Legislator Case Law & Legislation
1-09-7322/2 AI generated

1-09-7322/2 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

Case Number 1-09-7322/2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia · Case Law (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kuriteoasi nr.1-09-7322 (09250000790) 1 K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse kuupäev ja koht Pärnu Maakohus 27. mail 2009.a., Kuressaare Kohtumajas Kohtunik Kristel Pedassaar Kohtuasi D.K kuriteoasi süüdistuses KarS § 121 järgi Asja läbivaatamise kuupäev 27. mail 2009.a. käskmenetluses Süüdistatav D.K, ik.xxx, varem kriminaalkorras karistatud ühel korral: 25.02.2004.a. Saare Maakohtu ...

Legislator headnote

Placeholder

Keywords

Placeholder

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Kuriteoasi nr.1-09-7322 (09250000790) 1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Otsuse kuupäev ja koht

Pärnu Maakohus

27. mail 2009.a., Kuressaare Kohtumajas Kohtunik

Kristel Pedassaar

Kohtuasi D.K kuriteoasi süüdistuses KarS § 121 järgi

Asja läbivaatamise kuupäev

27. mail 2009.a. käskmenetluses Süüdistatav

D.K, ik.xxx, varem kriminaalkorras karistatud ühel korral: 25.02.2004.a. Saare Maakohtu otsusega KarS § 422 lg1 järgi

vangistusega 1 aasta tingimisi 2 aastase katseajaga, väärteokorras karistamata;

käesolevas kriminaalasjas on tõkendiks kohaldatud elukohast lahkumise keeld;

Resolutsioon

Süüdi tunnistada D.K kuriteos KarS § 121 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 100 (ükssada) miinimumpäevamäära, so. 5000 (viis tuhat) krooni riigituludesse ( 50x100).

Kuriteoasi nr.1-09-7322 (09250000790) 2

Rahaline karistus tasuda ühe (1) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest

Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS SEB Pangas nr 10220034796011 või Hansapangas (Swedbangas) nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 4100064858 ning selgitus: „ D.K , 1-09-7322, rahaline karistus“.

Kui rahaline karistus ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

D.K’ e suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld kohtuotsuse jõustumisel tühistada.

Arvestada riigieelarvest selleks otstarbeks eraldatud vahenditest riigiõigusabi korras kaitse teostamise eest kriminaalmenetluses: Advokaadibüroo Vahur Tänav OÜ (asukoht Lossi 4a 93819 Kuressaare, reg. nr 10373498) kasuks

550 krooni

vandeadvokaat Vahur Tänav poolt (viissada viiskümmend)

süüdistatavale D.K-le riigi õigusabi korras kaitse osutamise eest kohtulikus menetluses.

Välja mõista D.K’ elt riigituludesse menetluskulu - sundraha 6525 (kuus

tuhat viissada kakskümmend viis) krooni ja riigiõigusabi tasu 550 (viissada viiskümmend) krooni.

D.K’ el tasuda temalt väljamõistetud sundraha ja riigiõigusabitasu

Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS SEB Pangas nr 10220034800017.

Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049696. Makse selgitusse märkida: „ D.K , 1-09-7322, sundraha või muu menetluskulu“. Sundraha tasuda kahe (2) kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui

rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates kümne (10) päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras.

Kui süüdistatav ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub.

Kui süüdimõistetu vaidlustab käskmenetluses tehtud kohtuotsuse ja taotleb, et kohus

arutaks kriminaalasja üldkorras, koostab kohtunik kriminaaltoimiku prokuratuurile

tagastamise määruse, mis on aluseks uue süüdistusakti koostamiseks ning menetluse jätkamiseks üldkorras.

Menetluskulude osas võib esitada määruskaebuse Pärnu Maakohtule Kuressaare Kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai kohtulahendist teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik :

D.K’ t süüdistatakse selles, et tema 18. veebruaril 2009.a. Saare maakonnas X vallas X talus tungis kallale elukaaslasele K. M.ile, võttis kätega kõri ümbert kinni ja tõukas jõuga vastu seina, tekitades K. M.ile füüsilist valu.

Kuriteoasi nr.1-09-7322 (09250000790) 3 Oma sellise tegevusega, mis seisnes teise inimese valu tekitanud kehalises väärkohtlemises, pani D.K toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokurör on esitanud kohtule toimiku koos süüdistusaktiga ja teinud ettepaneku asi vaadata läbi käskmenetluses.

Kohus on oma määrusega andnud D.K kohtu alla asja läbivaatamisega käskmenetluses.

Prokurör on karistuse taotlemisel arvestanud, et D.K poolt on toimepandud II raskusastme kuritegu, mille eest seadusandja on näinud ette võimaluse mõista karistuseks ka rahalise karistuse. Prokurör on teinud kohtule ettepaneku karistada D.K’ t KarS §

121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega ükssada (100) miinimumpäevamäära, s.o. (100x50 =5000) viis tuhat krooni riigituludesse.

Kohtuotsuse põhjendus Kohus olles tutvunud kuriteoasja materjalidega leiab, et asja võib lahendada käskmenetluses.

Tegemist on teise astme kuriteoga, mille eest prokurör on pidanud võimalikuks kohaldada

rahalist karistust, tõendamise asjaolud on selged ning seega esinevad asjas KrMS § 251

toodud käskmenetluse kohaldamise alused. KrMS § 252 alusel koostab prokuratuur käskmenetluses süüdistusakti, mille põhiosas, esitatakse kuriteo kvalifikatsioon, kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus, süüdistust kinnitavad tõendid, ettepanek karistuse liigi ja määra

kohta. Süüdistusakt ja kriminaalasja materjalid saadetakse kohtusse ning akti koopia edastatakse süüdistatavale ja tema kaitsjale. KrMS § 254 lg1 kohaselt, kui kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta,

koostab ta ilma istungit pidamata kohtuotsuse. Kriminaalasi allub eeltoodud kaalutlustel

Pärnu Maakohtule. Kohtunik nõustub D.K’ e süüdistusaktis toodud süüdistuse tõendatusega ning taotletud karistuse määraga. Tsiviilhagi ei ole.

Karistuse mõistmisel D.K’ ele võtab kohus arvesse tema süüd, vastutust

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus leiab, et prokuröri poolt tehtud ettepanek karistuse liigi ja määra kohta on põhjendatud. Toimikust olevast teatisest

kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et D.K keskmise päevasissetuleku suurus on alla 50 krooni. KarS § 44 lg1 kohaselt võib kohus kuriteo eest

mõista rahalise karistuse 30 kuni 500 päevamäära. KarS § 44 lg2 alusel rahalise karistuse

päevamäära suuruse arvutab kohus süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel.

Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 50 krooni. Kuna D.K i päevasissetuleku suurus on toimikus oleva teatise kohaselt alla 50 –ne krooni, siis on rahalise karistuse mõistmisel arvesse võetav päevamäärana miinimumpäevamäär 50 krooni.

KrMS § 175 lg1 p9 , 179, 180 alusel kuulub D.K-lt väljamõistmisele

menetluskuluna sundraha ja arvestatud kaitsjatasu. Sundraha suuruseks on II raskusastme

kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on 4350.00 krooni

ning seega on sundraha suuruseks 6525.00 krooni. D.K kaitsjana kohtueelses

menetluses on osalenud vandeadvokaat V. Tänav, kes on esitanud kohtule taotluse tasu arvestamiseks summas 550.00 krooni. Tasu taotluses juhindub kaitsja „Riigi õigusabi seaduse

Kuriteoasi nr.1-09-7322 (09250000790) 4

§-st 21 lg3 ja Justiitsministri 26.01.2005.a. määrusest nr2 (14. mai 2008.a. määruse nr 20 redakstsioonis.

Kohtuotsuse tegemisel juhindub kohus muuhulgas KrMS §-dest 251-256.

K. Pedassaar kohtunik