1-16-4520/26 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26. juuni 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-4520 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Viljandi kohtumaja) 23. mai 2017 määrus

U.N-i (isikukood XXX) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu U.N, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Tartu Maakohtu (Viljandi kohtumaja) 23. mai 2017 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse

Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised

kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu 24.05.2016 otsusega mõisteti U.N süüdi KarS § 121 lg 2 p 2 ja p 3 järgi ja mõisteti talle karistuseks vangistusena 6 kuud ning tunnistati U.N süüdi KarS § 423 1 järgi ja mõisteti talle karistusena vangistuseks 5 kuud. KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõisteti U.N-ile liitkaristus vangistusena 6 kuud, KarS § 65 lg 2

alusel suurendati käesoleva kohtuotsusega U.N-ile mõistetud karistust Tartu Maakohtu 06.04.2016 otsusega U.N-ile mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 3 kuu ja 20 päeva vangistuse võrra ning mõisteti U.N-ile liitkaristusena vangistuseks 1 aasta 9 kuud 20 päeva. Karistuse kandmise alguseks loeti 22.05.2016. Karistuse lõpp saabub 14.03.2018.

2. Tartu Vangla esitas 12.04.2017 Tartu Maakohtule materjalid U.N-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.

3. Tartu Maakohus jättis oma 23. mai 2017 määrusega U.N-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

4. U.N-i puhul on täidetud formaalsed eeldused ennetähtaegseks vangistusest vabanemiseks.

Hinnates materiaalseid eelduseid tõi kohus välja positiivsed asjaolud: U.N esineb teatav motivatsioon end edaspidi õiguskuulekalt üleval pidada, samuti on tal olemas tugivõrgustik lähedaste näol, U.N on osalenud aktiivselt tööhõives ja sotsiaalprogrammis.

5. Kohus võttis seejuures arvesse ka negatiivselt U.N iseloomustavaid faktoreid. U.N

on varasemalt korduvalt karistatud nii kriminaalkui väärteokorras eriliigiliste kuritegude toimepanemise eest. U.N on esinenud varasematel katseaegadel probleeme kontrollnõuete

järgimisega (pani üldkasuliku töö sooritamise ajal toime uue kuriteo; rikkus lisakohustust mitte

2 tarvitada alkoholi). Lisaks on U.N üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Kohus märkis, et tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad,

et süüdimõistetu poolt varasemalt kontrollnõuete rikkumine ei võimaldaks teha järeldusi süüdimõistetu poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt enne tähtaega vabastamisel. Kui süüdimõistetu pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see põhjendatud aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul.

6. U.N on jätnud mõjuva põhjuseta pooleli uue eriala omandamise vangistuse jooksul, mis kujundab kohtus arusaama, et U.N ei mõista, et lisaameti omandamine võiks parandada tema konkurentsivõimelisust tööturul. Prokurör ja kinnipidamisasutus ei toeta U.N-i ennetähtaegset vabanemist. Ka kohtul ei tekkinud esitatud dokumente analüüsides ning U.N ära kuulates piisavat veendumust selles, et U.N-ile määratud karistus oleks veel oma eesmärgi täitnud.

MÄÄRUSKAEBUS

7. Tartu Maakohtu 23.05.2017 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu U.N, kes

palub tühistada kohtumääruse täies ulatuses ja määrata U.N-ile käitumiskontrolli nõuded ja jalavõru pooleks aastaks, et tõestada, et U.N suudab käituda õiguskuulekalt.

8. U.N-i puhul esineb ka mitmeid positiivseid asjaolusid, mis toetavad tingimisi vabastamist. U.N-ile

on tagatud elamine koos nõustamistega MTÜ aktiveerimiskeskusesse Tulevik. Samuti toetab teda õde võimaluste piires ja vabanemisel saaks vähendada kohanemisraskuseid.

9. Positiivsed tegurid vähendavad uue kuriteo toimepanemise riske. KarS §-s 76 puudub viide sellele, et ennetähtaegne vabastamine on erandlik ja seda saab rakendada vaid mõne kuriteo või karistuse puhul. Seega pole kohus järginud KarS §-s 76 lg-s 4 toodud asjaolusid ega arvestanud argumente, milline on vabanemisel U.N-i elukorraldus.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus, hinnanud määruskaebuses esitatud seisukohti, jätab Tartu Maakohtu 23. mai 2017 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

11. Kaebaja toob määruskaebuses välja positiivsed asjaolud, mis toetavad U.N-i tingimisi

vabastamist. U.N on olemas elamiskoht koos nõustamistega MTÜ aktiveerimiskeskuses Tulevik ja lisaks toetab teda õde.

Ka maakohus on eelnevalt nimetatud positiivseid tegureid arvestanud, võttes arvesse U.N-i toetava lähivõrgustiku olemasolu, kindla elukoha olemasolu vabanemisel ning vangistuse jooksul tööhõives osalemise ja sotsiaalprogrammide läbimise. Siiski on kohus ka võtnud arvesse negatiivseid

tegureid – varasemat korduvat kriminaalkorras karistatust, varasemat katseaja rikkumisi (isiku

käitumismustreid) ja kehtivat distsiplinaarkaristust. Viimane näitab ringkonnakohtu hinnangul selgelt, et isegi kontrollitud keskkonnas ei ole U.N suuteline järgima ametnike korraldusi. See

vähendab veelgi ka kohtupoolset usaldust selle suhtes, et U.N suudaks kriminaalhoolduse

nõudeid järgida katseajal, olles varasemalt korduvalt katseaja tingimusi rikkunud. Seetõttu on ringkonnakohtu hinnangul maakohus õigustatult leidnud, et ennetähtaegne vabastamine U.N-i puhul oleks ennatlik.

12. Kaebaja leiab, et maakohus ei ole järginud KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid ega arvestanud argumente, milline on vabanemisel U.N-i elukorraldus. KarS §-s 76 puudub viide sellele, et ennetähtaegne vabastamine on erandlik ja seda saab rakendada vaid mõne kuriteo või karistuse puhul.

Ringkonnakohus maakohtule taolist etteheidet ei tee. Kohus on arvestanud kogumis KarS § 76 lg-s 4

toodud asjaoludega. Lisaks toob ringkonnakohus välja, et U.N-i puhul suurendab vabanemisjärgset ohtu uute kuritegude toimepanemisel tema rahalised võlgnevused, mida on K-Raha

andmetel 5723 euro ulatuses. Kindla töökoha puudumisel võib see viia kriminaalsel teel tulu teenimiseni. Samuti on vangla iseloomustuse kohaselt uue üldise korduva kuriteo toimepanemise

3 tõenäosus 2 aasta jooksul 55% ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 66%, mis on kohtu hinnangul kõrged riskiprotsendid. Ohustatud on lähedased ja tuttavad, kellega U.N koos viibib ja kui on alkoholi tarvitanud. Kuigi kohtule ei ole lõplikult siduvad vangla ja

prokuratuuri seisukohad, toob kohus välja, et Tartu Vangla ja prokuratuur ei toeta U.N-i ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Lisaks leiab kohus, et vanglas rehabilitatsiooniprogrammide läbimine on kriminaalhooldusest efektiivsem, 2017. aasta II kvartali jooksul algab sotsiaalprogramm „Sotsiaalsete oskuste treening“, mis tuleks U.N läbida. Võttes arvesse ka varasemat karistatust ja käitumist vangistuses ei ole põhjendatud U.N-i ennetähtaegne vangistusest vabastamine.

13.

Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/

Aarne Sarjas

Mati Kartau

Tiit Lõhmus