3-16-875/38 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Agu Timmi ja Tanel Saar

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. juuni 2017, Tartu

Haldusasja number

3-16-875

Haldusasi

Signe Vaheri kaebus Tartu Linnavolikogu 18.02.2016. a

otsuse nr 314 ja Kohanimenõukogu 11.04.2016. a

vaideotsuse tühistamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 13. oktoobri 2016. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Signe Vaheri apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

Menetlusosalised

Kaebaja/apellant Signe Vaher, esindaja v.adv Tambet Laasik

Vastustaja I Tartu linn

Vastustaja II Kohanimenõukogu

RESOLUTSIOON

1. Tagastada S. Vaheri 20. aprilli 2017. a menetlusdokumendi lisana esitatud tõendid.

2. Jätta Signe Vaheri apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 13. oktoobri

2016. a otsus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 27. juuli 2017.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Linnavolikogu 18. veebruari 2016. a otsusega nr 314 määrati Tartus Kvissentali tee XX,

Lootsi tänav XX, Kvissentali tee XX, Kvissentali tee XX katastriüksustel Tartu Linnavolikogu

11. juuni 2009. a otsusega nr 516 kehtestatud Kvissentali tee X, Kvissentali tee X ja Kvissentali tee

X ning nende lähiala detailplaneeringu ja Tartu Linnavolikogu 22. septembri 1999. a otsusega

nr 358 kehtestatud Kvissentali piirkonna detailplaneeringu järgsele tänavale nimeks Madruse tänav.

2. Kohanimenõukogu 11. aprilli 2016. a otsusega jäeti rahuldamata Signe Vaheri vaie Tartu

Linnavolikogu 18. veebruari 2016. a otsuse nr 314 kehtetuks tunnistamiseks.

3. 6. mail 2016 esitas S. Vaher Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Linnavolikogu

18. veebruari 2016. a otsuse nr 314 ja Kohanimenõukogu 11. aprilli 2016. a otsuse tühistamiseks.

Kaebuses esitas kaebaja taotlused Eesti Keele Instituudi kaasamiseks ning esialgse õiguskaitse

korras Tartu Linnavolikogu 18. veebruari 2016. a otsuse nr 314 täitmise peatamiseks.

Kaebuse põhjenduste kohaselt on otsuste tegemisel lähtutud ebaõigest eeldusest nagu oleks

Kvissentali tee loodesuunalisel lõigul seni nimetus puudunud ning tegemist on tänava esmakordse

nimetamisega. Vaidlusalusele teelõigule on nimi juba määratud Tartu Linna TSN Täitevkomitee

6. mai 1977. a otsusega nr 150. Selles otsuses on tänavale antud nimi kogu selles ulatuses (koos

loodesuunalise haruga). Vastavalt tulnuks järgida menetlusnõudeid, mis on määratud kohanime

muutmisele. Seda ei ole tehtud.

Hetkel Kvissentali tee järgi määratud aadressid on eksitavad ning aadressiandmete numeratsioon

vajab korrastamist. Koha leitavuse tagamiseks on vajalik nii ida-lääne- kui ka loodesuunalise lõigu

nimeline eristamine. Puudub aga mõistlik põhjus, miks tuleks ümber nimetada just loodesuunaline

teelõik.

Madruse

tänava

nimi

on

omandanud

halvustava

tähenduse,

mis

kohanimeseadus

(KNS) § 13 lg 6 p 2 alusel välistab Madruse nime määramise kohanimeks. Meedias loodud ning

internetikommentaarides kinnistatud kuvandi pinnalt on Madruse tänava elanik justkui ülbe ja

üleolev primitiivne tõusik, mis on vaieldamatult halvustava tähendusega.

4. Tartu Halduskohtu 16. mai 2016. a määrusega rahuldati S. Vaheri esialgse õiguskaitse taotlus,

kuid jäeti rahuldamata taotlus Eesti Keele Instituudi kaasamiseks.

5. Vastuses kaebusele vaidles Tartu linn kaebusele vastu ja palus selle rahuldamata jätta.

Olenemata sellest, kas tegemist on vaidlusalusele tänavale esmakordselt nime määramisega või

nime muutmisega, ei ole kaebajal subjektiivset õigust konkreetsele tänavanimele. Seega pole

oluline, mida ja kuidas ajalooliselt nimetati või kui intensiivselt vaidlusalust teed möödunud

sajandil kasutati, vaid asjaolu, kas otsuse tegemisel on vastustaja teinud menetlusvigu ja kas need

vead rikuvad kaebaja subjektiivseid õigusi. Kuivõrd menetlusse kaasatud isikud ei ole teinud ühtegi

nimeettepanekut ning linnavalitsus esitas volikogule otsustamiseks kaks tänavanime (Uus-

Kvissentali ja Madruse), siis otsustas iga volikogu liige, lähtudes südametunnistusest, millise

esitatud nime poolt hääletada.

Täitevkomitee 1977. aasta otsusega määrati tänavanimi lõigule, mis kulges Jõgeva maanteest

sirgjooneliselt Emajõeni. Loodesuunalisel harul senini nimetus puudus ja tegemist on tänava

esmakordse nimetamisega. Erinevate pikkustega teeharude ääres/otsas paiknevad katastriüksused

on siiani saanud aadressi lähima põhitänava järgi. Katastriüksuste numeratsioon on kujunenud

ebaloogiliseks ning aadresside korrastamise eelduseks on loodesuunalisele tänavale nimetuse

andmine. Kehtivate planeeringute rakendumisel ei ole tegemist enam tupiktänavaga, mistõttu on

vajalik vaidlusalusele teeharule nime määramine.

Madruse tänava nimi ei ole omandanud halvustavat tähendust KNS § 13 lg 6 mõttes.

6. Vastuses kaebusele vaidles Kohanimenõukogu kaebusele vastu ja palus selle rahuldamata jätta.

Ühestki dokumendist ei nähtu, et vaidlusalusele teelõigule oleks varasemalt nimi määratud.

Tõenäoliselt on teelõiguga külgnevad kinnistud saanud aadressi lähima põhitänava kaudu.

Milline nimi on halvustav või labane, ei määra kohanimemääraja mitte subjektiivsete (iga isiku

isiklik arvamuse), vaid objektiivsete (erapooletute) asjaolude alusel. Madrus on teada-tuntud ja pika

ajalooga ametikoht laevanduses, mis ei oma erapooletult ehk objektiivselt mõistetuna halvustavat

tähendust. Elanikel ei ole subjektiivseid õigusi kohanimedele, ega ka konkreetsetele

tänavanimedele.

HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED

7. Tartu Halduskohtu 13. oktoobri 2016. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata.

8. Otsuse põhjenduste kohaselt ei ole vaidlust selles, et Kvissentali tee tänava numeratsioon vajas

korrastamist. Küsimus on aga selles, kas senine Kvissentali tee nimetus hõlmas just selle

loodesuunalist haru. Halduskohtu hinnangul teelõik, mida täitevkomitee 1977. aasta otsuses

nimetati Kvissentali teeks, sai olla teelõik, mis ulatus sirgjooneliselt Jõgeva maanteelt otse

Emajõeni. Kuigi nimetatud otsuse juures vastav kaart puudub nähtub muudest esitatud kaartidest,

et 1977. aastal oli olemas teelõik, mis ulatus otse Jõgeva maanteelt Emajõeni. Kohus pidas

usutavaks, et juhul kui täitevkomitee oleks nimetanud Kvissentali teeks mitte sirget teelõiku, vaid

loodesuunalist teeharu, oleks see ka otsuses märgitud. Eelnevat seisukohta toetab

Kohanimenõukogu vaideotsuses toodud analüüs Kvissentali tee aadresside numeratsiooni osas.

Nimelt aadressiandmete ajaloo uurijate selgituste kohaselt anti Liivimaa kubermangus paaritud

numbrid paremal pool tänavat asuvatele majadele ja paarisnumbrid vasakul pool tänavat asuvatele

majadele. Ka sellest põhimõttest tulenevalt sai 1977. aastal teelõiguks, mille nimeks määrati

Kvissentali tee, olla sirge teelõik Jõgeva maanteest ehk Aruküla teest kuni Emajõeni. Milline teelõik

oli olemas varem või millise kasutusintensiivsusega on üks või teine teelõik ajalooliselt olnud, ei

tõenda, et 1977. aasta otsusega anti Kvissentali tee nimi just loodesuunalisele teeharule.

9. Halduskohus asus seisukohale, et Madruse nimel ei ole ei ajalooliselt ega selle sõna tähenduses

halvustavat tähendust. Nime andmisel on Tartu linn lähtunud selle piirkonna tänavatele

sarjaviisilisest nime andmisest. Eelnevalt on määratud selle piirkonna tänavatele mitmeid

laevandusega seotud tänavanimed. Madrus on samuti laevandusega seotud ametikoht. Asjaolu, et

Madruse nimetus on tänavale nime andmise ja selle vaidlustamise protsessis kaebaja hinnangul

saanud halvustava tähenduse, ei tähenda, et Madruse nimel endal oleks halvustav tähendus.

Negatiivsete ja tänava elanikke halvustavate netikommentaaride esitamist ei välista ka see, kui

tänavale antakse Madruse nime asemel mõni teine nimi.

10. Kohanime määramisel on kohalikul omavalitsusel lai otsustusõigus, välistades ainult nimede

paneku KNS § 13 lg 6 toodud alustel. Seejuures on kohalikud elanikud olnud kohanime määramise

menetlusse kaasatud ning neil oli vajaduse korral võimalus oma seisukohad esitada. Linnavalitsus

esitas volikogule kaks tänavanime varianti: Madruse ja Uus-Kvisssentali, küsides eelnevalt

Kohanimenõukogult seisukohta nimede sobivuse osas sellesse piirkonda. Volikogu, kellel on

pädevus nime määramisel, on otsustanud määrata loodesuunalisele tänavale nimeks Madruse tänav.

Kohtu kontroll kohaliku omavalitsuse kaalutlusõiguse alusel antud aktide õiguspärasuse üle on

piiratud ja kohus ei saa hinnata otsustuse otstarbekust.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

11. S. Vaher esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb tühistada halduskohtu otsus ja teha uus

otsus, millega kaebus rahuldada.

12. Apellatsioonkaebuse

põhjenduste

kohaselt

on

halduskohus

ebaõigesti

leidnud,

et

loodesuunaline teelõik, mis oli 1977. a peatänav, jäi Täitevkomitee otsusega nimetamata.

Loodesuunaline teelõik oli 19. saj. esimene piirkonnas rajatud tee, mis oli asumi põhitänavaks

vähemalt kuni 1986. aastani. Eluliselt ei ole usutav, et Täitevkomitee soovis 1977. aastal nime anda

vaid põhitänava vähemolulisele ja väiksema kasutusega kõrvalharule. Halduskohus ei ole üldse

käsitlenud kaebaja seisukohta, et Täitevkomitee võis samaaegselt nimetada ühe nimega nii ida-

lääne kui loodesuunalise teelõigu.

Hinnates kumb Kvissentali tee samanimelistest tänavaharudest vajab ümbernimetamist, tuleb

arvesse võtta teede ajaloolist kujunemist. Tartu Linnavalitsus on nüüd tänavanime muutmisel või

määramisel lähtunud okupatsioonivõimu sellekohasest otsusest, mitte aga ajaloolisest

perspektiivist. Seda on tehtud hoolimata sellest, et kohanimeseaduse eesmärk on selle § 1 lg 2

kohaselt tagada kultuuriliselt ja ajalooliselt väärtuslike kohanimede kaitse. Kvissentali tee kui

nimeobjekti ajalooline tuumik on tänava loodesuunaline haru. KNS § 13 lg 8 keelab otsesõnu

sellisele nimeobjektile täiesti uue nime määramise (nt Madruse), vaid selle tähistamiseks tuleb

kasutada vana nime tuuma (nt Vana-Kvissentali tee).

13. Halduskohus on asunud ise andma semiootilist hinnangut tänavanime tähendusele eirates

sellekohast erialaspetsialisti arvamust. Asjaolu, et madrus on ametikoht laevanduses, ei oma mitte

mingit tähendust Madruse tänavanime tähendusvälja analüüsimisel. Ekspert A. Randviir on väga

selgelt jõudnud järeldusele, et just Madruse tänav kui pärisnimi on muutunud halvustavaks ning

selgitanud kuidas see on toimunud. Kui on ilmne, et Madruse tänava nimetuse kehtima jäämine

toob kaasa kohalike elanike täiendava mõnitamise avalikkuse poolt (nagu halduskohus möönab

otsuse p-s 23), siis jääb arusaamatuks, miks on vajalik sellist nime kehtima jätta ning kuidas saab

väita, et see nimi ei ole halvustav.

14. Vastuses apellatsioonkaebusele vaidles Tartu linn apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta

selle rahuldamata.

15. Halduskohus on õigesti leidnud, et 1977. a Täitevkomitee otsusega ei ole vaidlusalusele

tänavaharule varasemalt nime määratud ning antud juhul on tegemist esmakordselt tänavale nime

määramisega. Vaidlusalusele tänavalõigule nime määrates ei ole rikutud seal elavate isikute

subjektiivseid õigusi. Asjaolu, et tänavale nime määramisega on kaasnenud suurem avalikkuse

tähelepanu, mille käigus on kommentaariumites jagatud ka ebaviisakaid hinnanguid, ei muuda

tänavalõigule nime määramise menetlust ebakorrektseks. Antud juhul on avalikkuse selline

tähelepanu täiel määral tingitud asjaolust, et vaidluse käigus on vaidlustajad ise avalikkuse ees ühe

argumendina välja toonud enda võimaliku alandatuse seoses Madruse tänaval elamisega.

16. Isegi kui asuda seisukohale, et antud juhul oleks tulnud valida vaidlusalusele tänavalõigule nime

määramiseks teistsugune menetlus ehk nime muutmine (Tartu linn selle seisukohaga ei nõustu), siis

oleks lõpptulemus tulenevalt tänapäevasest kohanimemääramise regulatsioonist olnud sama, st

vaidlusalusele tänavalõigule tuleks määrata uus nimi. Nimelt sätestab KNS § 7 lg 2 p 3, et ametlikku

kohanime võib muuta, kui nimeobjekti või planeeringu muutumise tõttu on kasutusel olev kohanimi

eksitav või kui kasutusel olev kohanimi ja nimeobjekti ruumikuju ei taga üheselt mõistetavust.

Antud juhul on olukord selline, et vaidlusalusel tänavalõigul on uued majavaldused saanud küll

aadressi Kvissentali tee järgi, kuid kannavad kõik numbrit XXX koos lisaga.

17. Vastuses apellatsioonkaebusele vaidles Kohanimenõukogu apellatsioonkaebusele vastu ja

palus jätta selle rahuldamata.

18. Kuivõrd Täitevkomitee 1977. otsuse ja sellel ajal olukorda kujutanud kaardiandmete

tõlgendamisel esineb osaliselt arvamuste lahknevust, on paratamatu, et kohus pidi otsuses selles

küsimuses seisukoha kujundama. Põhjendamatu on kaebaja seisukoht, et halduskohus ei ole

seejuures arvestanud kaebaja esitatud tõenditega.

19. Vastustaja ei nõustu apellandi väitega nagu puuduks kohtul vajalik arusaam ja õigus nime

tähendust hinnata. Kohanimemääraja ei saa vastutada kellegi subjektiivsete tunnete eest. Kaebaja

esitatud A. Randviiru arvamuse esemeks on anonüümsed ajalehekommentaarid. Anonüümsete

kommentaaride kirjutajaid ei ole võimalik tuvastada ning nende seisukohtade esinduslikkust

hinnata, neid hinnanguid ei saa lugeda enamuse seisukohtadeks ega avalikuks arvamuseks.

Kohanimeseaduses sisalduv mõiste „halvustav tähendus“ on määratlemata õigusmõiste ja seega

õiguslik kategooria, mida on kohus pädev sisustama. On ilmselge, et tänavaelanike halvustamise

on esile kutsunud mitte tänavanime määramisel antud väidetav halvustav tähendus, vaid selle

vaidlustamine kaebaja poolt. Seega ei taga praegu ükski võimalik määratav tänavanimi kaebaja

halvustamise lõppemise koheselt ja mööndusteta.

Madruse tänava välistamine tänavanime määramisel, tulenevalt apellandi poolt viidatud tänavanime

tähendusvälja analüüsi tulemustest, oleks inimese väärtuse määratlemine tema ameti- või

tegevuskoha järgi, seetõttu diskrimineerimiv ja õigusvastane.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

20. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna apellatsioonkaebuse väited alust Tartu Halduskohtu

13. oktoobri 2016. a otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse

põhjendustega, järgib neid ning vastavalt HKMS § 201 lg-le 4 jätab põhjendused kordamata.

Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.

21. Kaebaja põhiväiteks on, et Tartu Linna TSN Täitevkomitee 6. mai 1977. a otsusega nr 150

määrati vaidlusalusele loodesuunalisele tänavalõigule nimeks Kvissentali tee, sellest tulenevalt on

tegemist tänava ümbernimetamisega, mistõttu Madruse tänava nimi on määratud mittekohases

menetluses ja seega õigusvastane.

Ringkonnakohus kaebaja seisukohaga ei nõustu.

22. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus õigesti tuvastanud, et Täitevkomitee 1997. aasta

otsusega ei ole kaebaja elukohaks olevale tänavalõigule nime määratud. Seejuures ei ole määrava

kaaluga mitte kaardimaterjali uurimisel antud arvamused selle kohta, milline tänavaharu on olnud

suurema liikluskoormusega või muul põhjusel olulisem, vaid halduskohtu seisukoht Täitevkomitee

otsuse tõlgendamisel. Halduskohus on vaidlusaluse otsuse napist sõnastusest (I kd, tl 105)

põhjendatult järeldanud, et nimi anti Jõgeva maanteelt sirgjooneliselt kulgevale tänavale.

Täitevkomitee otsuse p 4. kohaselt nimetati Kvissentali teeks teelõik Jõgeva maanteelt kuni

Emajõeni. Olukorras, kus tee kulgebki Jõgeva maanteelt otse Emajõeni puudub mõistlik põhjendus

arvata, et nimi anti hoopis tee loodesuunalisele harule, kui otsuses seda otseselt ei nimetata.

Seejuures puuduvad andmed selle kohta, et loodesuunaline haru oli ilmselt enamkasutatav või muul

põhjusel olulisem. N. Liba arvamusele lisatud kaardimaterjalilt (I kd 134p-137) nähtub, et

loodesuunaline haru lõpeb Emajõest mõnevõrra eemal, samas kui otse kulgev tee lõpeb Emajõe

ääres. Eeltoodu tugevdab kohtu veendumust, et Täitevkomitee otsuses on silmas peetud just

sirgjooneliselt kulgevat teed, mitte selle loodesuunalist haru. Ringkonnakohus ei pea võimalikuks

ainuüksi kaardimaterjali analüüsi põhjal järeldada, et nimetatud ajal oleks tee loodesuunaline haru

olnud sedavõrd ilmselt olulisem, et Täitevkomitee otsuses sellele nime andmine vaidlusalust lõiku

nimetamata oleks iseenesest mõistetav.

Ringkonnakohus peab oluliseks ka möödunud kümnenditel kujunenud halduspraktikat, kus nii

kaebaja elukohta kui teisi vaidlusalusel tänavalõigu asuvaid krunte on käsitatud nimetamata

teelõigu ääres paiknevatena ja neile on kinnistu nimi ja aadress määratud lähedal asuva Kvissentali

tee ääres oleva maatüki järgi vastavalt kas Kvissentali tee XX või XX ühes sellele lisanduva tähelise

laiendiga. Samaaegselt on Kvissentali teena käsitatud Jõgeva maanteelt sirgjooneliselt Emajõeni

kulgevat tänavat. Sellega on välja kujunenud arusaam sellest milline osa teest Täitevkomitee 1977.

aasta otsusega nimetati. Puudub mõistlik põhjendus sellest arusaamast kõrvalekaldumiseks

käesolevas asjas isegi juhul, kui Täitevkomitee 1977. aasta otsust oleks võimalik tõlgendada ka

selliselt, et nimi anti just tee loodesuunalisele lõigule või tee mõlemale harule.

23. Samas on ringkonnakohus seisukohal, et asjas ei ole määravat tähendust selles, kas Tartu

Linnavolikogu 18. veebruari 2016. a otsusega sai vaidlusalune tänavalõik nime esmakordselt või

oli tegemist tänavalõigu ümbernimetamisega.

Tulenevalt HKMS § 44 lg-st 1 saab S. Vaher halduskohtumenetluses kaitsta üksnes talle endale

kuuluvat subjektiivset õigust. Kohanimeseadus ega Tartu Linnavolikogu 9. juuni 2005

määrus nr 116 „Kohanimede määramise kord“ ei näe ette kaebaja õigust nõuda talle meelepärase

nime andmist tänavale või vastupidi, õigust nõuda hoidumist kaebajale vastumeelse nime

panemisest tänavale. Vaidlusaluse tänava ääres oleva kinnisasja, mille aadressandmed sõltuvad

tänavale antavast nimest, omaniku ja elanikuna on kaebajal kohanimeseadusest tulenvalt õigus

osaleda nimemenetluses ja esitada kohanimemäärajale oma seisukoht ja ettepanekud nime kohta.

Seega on kaebajal eelkõige menetluslikud õigused. Lisaks on kaebajal õigus nõuda nime

määramisele kehtestatud reeglite järgimist juhul, kui need reeglid kaitsevad tema subjektiivset

õigust. Kaebajal ei ole aga õigust nõuda nimeotsuse tühistamist, kui nimeotsuse tegemisel toimunud

väidetav minetus tema õigusi ei riiva.

24. Vastavalt KNS § 4 lg 1 p-le 4 peab kohanimi muu hulgas olema määratud aadressikohale

ruumiandmete seaduse tähenduses, näiteks teele ja tänavale. KNS § 7 lg 2 p 3 kohaselt ametlikku

kohanime võib muuta, kui nimeobjekti või planeeringu muutumise tõttu on kasutusel olev kohanimi

eksitav või kui kasutusel olev kohanimi ja nimeobjekti ruumikuju ei taga üheselt mõistetavust.

Menetlusnõuete osas ei sätesta seadus erinevusi sõltuvalt sellest, kas tegemist on kohanime

esmakordse määramisega või kohanime muutmisega. Mõlemal juhul on sätestatud üksnes kohustus

avalikustada kohanime määramise eelnõu kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud korras

vähemalt 15 päeva enne kohanime määramise otsuse tegemist (KNS § 6 lg 8). Küll on seaduses ette

nähtud tingimused, mille esinemisel on kohustuslik või lubatud nime muutmine.

Asjas ei ole vaidlust selles, et katastriüksuste numeratsioon Kvissentali teel ja selle loodesuunalisel

lõigul oli muutunud ebaloogiliseks ja raskesti jälgitavaks. Seega on täidetud KNS § 7 lg 2 p-s 3

nimetatud tingimus ning vastustaja oli õigustatud otsustama tänava loodesuunalisele lõigule

Kvissentali teest erineva nime andmise isegi juhul, kui nõustuda kaebajaga, et Täitevkomitee 1977.

aasta otsusega anti nimi lisaks otse Emajõeni kulgevale teele ka selle loodesuunalisele harule.

Ringkonnakohus järeldab eelnevast, et vaidlustatud otsuse õiguspärasus ei sõltu vaidlusaluse

tänavalõigu varasemast võimalikust nimetamisest. Olukorras, kus vaidlustatud otsuse tegemise

ajaks oli välja kujunenud praktika, kus tänava loodesuunalist haru ei ole käsitatud iseseisvalt

nimetatud tänavana ja sellel asuvaid kinnistuid on nimetatud lähedalasuva tänava ääres asuva

aadressiobjekti järgi ning sirgjooneliselt Emajõe suunas kulgev tänav on tajutav ühtse tervikuna, ei

saanud tekkida küsimust sirgjoonelise tänava ühe osa ümbernimetamisest. Seega ei ole alust pidada

vaidlustatud otsust õigusvastaseks ka põhjusel, et Kvissentali teest erinev nimi otsustati anda just

tee loodesuunalisele harule, mitte osale sirgjoonelisest tänavast.

25. Samuti ei ole vaidlust selles, et vastustaja teatas S. Vaherile (I kd, tl 57) vaidlusalusele tänavale

nime määramise menetluse alustamisest ja kavatsusest muuta katastriüksuste aadresse. Ühtlasi

osutati teates võimalusele avaldada oma arvamus hiljemalt 2. novembril 2015.

2. novembril 2015 esitatud seisukohas (I kd, tl 77-78) on kaebaja leidnud, et tänava loodesuunalisele

harule nime andmine ei ole lubatud ning juhul, kui vastustaja jääb sellest erinevale seisukohale,

palunud menetlusse kaasata Eesti Keele Instituudi ja Kohanimenõukogu. Ettepanekuid võimaliku

uue nime kohta S. Vaher ei esitanud.

13. novembril 2015 vastustaja vastas (I kd, tl 80-81) S. Vaheri seisukohale, selgitades, et nime

määramine on vajalik ning osutades, et valikusse on võimalike nimedena jäänud Uus-Kvissenatli ja

Madruse ning nende sobivuse kohta küsitakse seisukohta Kohanimenõukogult.

Seega oli kaebajale tagatud võimalus oma seisukoha avaldamiseks ja ettepanekute tegemiseks nime

määramise menetluses, mistõttu ei ole tema menetluslikke õigusi rikutud. S. Vaheri teavitamisega

kavatsusest nimi määrata kui ka võimalikest nimevariantidest oli tagatud kaebaja võimalus

nimemenetluses osalemiseks. Kuna kaebaja ei teinud ettepanekuid võimaliku nime kohta, siis ei

pidanud vastustaja põhjendama Vana-Kvissentali tee või mõne muu nime valituks mitteosutumist.

26. Ringkonnakohus nõustub Tartu linnaga, et kolmandate isikute ja kaebaja enda seisukohad

varasemas nime määramise menetluses ei ole automaatselt kohaldatavad vaidlusaluses menetluses.

Kui kaebaja soovis samadele väidetele ja seisukohtadele tugineda, muu hulgas esitada eelistuse

tänavalõigu võimliku uue nime kohta, siis tuli need esitada 2. novembriks 2015. Kaebaja ei saa

käesolevas asjas tugineda asjaoludele või ettepanekutele, mida ta 2. novembril 2015 esitatud

seisukohas esile ei toonud.

Seetõttu ei ole käesoleva vaidluse lahendamisel asjakohane kaebaja viide varasemas menetluses

Tartu linnaga väidetavalt sõlmitud kokkuleppele, et loodesuunalise tänavalõigu nimeks saab Vana-

Kvissentali. Ringkonnakohus osutab siinjuures, et sellise kokkuleppe sõlmimine on kaheldav juba

ainuüksi põhjusel, et nime määramine on linnavolikogu, s.o kollektiivse organi, pädevuses, mille

liikmed ei ole seotud linnavalitsuse ametnike seisukohaga. Linnavalitsus nime määramise otsuse

ettevalmistajana saab teha volikogule üksnes nime määramise ettepaneku, kuid ei saa volikogu

asemel nime määramist otsustada.

27. Teise põhiväitena on S. Vaher seisukohal, et Madruse nime määramine vaidlusalusele

tänavalõigule on vastuolus KNS § 13 lg 6 p-ga 2, kuna Madruse nimel on halvustav tähendus.

Kaebaja on oma väite kinnitamiseks esitanud A. Randviiru ekspertiisiakti (I kd, tl 138-166), milles

internetikommentaare analüüsides on jõutud järeldusele, et Madruse tänava nimi on omandanud

halvustava tähenduse.

28. Ringkonnakohus nõustub, et vaidlusaluse tänavaga külgneva maatüki omaniku ja elanikuna on

S. Vaheril õigus nõuda, et tänavale nime määramisel järgitaks KNS § 13 lg 6 p 2 nõudeid. Siiski ei

ole käesolevas asjas alust järelduseks, et Madruse tänava nimi on halvustava tähendusega

KNS § 13 lg 6 p 2 tähenduses. Halvustava tähenduse mõiste ei ole kehtivas õiguses defineeritud.

Seega on tegemist määratlemata õigusmõistega, mis nime määramisel tuleb esmalt sisustada

haldusorganil ja kohtumenetluses vajadusel kohtul. Ringkonnakohus leiab, et Tartu linn,

Kohanimenõukogu ja halduskohus on KNS § 13 lg 6 p 2 rakendamisel põhjendatult lähtunud

Madruse tänava nime objektiivsest tähendusest.

Nime määramisel ei ole haldusorganil võimalik ette näha uue nime saanud tänaval elavate või

maatükke omavate isikute käitumist ja avalikkuse reaktsioone sellele käitumisele. Teiseks seostub

avalikkuse võimalik negatiivne reaktsioon just isikute tegevusega, mitte tänavale määratud nimega.

Avalikkuses negatiivse hinnangu saanud isikute ring on määratletud isikute seotuse kaudu

konkreetse füüsilise objekti – tänavaga ja nende isikute reaktsiooniga nime määramisele, mitte

tänavale määratud nimega. Teisisõnu tuleneb negatiivne hinnang isikute tegevusest ega ole tingitud

tänavale määratud nime negatiivsest tähendusest.

Seega on põhjendatud lähtuda nime tavapärasest tähendusest, mitte võimalikest subjektiivsetest

hinnangutest, mis järgnevad nime määramise vaidlustamisele.

29. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et Madruse tänava nimi objektiivselt ei ole halvustava

tähendusega. Seda ei ole väitnud ka kaebaja. Ringkonnakohus nõustub siinjuures vastustajate ja

halduskohtu sellekohaste põhjendustega ega korda neid.

Ringkonnakohus nõustub vastustajatega ka selles, et kaebaja esitatud A. Randviiru ekspertiis ei ole

asjas ainus võimalik ja määrava tähendusega tõend. Ekspertiisi analüüs toetub anonüümsetele

internetikommentaaridele ega kajasta Madruse tänava nime tähendust avalikus inforuumis

tervikuna. Ringkonnakohus ei pea võimalikuks laiendada ekspertiisi järeldusi sedavõrd, et ainuüksi

nende põhjal jaatada Madruse tn nime halvustavat tähendust olukorras, kus ei ole teada, kes on

internetis avaldatud arvamuste autoriteks või kui suur on arvamust avaldanud isikute arv ja nende

jaotuvus sotsiaalsetesse gruppidesse.

Ekspertiisist endast nähtub, et A. Randviir on jõudnud järeldusele, et analüüsitud kommentaarid

negativiseerivad Madruse tänava elanikke (I kd, tl 142p). On ilmne, et halvustav suhtumine

isikutesse ei seondu vahetult mitte tänavale määratud nime, vaid isikute nime määramise vastase

tegevuse ja esitatud põhjendustega. Negativiseeritud isikute grupp on seega määratletud küll tänava

nime kaudu, kuid puudub alus eeldada, et tänavale teise nime määramine mõjutaks analüüsitud

arvamusi neile isikutele positiivses suunas. Seega tänavale teise nime andmine muudaks üksnes

negativiseeritud isikute grupi ühist nimetajat, kuid ei parandaks suhtumist neisse isikutesse. Kaebaja

ei ole analüüsinud ega välistanud võimalust, et tema väidetud halvustav tähendus kanduks edasi ka

tänava igale muule nimele.

30. Ringkonnakohus juhib veelkord tähelepanu sellele, et kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda

endale meelepärase nime määramist vaidlusalusele tänavalõigule. Ringkonnakohus ei pea

põhjendatuks tõlgendada KNS § 13 lg 6 p 2 tulenevat keeldu selliselt, et isikul on siiski võimalik

saavutada tema poolt sobimatuks peetava tänavanime määramata jätmine või äramuutmine selle

kaudu, et oma selgituste ja põhjendustega ise kavandatavat nime halvustades saavutada negatiivsete

internetikomentaaride avaldamine ning neile tuginedes asuda väitma nime halvustavat tähendust.

Sellise võimaluse möönmisega tunnustataks kaudselt isiku subjektiivset õigust tänava nimele,

mistõttu nime määramise menetluses isikute enda käitumisega kujundatud avaliku arvamuse

lugemise halvustavaks KNS § 13 lg 6 p 2 tähenduses oleks vastuolus tänavale nime määramise kui

avaliku ülesande olemusega.

31. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole asjakohane kaebaja väide kaevatava otsuse vastuolust

KNS § 13 lg-ga 8, s.o vastuolust keeluga määrata täiesti uus nimi nimeobjekti ajaloolisele

tuumikule aja- ja kultuurilooliselt tähtsa ning paikkonnas tuntud nimega nimeobjekti jagunemisel.

Viidatud säte ei loo kaebajale subjektiivset õigust. Kuna isikul puudub subjektiivne õigus tänava

nimele, siis vastavalt ei saa tal olla ka subjektiivset õigust tänava ajaloolisele nimele. KNS § 13 lg 8

on kehtestatud avalikes huvides ja sellisena on kohanimemäärajale järgimiseks kahtlemata

kohustuslik. Võimalik kõrvalekaldumine KNS § 13 lg-st 8 ei saa aga riivata kaebaja õigusi ning tal

ei ole võimalik nõuda haldusakti tühistamist väidetava vastuolu tõttu selle normiga.

Ringkonnakohus märgib siiski, et norm ei keela mistahes nime panemist tänavale sellele

esmakordselt nime määramisel. Lisaks on ilmne, et täitevkomitee 1977. aasta otsusega

esmakordselt nimetatud tee ei ole aja- ja kultuurilooliselt tähtis ning paikkonnas tuntud nimega

nimeobjekt KNS § 13 lg 8 mõistes, mistõttu ei saa vaidlustatud otsus ka sisuliselt normiga vastuolus

olla.

32. S. Vaheri 20. aprilli 2017. a menetlusdokumendi lisana esitatud kaebaja ja kolmandate isikute

2016. aasta detsembris antud kinnitus, et nimena on vastuvõetav Vana-Kvissentali ei mõjuta

vaidlustatud otsuste õiguspärasust, kuna on antud ca kümme kuud pärast nime määramise otsuse

tegemist. Tartu linn ei saanud selle kinnitusega nime määramise menetluses arvestada. Samal

põhjusel ei ole asjakohased menetlusdokumendile lisatud meediakajastuse väljatrükid ja

salvestused. Ringkonnakohus ei võta neid asja juurde ja tagastab tõendid kaebajale.

33. Eeltoodu alusel on ringkonnakohus seisukohal, et Tartu Halduskohtu 13. oktoobri 2016. a otsus

on õiguspärane ja selle tühistamiseks ei ole alust.

S. Vaheri apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

34. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastustajad ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega

menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustajate

kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta.

Tiina Pappel

Agu Timmi

Tanel Saar

allkirjastatud digitaalselt allkirjastatud digitaalselt allkirjastatud digitaalselt