1-17-395/17 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Legislator summary
AI generated1(4)
Legislator headnote
AI generated1-17-395/17 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: 1(4)
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
1(4)
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27. juuni 2017 kohtumajas Jõhvi Kohtuasja number 1-17-395 Kohtunik Sekretär, tõlk Prokurör Larissa Prokopenko Ingrid Koddo, Riina Palmi Kristiina Erte (kirjalik arvamus) Kohtuasi
Viru Vangla materjalid G.L i tingimisi enne ´
tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Asja läbivaatamise kuupäev 27.06.2017 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu
G.L, isikukood: XXX, xxx RESOLUTSIOON
Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras:
Jätta talle mõistetud vangistusest tingimisi elektroonilise G.L järelvalvega vabastamata.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 1 päeva jooksul alates päevast, 5 mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.
Asjaolud
Viru Vangla esitas 01.06.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava G.L-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valvega.
G.L on Viru Maakohtu 27.03.2017 kohtuotsusega süüdi tunnistatud KarS § 274 lg 1
64 lg 1 alusel 1 aasta vangistusega. ; § 121 lg 2 p 3 järgi ja karistatud KarS § Karistuse kandmise algus . 22.09.2016 22.09.2017 ja lõpp
G.L andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (lk 16 ).
2(4)
Kinnipidamisasutusest , G.L-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub
et süüdimõistetul puuduvad distsiplinaarkaristused, kuid tema suhtes on algatatud kriminaalasi KarS § 274 lg 1 alusel vanglaametniku ähvardamise eest, samuti on tema suhtes kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid. Vabanemise korral asub kinnipeetav elama aadressile xxx,
kus elavad abikaasa ja alaealine poeg. Korter vastab Korter on võlgade kattseks arestitud.
elektroonilise valve seadme paigaldamise tingimustele. Abikaasa andi
s oma nõusoleku
elektroonilise valveseadme paigaldamiseks korterisse. Isikul on rahvastikuregistri andmetel põhi Väidab, et on omandanud , õpib seda haridus. xxx ja xxx eriala. Riigikeelt ei valda
vanglas iseseisvalt. xxx xxx Töötanud keevitajana, väidab, et on ka maalri tööoskused.
Töötanud ka u saab tööd ka peale vabanemist. Maksmata nõuded umbes 6539€ xxx-s, kuh .
Tema lähivõrgustiku moodus vad abikaasa, poeg, vanemad ja kriminaalkorras karistatud ta vennad. Isikul on kriminaalse taustaga tuttavaid, kuid see pole seotud tema enda kriminaalse käitumisega. K , sõltuvust diagnoositud pole äidab, uriteod on toime pandud alkoholijoobes . V et alkohol iseenesest ei tekita agressiivset käitumist kuid kui tekib mingi "olukord", siis võib küll kasutada vägivalda. On rikkunud kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi
kriminaalhooldusel olles. Ei näe alkoholis mingit probleemi, ka abikaasa ei näe probleemi alkoholiga seoses. Kuna isik ise ei tunnista probleemi ja ei näe seost alkoholi tarvitamisel ja kuritegevusel, siis puudub ka motivatsioon alkoholist vabaneda. Korduvalt karistatud joobes juhtimise eest. On proovinud narkootikume, juhuslik tarvitamine, viimati karistatud NPALS järgi 2006. aastal. On korduvalt kasutanud vägivalda oma elukaaslase suhtes ja korra ka oma
lapse suhtes. Agressiivne käitumine ilmneb nii kainena (vanglas ametniku ja kaaskinnipeetava suhtes) kui ka joobes vabaduses. Tunnistab, et temaga juhtuvad vihapursked ja tihti lahendab
probleeme vägivallaga. Probleemide lahendamise oskus kesine ning ta ei mõista alati teiste
inimeste seisukohti, leides, et tema seisukohad on need õiged, mistõttu satub kiiresti
konfliktsituatsiooni. Kriminaalhooldusel olnud 5 korda, kuid need pole mõju
avaldanud.viimane katseaeg lõppes karistuse täitmisele pööramisega. Kriminaalkorras
karistatud 9 korda (5 kehtivat karistust), vangistuses viibib viiendat korda. Uue kuriteo
toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on , vägivaldse kuri 55% teo toimepanemise tõenäosus on kõrgohtliku isikuga. 65%. Tegu on avalikkusele
Vangla ei toeta G.L-i valve ennetähtaegselt vabastamist elektroonilise järele kohaldamisega.
Kriminaalhooldaja andmete kohaselt asub kinnipeetav peale vabanemist elama aadressile
xxx, kus elavad tema apikaasa ja poeg. Korter vastab elektroonilise valveseadme
paigaldamise nõu on nõus elek etele. Abikaasa troonilise valveseadme paigaldamisega. Kriminaalhooldusel on olnud 5 korda, ühel korral pöörati karistus täitmisele.
G.L taotleb kohtult tingimisi vangistusest vabastamist ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega. Prokurör pole n
e vabastamisega . õus isiku ennetähtaegs elektroonilise järelevalve alla
Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, arvamuse ning arvestades ära kuulanud süüdimõistetu
prokuröri tuleb jätta kirjaliku arvamust, leiab, et G.L elektroonilise valve
kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vang
istusest vabastamine ennatlik.
KarS § 76 lg 4 alusel, tingimisi enne vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab tähtaega
kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid,
süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist
karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele
3(4)
kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võt
ab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdlase tema käitumise isikut iseloomustavad andmed - nii kuriteo eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele . le ajal ning sellele järgnenud perioodil
Süüdimõistetul on 5 kehtivat kriminaalkaristu . Distsiplinaakaristus pole, kuid tema suhtes st i
on vanglas alustatud kriminaalmenetlus KarS § 274 lg 1 tunnustel, samuti on tema suhtes
rakendatud täiendavaid julgeolekuabinõusid töökoht . Isikul on vabanemisel olemas elukoht,
puudub.
Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea
käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). See tingimus pole , kuna isiku suhtes on täidetud vanglas algatuatud uus kriminaalasi. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline.
Ennetähtaegse vabanemise korral süüdimõistetu elama asub abikaasa juurde aadressile xxx. Tema abikaasa andis nõusoleku isiku asumiseks ja elektroonilise valveseadme paigutamiseks nimetatud aadressile. tema abikaasast, pojast ja vendadest, kes on Isiku lähivõrgustik koosneb
kriminaalkorras karistatud. , mis on ka Kõik kuriteod on toime pannud alkoholijoobes soodusteguriks uute kuritegude toimepanemisel.
Ise alkoholis probleemi ei näe.
Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul
kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla
õigustatud ja oleks liialt ennatlik. Kohus on seisukohal, et süüdimõistetu puhul, kes on karistatud vägivallakuriteo eest, ei ole kohtul alust arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk
oleks madal. Samuti ei toeta tema tingimisi enne tähtaega vabastamist ei vangla ega ka prokuratuur.
Kohus on seisukohal, et isiku tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamisega saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Kohus leiab, et isiku kogu
eelnev käitumine ja toimepandud viimase kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue
kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel. Kohus ei näe ühtki alust, miks
sellist isikut tuleb vabastada enne tähtaega, ja kuidas kriminaalhooldus saaks maandada uue kuriteo toimepanemise riski.
Kinnipee 22.09.2017 ligi 3 kuud vangistust. tava karistusaeg lõpeb , ärakandmiseks on veel
Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on
saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku
tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest.
Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on
vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse
õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku
vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku
ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise
4(4)
korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.
Seega on kohus seisukohal, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal
tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda.
Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kohus on
veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik
korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses.
Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu G.L-i temale Viru Maakohtu 27.03.2017 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata.
/ Kohtunik Larissa Prokopenko