2-16-116307/19 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 27. juuni 2017

Tsiviilasja number

2-16-116307

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finants hagi Maxim Nechiporenko vastu

võlgnevuse ja lisanduva viivise saamiseks

Apellatsioonkaebuse hind

500 eurot 94 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 15. detsembri 2016. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Maxim Nechiporenko apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

2. mai 2017

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja): Maxim Nechiporenko (isikukood xxx)

Vastustaja (hageja): OÜ Aktiva Finants (registrikood

10746479), esindaja Agu Eichenbaum

RESOLUTSIOON

1. Maxim Nechiporenko apellatsioonkaebus rahuldada.

2. Tühistada Viru Maakohtu 15. detsembri 2016 otsus osas,

millega rahuldati OÜ Aktiva Finants hagi Maxim

Nechiporenko vastu võlgnevuse ja viivise saamiseks.

3. Teha asjas uus otsus, millega jätta OÜ Aktiva Finants

hagi Maxim Nechiporenko vastu rahuldamata.

4. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus OÜ

Aktiva Finants kanda.

5. Rahuldada

Maxim

Nechiporenko

avaldus

menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks maa- ja

ringkonnakohtus osaliselt.

5.1.

Maxim

Nechiporenkol

puuduvad

maakohtus

hüvitatavad menetluskulud.

5.2. Mõista OÜ-lt Aktiva Finants Maxim Nechiporenko

kasuks välja ringkonnakohtus kantud menetluskuluna 189

eurot 40 senti (ilma käibemaksuta), s.o 100 eurot riigilõiv,

30 eurot 50 senti transpordikulu ja 58 eurot 90 senti hüvitis

saamata jäänud töötasu eest.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. OÜ Aktiva Finants (hageja) esitas 27. juulil 2016 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse Maxim Nechiporenko (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.

Kostja esitas vastuväite maksekäsu kiirmenetluse avaldusele. Hageja esitas 19. oktoobril 2016

Viru Maakohtusse hagi kostja vastu võlgnevuse 410 euro 70 sendi, sissenõutavaks muutunud

viivise 410 euro 65 sendi ja lisanduva viivise saamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta

kostja kanda ning mõista kostjalt menetluskuluna välja riigilõiv 200 eurot ja hageja

õigusabikulud 825 eurot.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Tele2 Eesti AS ja kostja 12. oktoobril 2009 liitumislepingu

EE-CDMA-107632, mille alusel oli Tele2 Eesti AS-il kohustus kostjale pakkuda

telekommunikatsiooniteenust ning kostjal oli kohustus tasuda saadud teenuste ja kauba eest

vastavalt esitatud arvetele. Tele2 Eesti AS on oma kohustused täitnud ja esitas kostjale

igakuiseilt arve teenuste kasutamise eest. Kostja arveid ei tasunud.

Tele 2 Eesti AS loovutas hagejale 11. detsembril 2015 nõuded kostja vastu summas 410 eurot

70 senti koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Võlgnevus tekkis ajavahemikul 1. oktoober 2013

kuni 1. veebruar 2014.

Tele2 Eesti AS lepingute lahutamatuks lisaks olevate teenuste kasutamise üldtingimuste

kohaselt arvestati viivist tähtajaks tasumata summalt 0,15% iga maksmisega viivitatud päeva

eest. Hageja arvestas viiviseid alates viimase arve maksetähtajale järgnevast kuupäevast kuni

hagiavalduse esitamiseni summas 609 eurot 89 senti ja vähendas viivise nõuet põhivõla

suuruseni ning nõudis kostjalt viiviste tasumist summas 410 eurot 65 senti.

Hageja nõue ei ole aegunud. Aastal 2013 sissenõutavaks muutunud arved oleksid aegunud

31. detsembril 2016 ja 2014. aastal sissenõutavaks muutunud arved oleksid aegunud 31.

detsembril 2017.

2. Kostja hagi ei tunnistanud.

Kostjal ei ole olnud lepingulisi suhteid Tele2 AS-iga ega hagejaga. Kostja ei ole arveid kätte

saanud. 12. oktoobril 2009 sõlmis kostja teenuselepingu Eesti Energia AS-ga, kes müüs Kõu

internetiteenust ja terminali, mille eest oli kostjal kohustus tasuda maksegraafiku alusel. Kuna

kostja arveid ei tasunud, siis lõpetas Eesti Energia AS kostjaga lepingulised suhted ning nõudis

võlgnevuse tasumist maksekäsu kiirmenetluses. Pärnu Maakohtu 11. juuni 2013 määrusega

tsiviilasjas nr 2-12-43863 kohustati kostjat tasuma Eesti Energia AS-le võlgnevus 421 eurot 53

senti. Täitemenetlus lõpetati võlgnevuse tasumisel. Sama kohustuse täitmist ei saa nõuda kaks

korda. Hageja esitatud nõue on aegunud, võlg muutus sissenõutavaks oktoobris 2012.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus rahuldas 15. detsembri 2016 otsusega hageja hagi osaliselt ja mõistis kostjalt

hageja kasuks välja põhivõla 410 eurot 70 senti ning sissenõutavaks muutunud viivise 90 eurot

24 senti, kokku 500 eurot 94 senti. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja viivise alates

20. oktoobrist 2016 kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Maakohus jättis kostja kanda 50% hageja menetluskuludest, s.o 220 eurot, millele lisandub

viivis alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.

Hageja kanda jäi 50% kostja menetluskuludest, s.o 60 eurot.

Maakohus ei andnud luba edasikaebamiseks kuna lahendas asja lihtmenetluses (TsMS § 405).

Maakohtu hinnangul tuleb hageja nõue Tele2 Eesti AS ja kostja vahel 12. oktoobril 2009

sõlmitud liitumislepingust EE-CDMA-107632, mille alusel kohustus Tele2 Eesti AS kostjale

pakkuma telekommunikatsiooniteenust ning kostjal oli kohustus tasuda saadud teenuste ja

kauba eest vastavalt esitatud arvetele. Kostja jättis ajavahemikul oktoober 2013 kuni veebruar

2014 arved tasumata. Tele2 Eesti AS loovutas nõude kostja vastu 10. detsembril 2015

põhisummas 410 eurot 70 senti hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

Maakohus ei nõustunud kostjaga, et kostjal puudusid lepingulised suhted nii Tele2 Eesti AS-i

kui hagejaga. Nõuete loovutamise kinnituse (tl 35) kohaselt on Eesti Energia AS loovutanud

omapoolsed nõuded alates 1. juulist 2012 Televõrgu AS poolt osutatud teenuste eest Tele2 Eesti

AS-ile. Tele2 Eesti AS on 11. detsembril 2015 nõude loovutanud hagejale (tl 20) ning

loovutamise teade on edastatud kostjale lepingus olevale aadressile. Nõude loovutamiseks ei

ole vajalik võlgniku (kostja) nõusolek ning nõude loovutamise eelduseks ei ole loovutamisest

võlgnikule teavitamine. Uus võlausaldaja on kostjat teavitanud nõude loovutamisest.

Maakohus leidis, et kuna maksekäsu kiirmenetluse avaldus esitati 27. juulil 2016 ei ole hageja

nõue TsÜS § 146 lg 1 ja § 147 lg 2 kohaselt aegunud. Samuti ei ole hageja nõue tsiviilasjas

nr 2-12-43863 sundtäidetud. Teenuselepingu nr EE-CDMA-107632 kohaselt pakuti kostjale

Kõu interneti teenust ning terminali järelmaksu. Järelmaksulepingu kohaselt tuli viimane makse

terminali eest teha oktoobris 2012 (tl 22-23). Tsiviilasjas nr 2-12-43863 on otsus tehtud

11. juunil 2013 (tl 53). Võlgnevus on tekkinud ajavahemikul oktoober 2013 kuni veebruar

2014. Arvetest (tl 24-33) nähtub, et võlgnevus on arvestatud 1. septembrist 2013 kuni

31. jaanuarini 2014.

Arved on kostjale kätte toimetatud. Hageja on teated ja arved edastanud aadressile Pae 10 Jõhvi

vald. Rahvastikuregistri andmetel oli kostja elukoht ajavahemikul 2. aprill 2007 kuni 27. juuni

2016 Pae tn 10 Jõhvi vald. Maakohus selgitas, et kui kostja väidab, et kostjal ei ole kohustust

hageja ees või kostja on kohustuse täitnud, tuleb kostjal TsMS § 230 lg 1 kohaselt oma väiteid

tõendada. Kostja ei ole oma väiteid tõendanud.

Kostja ei täitnud lepingust tulenevad kohustusi ning hagejal on õigus kasutada VÕS § 101

tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mh võib hageja nõuda kohustuse täitmist, nõuda viivist

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest.

Maakohus asus seisukohale, et hageja poolt arvestatud viivisemäär 0,15% päevas ületab

kolmekordset seadusejärgset viivisemäära ja viivisekokkulepe on tühine. Maakohus leidis, et

teenuselepingu kohaselt (tl 21) kohustus kostja täitma tüüptingimusi. Kõu24 tüüptingimustes

(tl 34) ei nähtu viiteid viivise määra kohta. Teenuse osutaja on lepingu EE-CDMA-107632

sõlminud 12. oktoobril 2009 oma majandus- või kutsetegevuse raames ja kostja sõlmis lepingu

tarbijana VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Hageja on arvestanud viivist 0,15% päevas ehk 54,75%

aastas. Riigikohus on 10. mai 2016 määruse 3-2-1-25-16 punktis 13 leidnud, et viivise mõistlik

määr tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Eelduslikult tuleks hinnata VÕS

§ 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe,

kus

kokkulepitud

viivisemäär

ületab

kolmekordset

seadusjärgset

viivisemäära.

Ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes

toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja

eeldustel.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Viru Maakohtu 15. detsembri 2016

otsus ja teha uus otsus, millega jätta hageja hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostja leidis apellatsioonkaebuses, et hagi rahuldamiseks ei ole alust, kuna kostja ja hageja

vahel ning kostja ja Tele2 AS vahel puudusid lepingulised suhted. Hageja ei ole tõendanud

poolte vahel lepinguliste suhete olemasolu.

Hageja nõue on osaliselt aegunud. Maksekäsu kiirmenetluse avaldus esitati 27. juulil 2016.

Maakohus ei ole andnud hinnangut kostja poolt 11. novembril 2016 esitatud asjaoludele, s.o

lepinguliste suhete puudumine, nõude tasumine ja nõude aegumine.

Eesti Energia AS ja kostja sõlmisid 12. oktoobril 2009 teenuselepingu nr EE-CDMA-107632,

mille kohaselt Eesti Energia AS müüs kostjale Kõu-internetiteenuse ja terminali ning kostja

kohustus tasuma teenuse eest vastavalt graafikule alates novembrist 2009 kuni oktoobrini 2012.

Kostja ei täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt ja kostjal tekkis võlgnevus. Eesti Energia AS

lõpetas kostjaga sõlmitud lepingu nr EE-CDMA-107632 ja kostjale teenuse osutamise

(terminal oli välja lülitatud). Pärnu Maakohus kohustas 11. juuni 2013 määrusega tsiviilasjas

nr 2-12-43863 kostjat tasuma Eesti Energia AS-ile võlgnevuse summas 421 eurot 53 senti.

Hageja väidab, et võlgnevus tekkis alates 1. oktoobrist 2013, kuid 1. oktoobri 2013 arve

nr 40219212 sisaldab põhivõlgnevust summas 242 eurot 61 senti. Võlgnevus tekkis 2012

augustis. Teenuste eest tuli tasuda igakuiselt 19 eurot 4 senti (242,61 ÷ 19,04 = 12,5 kuud).

Jõhvi kohtutäitur Kristel Maalmann alustas 31. juulil 2013 Eesti Energia AS-i täitmisavalduse

ja Pärnu Maakohtu tsiviilasja nr 2-12-43863 määruse alusel täiteasja nr 095/2013/1907. Kostja

tasus võlgnevuse. Kohtutäitur lõpetas 9. juulil 2014 täiteasja nr 095/2013/1907 TMS § 48 lg 1

p 3 alusel.

5. Hageja ei nõustunud apellatsioonkaebusega. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda.

Hageja on seisukohal, et kui kostja on nõude tasunud, siis tuleb kostjal seda tõendada vastavalt

TsMS § 230 lg-le 1. Täitemenetluse lõpetamise otsus ei tõenda nõude tasumist. Hageja nõue ei

ole aegunud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus hagi

rahuldas, materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi rikkumise tõttu.

Ringkonnakohus teeb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätab ringkonnakohus hageja kanda.

7. Hageja on esitanud kostja vastu nõude võlgnevuse ning viivise saamiseks. TsMS § 230 lg 1

järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited.

Hageja on menetluses esitanud teatise nõude loovutamise kohta, 12. oktoobril 2009 sõlmitud

teenuslepingu nr EE-CDMA-107632; järelmaksu kokkuleppe nr 12075; Tele2 arved (tl 24 jj);

Kõu 24 tüüptingimused ja Eesti Energia AS kinnituse nõuete loovutamise kohta.

Kostja vaidles hageja nõudele vastu leides mh, et Eesti Energia AS on kostjaga lepingulised

suhted lõpetanud ning kostja on võlgnevuse tasunud täitemenetluses. Täitemenetlus on

lõpetatud võlgnevuse tasumisel. Kostja esitas täitemenetluse lõpetamise otsuse (tl 52).

8. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on menetluses määranud ebaõigesti

tõendamiskoormise. Kostja on kogu menetluse kestel leidnud, et tema ja Eesti Energia AS vahel

on lepingulised suhted lõppenud enne maksekäsu kiirmenetluse algust tsiviilasjas 2-12-43863.

Olukorras, kus kostja esitab hageja nõudele täitmise vastuväite ning tõendab seda

täitemenetluse lõpetamise otsusega, tuleb hagejal tõendada lepinguliste suhete jätkumist.

Kostja on kohtule esitanud järelmaksu nõude arvestuse ajavahemiku november 2009 kuni

oktoober 2012 eest, arved on aga kostjale esitatud alates 1. oktoobrist 2013, seega aasta pärast

maksegraafiku lõppu. Maakohus on küll iseenesest õigesti leidnud, et kohustus tasuda osutatud

teenuste eest ei tulene arvest, vaid lepingust. Samas ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit

lepinguliste suhete kestvuse kohta ega võlaarvestust ajavahemiku eest, mille suhtes on nõue

kostja vastu esitatud.

Ringkonnakohus märgib lisaks, et kostja tugines terve menetluse kestel mh ka Pärnu Maakohtu

11. juuni 2013 lahendile tsiviilasjas nr 2-12-43863. Maakohus ei ole nimetatud lahendi suhtes

seisukohta võtnud, kuigi praegusel juhul on kostja otseselt tõendile viidanud, TsMS § 405 lg 1

p 8 saab maakohus lihtmenetluses koguda tõendeid ka omal algatusel.

Tsiviilasjas nr 2-12-43863 esitatud makseettepaneku järgi oli avaldaja (Eesti Energia

Aktsiaselts) nõude aluseks teenuste osutamine (nr EE-CDMA-107632, tl 102), seega oli lepingu

number sama, mis praeguses menetluses, ainsaks erinevuseks oli sulgudes märgitud kuupäev.

Ringkonnakohus küsis poolte seisukohta nimetatud kohtuotsuse suhtes kohtuistungil.

Ringkonnakohtu istungil leidis hageja, et talle jääb arusaamatuks, miks tal on maakohtus jäänud

tõendid nõude kujunemise suhtes esitamata ning miks on tõendite esitamisel esinenud puudusi.

Ringkonnakohus kohustas hagejat kohtuistungil esitama 9. maiks 2017 tõendid selle kohta, et

teenust osutati edasi ka pärast nõude esitamist tsiviilasjas nr 2-12-43863, seega tõendid selle

kohta, et leping kestis ajavahemikul, mille suhtes nõue on esitatud. Hagejal tuleb tõendada, et

varasemas menetluses nõutud summa ei ole seotud lepingu lõpetamisega. Kuna hageja on

menetluses esitanud järelmaksu tabeli, mis ka hageja enda kinnitusel ei puutu asjasse, tuleb

hagejal tõendada ka nõude kujunemine.

Hageja ei ole ringkonnakohtule ühtegi täiendavat tõendit esitanud. Ringkonnakohus leiab, et

hageja nõue tuleb jätta rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud lepingulisi suhteid Eesti Energia

AS või tema õigusjärglase ja kostja vahel ajavahemikul, mille suhtes on hageja nõude esitanud.

Hageja ei ole ka tõendanud nõude kujunemist.

9. Apellatsioonkaebuse rahuldamise, maakohtu otsuse muutmise ning hagi rahuldamata jätmise

tõttu tuleb TsMS § 173 lg 3 kohaselt muuta ka menetluskulude jaotust. Seoses hagi rahuldamata

jätmisega jätab ringkonnakohus maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel

hageja kanda.

Kostja ei ole maakohtus oma menetluskulude nimekirja esitanud. Seega puuduvad kostjal

maakohtus hüvitatavad menetluskulud.

Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskulud ringkonnakohtus

õigusabikulu 2 tunni 25 minuti eest 217 eurot 50 senti ilma käibemaksuta, sõidukulu Jõhvi-

Tartu-Jõhvi (270 km) 30 eurot 50 senti, istungil osalemise kulu 135 eurot 75 senti ja riigilõiv

100 eurot. Kokku on kostja menetluskulu ringkonnakohtus 483 eurot 75 senti ilma

käibemaksuta.

Kostja on koos menetluskulude nimekirjaga esitanud Sergei Gromtsev Juriidiline Büroo

14. jaanuari 2017 kviitungi, mille kohaselt on kostjale antud õigusabi tsiviilasjas nr 2-16-

116307 apellatsioonkaebuse koostamisel.

Riigikohus on 12. oktoobri 2011 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-80-11, p-s 23 selgitanud, et

õigusabikulud tuleb tsiviilkohtumenetluses hüvitada üksnes juhul, kui tegemist on mõne

seaduses sätestatud hüvitamisele kuuluva kuluga, eelkõige lepingulise esindaja kuludega.

TsMS § 175 lg 1 teise lause järgi on lepinguline esindaja menetlusosalist menetluses esindav

advokaat või muu esindaja vastavalt käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatule. Kohtul on alust

TsMS § 175 lg 1 järgi menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt välja mõista teise

menetlusosalise lepingulise esindaja kulu üksnes juhul, kui esindamine on toimunud

kohtumenetluses (nt Riigikohtu 1. aprilli 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-183-14, p 13).

Tsiviilasjas materjalidest ei nähtu, et kostjal oli kohtumenetluses esindaja. Kostja on kõik

kohtumenetluses esitatud dokumendid allkirjastanud ja kohtule esitanud ise. Juhul kui Sergei

Gromtsev Juriidiline Büroo osutas kostjale õigusabi, on põhjendatud sellist tegevust hinnata

kostja nõustamisena. TsMS § 175 lg 2 sätestab, et nõustaja kulusid ei hüvitata, ja sellisele

seisukohale on nimetatud sätte kohaldamise osas korduvalt asunud ka Riigikohus (nt 12.

oktoobri 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-11, p 23; 10. veebruari 2010 määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-161-09, p 15). Seega ei ole kostja õigusabikulu summas 217 eurot 50 senti

põhjendatud.

TsMS § 144 p 3 kohaselt on kohtuväliseks kuluks menetlusosalise saamata jäänud töötasu või

muu püsiv sissetulek. Kostja on koos menetluskulude nimekirjaga esitanud kostja ja Ksenija

Nechiporenko keskmise töötasu suuruse tõendid. TsMS § 162 lg-st 2 tulenevalt hüvitab pool,

kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud

kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis

saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja

samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. TsMS § 152 lg 2 kohaselt arvutatakse

tunnistajatasu suurus tunnistaja keskmise brutosissetuleku tunnitasumäära alusel iga töölt

puudutud tunni eest. Tartu Ringkonnakohtu 2. mai 2017 kohtuistung algas kell 14.00 ja lõppes

14.30. Kostja elab Jõhvis ning on ustav, et kohtuistungil osalemise tõttu puudus kostja töölt

terve tööpäeva. Seega on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud kostjale keskmise töötasu

hüvitamine seoses 2. mail 2017 kohtuistungil osalemisega summas 58 eurot 90 senti.

Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks Ksenija Nechiporenko saamata jäänud töötasu hüvitamist

seoses ringkonnakohtu kohtuistungil osalemisega. TsMS § 34 lg 1 sätestab, et kui

menetlusosaline ei valda eesti keelt ja tal ei ole menetluses esindajat, kaasab kohus tema

taotlusel või omal algatusel menetlusse võimaluse korral tõlgi. TsMS § 143 p 1 kohaselt on asja

läbivaatamise kulu mh tõlgikulu. Käesolevalt on kostja esitanud menetluskulu nimekirjas

Ksenija Nechiporenko kui tõlgi keskmise töötasu summas 76 eurot 85 senti päevas. Lisatud

tõendist nähtub, et Ksenija Nechiporenko töötab Pharma Group OÜ-s. TsMS § 160 lg 1 kohaselt

makstakse tõlgile tasu üksnes nõudmisel. Käesolevalt ei ole esitatud tõlgi tasu nõuet vaid

soovitakse tõlgina osalenud Ksenija Nechiporenko saamata jäänud töötasu hüvitamist.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole selline taotlus põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

Põhjendatud on kostja menetluskuluna apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas

100 eurot ja põhjendatud on TsMS § 144 p 2 tulenevalt kostja transpordikulu Jõhvi-Tartu- Jõhvi

summas 30 eurot 50 senti.

Ringkonnakohus rahuldab kostja taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks

osaliselt ja mõistab hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud ringkonnakohtus 189 eurot 40

senti (100+30,50+58,90) ilma käibemaksuta.

Kai Kullerkupp

Kersti Kerstna-Vaks

Triin Uusen-Nacke

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/