4-17-3145/7 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Anne Randjärv Otsuse tegemise aeg ja koht 27. juuni 2017 Raplas, kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-17-3145 Väärteoasi AK kaebus Politseija Piirivalveameti Lääne Prefektuuri Rapla

politseijaoskonna vanemväärteomenetleja Aigi Baumeistri 25.05.2017 otsusele nr 2700,17,000987 LS § 201 lg 1 järgi Kaebuse esitaja

AK xxxxxxxxxxxxxxx elukoht: xxxxxxxx xxxxxxxxx linnaosa, xxxxxxxx tn xxxxx, xxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxx õpilane Seaduslik esindaja: J.S xxx Kohtuväline menetleja

Politseija Piirivalveameti Lääne Prefektuuri Rapla politseijaoskond Kohaldatud menetlussätted Väärteomenetluse seadustiku §-d 2, 120 lg 1, 132 p 2, 133, 134, 135, 155 lg 1 p 1 ja lg 2 ja 156

RESOLUTSIOON

Kaebus rahuldada.

Tühistada kohtuvälise menetleja 25.05.2017 otsus nr 2700,17,000987 osaliselt ja vähendada AK määratud rahatrahvi 30-le trahviühikule, millele vastab 120 eurot.

Otsus saata kaebajale ja kohtuvälisele menetlejale.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel,

kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule. Kassatsioonkaebus tuleb esitada maakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamise päevast. Kui kohtumenetluse pool soovib kassatsiooniõigust kasutada, peab ta sellest kohtuotsuse kättesaamise päevast 7 päeva jooksul maakohtule kirjalikult teatama. Kui üks kohtumenetluse pool teatab kassatsiooniõiguse kasutamisest ja sellest ei loobu, siis on kassatsiooni esitamise õigus ka teisel kohtumenetluse poolel, kuigi ta ei ole kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud.

2

Asjaolud ja kaebaja seisukoht Lääne prefektuuri Rapla politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse vanemväärteomenetleja

25.05.2017 otsusega 2700,17,000987 karistati alaealist AK LS § 201 lg 1 järgi rahatrahviga 95 trahviühikut, s.o 380 eurot. AK rikkumine seisnes sellest, et ta juhtis 07.05.2017 kella 22:35 ajal mootorsõidukit, omamata mootorsõiduki juhtimisõigust. AK juhtis oma isale J.S-ile kuuluvat

sõiduautot, kus kõrvalistujana viibis ka auto omanik, keda Lääne Prefektuuri Rapla

politseijaoskonna välijuhi Alar Smirnovi koostatud kiirmenetluse otsusega nr 10220152899492 (väärteoasi nr 2700,17,000987) karistati 07.05.2017 LS § 202 lg 1 järgi rahatrahviga 30 trahviühikut ehk 120 eurot.

06.06.2017 esitas AK seaduslik esindaja Pärnu Maakohtule kaebuse kohtuvälise menetleja

25.05.2017 otsusele nr 2700,17,000987, taotlusega kergendada AK määratud karistust ning vähendada rahatrahvi.

J.S tunnistab, et andis 07.05.2017 oma 14-aastasele tütrele auto juhtimise üle, eesmärgiga võimaldada tütrel harjutada tagurdamist ja sõiduki ümber pööramist. Harjutamiseks valitud paik oli

J.S hinnangul 100 % riskivaba. Sõideti Tupiku teel, mis asub alevist väljas, piirneb ühel

poolt tehase traataiaga ja teiselt poolt põllu ja metsaga ning lõpeb tupikuga, kus vanasti oli prügimägi. Liiklust sellel teel praktiliselt ei toimu. Nähtavus oli väga hea ja sõidukiirus 20 km /h. J.S teab, et ka metsateel ei tohi juhtimisõiguseta isikule juhtimist üle anda, tunnistab oma süüd ja nõustub talle kiirmenetluse otsusega määratud trahviga 120 eurot. AK, kes on alaealine ega oma sissetulekut, määrati trahv suurusega 380 eurot. Trahvi suurus tekitas õiguskuulekale lapsele šoki. A on väga hea õpilane, eeskujuliku käitumisega ega ole varem mingeid õigusrikkumisi toime

pannud. J.S hinnangul on alaealisele määratud trahv ebaproportsionaalselt suur võrreldes temale määratuga.

Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja kaebusega ei nõustu ja palub jätta selle rahuldamata. Väärteo toimepanemine AK poolt on tõendatud tema enda ütlustega. AK on süüvõimeline isik KarS § 33 tähenduses ning

puuduvad tema süüd välistavad asjaolud. AK pani õigusrikkumise toime otsese tahtlusega, st oli teadlik, et ei tohi juhtida mootorsõidukit, kuna ei oma vastava kategooria sõiduki juhtimisõigust, kuid eiras liiklusseaduse sätteid teadlikult.

Kohtuväline menetleja leiab, et kohaldatud karistus on kooskõlas menetlusaluse isiku süü raskuse ja karistuse eesmärgiga. LS § 201 lg 1 näeb ette karistusena maksimaalse rahatrahvi 200 trahviühikut ja aresti. Seadusandja on hinnanud juhtimisõiguseta isiku poolt mootorsõiduki juhtimise ohtlikuks

väärteoks. AK määratud karistus jääb alla sanktsiooni keskmist määra, omab konkreetse

menetlusaluse isiku asjas eripreventiivset eesmärki, mahub etteantud karistusraamidesse ja on proportsionaalne. Kohtuväline menetleja peab võimalikuks vastavalt V™S § 209 lg 2 kohaldada rahatrahvi tasumist ositi.

Kohtu seisukoht Vaidlus puudub selles, et väärtegude toimepanek J.S ja AK poolt on tõendamist leidnud, nende tegevus on õigesti kvalifitseeritud, nad on oma süüd tunnistanud ning oma tegu kahetsenud. Õige on kohtuvälise menetleja seisukoht, et seadusandja kehtestatud karistusraamidest lähtuvalt on

juhtimisõiguseta isiku poolt sõiduki juhtimine hinnatud ohtlikuks väärteoks ning oluliselt ohtlikumaks, kui sellisele isikule juhtimise üleandmine.

3 Kõnesoleval juhul on tegemist juhtumiga, kus isa lubas oma alaealise tütre autorooli, eesmärgiga

anda talle sõidukogemust. Kogu tegevus toimus isa kontrolli all ning nii tütre kui võimalike

kaasliiklejate ohutus oli isa hinnangul tagatud eelkõige harjutuskoha valikuga. Kohtuväline menetleja on karistuse mõistmisel lähtunud eelkõige karistusraamidest. Kuna isa poolt toime pandud

väärtegu on seadusandja poolt hinnatud oluliselt vähemohtlikuks, on alaealisele tütrele määratud kolm korda suurem karistus kui isale.

KarS § 56 lg 1 järgi on karistuse aluseks isiku süü. Süü suurust mõjutavad lisaks tahtlusele liigile

ning kergendavatele ja raskendavatele asjaoludele ka toimunu tehiolud. On ilmne, et eelkõige

täiskasvanu, kelle otsustuste ja tegevuse läbi sai alaealise poolt väärteo toimepanemine üldse võimalikuks, on toimunus süüdi. Seega tuleb nõustuda J.S seisukohaga, et täiskasvanule ja alaealisele mõistetud karistused on käesoleval juhul ebamõistlikult proportsioonist väljas.

Kohus leiab, et AK mõistetav karistus ei peaks toimunu tehiolusid arvestades olema J.S-ile

mõistetud karistusest suurem. Arvestades AK alaealisust ning isikuomadusi, täidab mistahes

suurusega rahatrahv karistuse eripreventiivset eesmärki, välja arvatud karistus, milline riivab alaealise õiglustunnet.

Lähtuvalt eeltoodust vähendab kohus AK määratud rahatrahvi 30-le trahviühikule, millele vastav 120 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anne Randjärv kohtunik