimepandud kuriteod on õigesti kvalifitseeritud. Kohus nõustub kokkulepitud karistusega, kuna see vastab karistuse mõistmise põhimõtetele ning ka kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega kokkuleppes ära toodud viisil.

Menetluskulud kuuluvad KrMS § 180 kohaselt tasumisele süüdistatava poolt. Arvestades käesoleva kriminaalmenetluse kulude suurust peab kohus põhjendatuks anda süüdistatavale õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Kohus teeb kohtuotsuse iivide alusel tuvastatud asjaolude, tõendite ja karistuse määramise mot ning juhindudes KrMS § 248-249.

/allkirjastatud digitaalselt/

Mari-Liis Avikson Kohtunik