2-16-12219/23 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 26. juuni 2017

Tsiviilasja number

2-16-12219

Tsiviilasi

Sergei

Frei hagi AS REMEKSI KESKUS vastu

töövaidluses

Apellatsioonkaebuse hind

6314 eurot 52 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 23. jaanuari 2017. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AS Remeksi Keskus apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

6. juuni 2017. a

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja): AS REMEKSI KESKUS (registrikood

10133593), esindaja vandeadvokaat Vladimir Sadekov

Vastustaja (hageja): Sergei Frei (isikukood XXXX), esindaja

advokaat Margus Kiir

RESOLUTSIOON

1. AS REMEKSI KESKUS apellatsioonkaebus rahuldada

osaliselt.

2. Tühistada Viru Maakohtu 23. jaanuari 2017 otsus

osaliselt nõude rahuldamise ulatuse ning menetluskulude

jaotuse osas.

3. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta Sergei Frei

nõue hüvitise 2263 euro 82 sendi saamiseks rahuldamata.

4. Jätta muus osas Viru Maakohtu 23. jaanuari 2017 otsus

muutmata, ringkonnakohus muudab osaliselt maakohtu

otsuse põhjendusi.

5. Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks

järgmiselt:

5.1. Rahuldada AS REMEKSI KESKUS hagi osaliselt.

5.2. Tuvastada AS REMEKSI KESKUS ja Sergei Frei

vahel 2. augustil 2010 sõlmitud töölepingu ülesütlemise

tühisus.

5.3. Lõpetada AS REMEKSI KESKUS ja Sergei Frei vahel

sõlmitud tööleping TLS § 107 lg 2 alusel alates 10. juunist

2016.

5.4. Mõista AS-lt REMEKSI KESKUS välja Sergei Frei

kasuks vähemmakstud töötasu 654 eurot 97 senti (bruto).

5.5. Mõista AS-lt REMEKSI KESKUS välja Sergei Frei

kasuks hüvitis töölepingu ülesütlemise eest 3395 eurot 73

senti.

6. Jätta menetluskulud 70% ulatuses AS-i REMEKSI

KESKUS ja 30% ulatuses Sergei Frei kanda.

6.1 Rahuldada Sergei Frei avaldus menetluskulude

rahaliseks kindlaksmääramiseks maa- ja ringkonnakohtus

osaliselt. Mõista AS-lt REMEKSI KESKUS Sergei Frei

kasuks

välja

menetluskulud

eurot

(koos

käibemaksuga), s.o 567 eurot õigusabikulu maakohtus ja

420 eurot õigusabikulu ringkonnakohtus.

6.2. Rahuldada AS-i REMEKSI KESKUS avaldus

menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks maa- ja

ringkonnakohtus osaliselt. Mõista Sergei Freilt AS-i

REMEKSI KESKUS kasuks välja menetluskulud 604

eurot 35 senti (koos käibemaksuga), s.o 213 eurot

õigusabikulu töövaidluskomisjonis, 252 eurot 60 senti

õigusabikulu maakohtus ja 138 eurot 75 senti õigusabikulu

ringkonnakohtus.

7. Tasaarvestada resolutsiooni punktides 6.1 ja 6.2

sätestatud poolte vastastikused menetluskulude nõuded ja

mõista välja AS-lt REMEKSI KESKUS Sergei Frei kasuks

menetluskulud summas 382 eurot 65 senti.

8. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

kulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni

täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Sergei Frei (hageja) ja AS Remeksi Keskus (kostja) sõlmisid 2. augustil 2010 töölepingu,

mille alusel asus hageja kostja juures tööle lukksepana. Tööleping muutus tähtajatuks ning

10. juuni 2016 seisuga oli hagejal kostja juures staaži üle 5 aasta. Hagejale arvestati

brutotöötasu 6 eurot 40 senti tunnis.

Hageja esitas 3. juunil 2016 kostjale avalduse palgata puhkepäeva saamiseks 7. juunil 2016, et

minna töövestlusele. 8. juunil 2016 paluti hagejal kirjutada seletuskiri 7. juunil 2016 töölt

puudumise kohta. 10. juunil 2016 andis kostja hagejale käskkirja töölepingu ülesütlemise kohta,

sest hageja lahkus väidetavalt töölt omavoliliselt, rikkus süstemaatiliselt tööajanõudeid ning on

tekitanud kostjale kahju. Kostja lõpetas töösuhte päevapealt ja pidas osaliselt kinni töötasu ning

puhkusetasu.

Hageja esitas 15. juunil 2016 Tööinspektsiooni Ida Inspektsiooni töövaidluskomisjonile

avalduse kostja vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise vaidlustamise, vähemmakstud

töötasu ja hüvitiste nõudes. Töövaidluskomisjon rahuldas 10. augusti 2016 otsusega avalduse

osaliselt ja tuvastas töölepingu ülesütlemise tühisuse töölepingu seaduse (TLS) § 88 lg 1 p 3

alusel, luges töölepingu üles öelduks TLS § 107 lg 2 alusel alates 10. juunist 2016, mõistis

tööandjalt välja vähem makstud tasudena 421 eurot 19 senti ning mõistis töölepingu

ebaseadusliku ülesütlemise eest hüvitise 3395 eurot 73 senti.

2. Hageja esitas 2. septembril 2016 Viru Maakohtusse hagi kostja vastu, milles palub lugeda

poolte vahel 2. augustil 2010 sõlmitud tööleping lõppenuks alates 10. juunist 2016 vastavalt

TLS § 107 lg 2, mõista välja kostjalt hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel töötaja kolme kuu keskmise

töötasu ulatuses 3395 eurot 73 senti (bruto), mõista kostjalt välja töölepingu erakorralise

lõpetamise etteteatamistähtaja mittejärgimise eest hüvitis 60 kalendripäeva eest (lähtuvalt

keskmisest töötasust) 2263 eurot 82 senti (bruto), mõista kostjalt välja vähem tasutud töötasu

(maikuu eest ning lõpparve sh juunikuu töötasu ja puhkusehüvitis) 868 eurot 26 senti (neto).

Hagiavalduse kohaselt võimaldas kostja töötajatele vajadusel vaba päeva, milleks tuli kirjutada

vahetule juhile avaldus palgata puhkuse saamiseks. Tööandja sellele vastu ei vaielnud ning

väljakujunenud praktika kohaselt tähendas see avaldusega nõustumist. Töölepingu lõpetamine

etteteatamistähtaega järgimata on põhjendamatu, alusetu ning tühine, asjaolud on otsitud ja ei

vasta tegelikkusele. Isegi kui hageja tegu pidada rikkumiseks, puudub kostja eelnev hoiatus

töösuhte võimaliku lõpetamise kohta. Kostja on tasunud hagejale preemiat tööülesannete

täitmise eest (sh maikuus). Kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades puudus

töölepingu koheseks lõpetamiseks põhjus ja erakorraline ülesütlemine on tühine.

Kostjal puudub õigus ühepoolselt töötasu vähendada või kinni pidada. Hageja selleks oma

nõusolekut andnud ei ole. Kostja tunnistas töövaidluskomisjoni istungil, et alust töötasu

kinnipidamiseks ei olnud.

3. Kostja hageja nõudeid ei tunnistanud ja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja leidis, et

tööleping hagejaga öeldi üles mõjuval põhjusel. Hagejal puudus 7. juunil 2016 töölt

puudumiseks õiguslik alus. Hageja oli planeeritud 7. juunil 2016 suunata mahutite

ettevalmistamise protsessi lõpetamisele, milleks oli vaja teha eelnevalt ära keevitustööd ning

puhastada õmblused. Kuna hageja tööle ei tulnud, ei olnud võimalik õigeaegselt värvimist

alustada. Tekkis viivitus. Tellija esitas kostjale 16. juunil 2016 pretensiooni ning palus

vormistada arve vähendatud summas.

Kostja töötajad ei ole kunagi läinud ega lähe maksustamata puhkuse päevadele meistri või

jaoskonna ülema vaikimisel. Seletuskirjas kirjutas hageja, et 3. juunil 2016 andis ta jaoskonna

meistrile üle avalduse vaba päeva saamiseks. Tööde suure mahu tõttu meister avaldust ei

kooskõlastanud. Enamikul juhtudel tullakse töötajatele vastu ja võimaldatakse vaba päev, kuid

käesoleval juhul ei olnud võimalik samaaegselt töölt ära lasta nelja töötajat brigaadist (s.o 50%

brigaadist). Sellest teavitati ka hagejat. Hageja puudus töölt ka 3. juunil 2016, mistõttu ei olnud

tal füüsiliselt võimalik kostjale avaldust esitada.

Kostja leiab, et sellise käitumisega näitas hageja, et ta ei ole lojaalne kostja kui tööandja suhtes.

Töösuhte lõpetamiseks ei ole vaja eelnevat hoiatamist, kui töötaja rikkus kohustust tahtlikult.

Hageja puudus 7. juunil 2016 töölt loata, olles teadlik, milliseid tööülesandeid pidi ta 7. juunil

2016 täitma. Sellega kahjustas hageja teadlikult tööandja majandustegevust ja mainet TLS § 15

lg 2 p 9 tähenduses. Arvestades rikkumise raskust, ei olnud vaja etteteatamistähtaega järgida.

Töötajate tegevus põhjustas kostjale tellimuse täitmise viivitusega kahju 22 507 eurot. Töötasu

alandamine alammäärani (TLS § 73 lg 1 ) oli põhjendatud. Hageja oli teadlik, et tal ei ole luba

puudumiseks. Hagejale on 10. juunil 2016 selgitatud töötasu alandamise põhjust.

MAAKOHTU LAHEND

4. Viru Maakohus rahuldas 23. jaanuari 2017 otsusega hagi osaliselt ja tuvastas hageja ja kostja

vahel 2. augustil 2010 sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisuse TLS § 88 lg 1 p 3 alusel ning

lõpetas sõlmitud töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel alates 10. juunist 2016. Maakohus mõistis

kostjalt hageja kasuks välja vähemmakstud töötasu 654 eurot 97 senti (bruto), hüvitise

töölepingu ebaseadusliku ülesütlemise eest 3395 eurot 73 senti ja hüvitise töölepingu

ülesütlemise etteteatamistähtaja mittejärgimise eest 2263 eurot 82 senti ning menetluskulude

katteks 810 eurot. Maakohus jättis TsMS § 163 lg 1 kostja menetluskulud kostja enda kanda ja

97% hageja menetluskuludest kostja kanda.

Maakohus märkis, et poolte vahel on vaidlus, kas töölepingu ülesütlemine TLS § 88 lg 1 p 3

alusel on seaduslik ja põhjendatud ning kas kostjal oli õigus vähendada ühepoolselt hageja

töötasu 2016 mai ja juuni eest.

Kostja 10. juuni 2016 käskkirja nr 77 (TVK tl 10,12) kohaselt on hageja ja veel kolm töötajat

2016 maikuu jooksul süstemaatiliselt rikkunud tööajakorraldust (lahkunud varem töölt), ei

ilmunud tööle 7. juunil 2016, pannes sellega toime tööluusi. Käskkirja järgi arvestatakse

maikuu ja juunikuu töötasu 2016 eest Eesti Vabariigi miinimummäära (käskkirja tõlge, TVK

tl 12) järgi ning lõpetatakse töölepingud hagejaga ja ülejäänud kolme töötajaga alates

10. juunist 2016. Maakohus asus seisukohale, et töölepingud on individuaalsed lepingud, mis

sõlmitakse ja lõpetatakse konkreetse isikuga, mitte ühes käskkirjas mitme töötajaga ja kostja

10. juuni 2016 käskkirja nr 77 ei saa lugeda töölepingu ülesütlemise avalduseks TLS § 95

mõttes. Samuti ei lugenud maakohus töölepingu ülesütlemise avalduseks kostja esitatud

tõendeid (tl 92-95), millest nähtub töölepingu lõpetamise alus, asjade üleandmine ning lõpparve

arvestus. Maakohus leidis, et täitmata on ülesütlemise formaalsed eeldused.

10. juuni 2016 käskkirjas puudub igasugune viide TLS sättele, mille alusel tööandja hagejaga

töösuhte üles ütleb (alus). Maakohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud, et hageja pani toime

süstemaatilisi töökohustuste rikkumisi, lahkus igapäevaselt töölt varem. Tööajatabelitest

nähtub, et hageja on tööl viibinud 8 tundi päevas. Mais viibis hageja puhkusel, mida ei saa

lugeda töölepingu rikkumiseks.

Maakohus leidis, et kui kaks töötajat oli võimalik ära lubada, siis ei olnud põhjendatud

vallandada kõik neli 7. juunil 2016 puudunud töötajat. Hageja ja kostja seadusliku esindaja

vande all antud ütlustest ning tunnistajate selgitustest tulenevalt pidid töötajad vaba päeva

saamiseks taotlema luba meistrilt. Seisukohad, kuidas nõusoleku andmine toimus ja kuidas

töötajad sellest aru said, on vastuolulised. Kostja seadusliku esindaja ning tunnistajate Ishunini

ja Bochkovi selgitustest tulenevalt pidi meister küll resolutsioonina märkima nõusoleku, kuid

maakohtu arvates ei ole eluliselt usutav, et meister ei pidanud märkima keeldumist.

Hageja seletuskirjast ning tunnistajate ütlustest selgub, et keeld või luba oli ebamäärane, kuid

kuna meistri käitumine avaldust vastu võttes oli tavapärane praktika, siis sellest järeldasid

töötajad, et nad võivad 7. juunil omal arvel vaba päeva võtta. Tööandja kohustus on mh anda

töötajatele selgeid ja õigeaegseid korraldusi (TLS § 28 lg 2 p 1), mida meister ei teinud. Kostja

ei ole tõendanud, et vajas 7. juunil 2016 kõiki nelja puudunud töötajat sh hagejat (arvestades

seejuures et väidetavalt vajati keevitajaid, kuid hageja oli lukksepp) ning kas ja kuidas see

töötajatele sh hagejale üheselt teatavaks tehti. Maakohus leidis, et isegi kui nõustuda kostja

seisukohaga, et hageja rikkus töökohustusi, oli see rikkumine esmakordne.

Maakohus leidis, et arvestades käesoleva vaidluse asjaolusid, ei ole TLS § 88 lg 3 teises lauses

sätestatu kohaldatav. Kostja enda eksitavat käitumist ei saa lugeda hagejapoolseks

töökohustuste rikkumiseks.

Maakohtu hinnangul on kostja väited, et töötajate puudumisega 7. juunil 2016 töölt põhjustati

kostjale kahju, paljasõnalised ja tõendamata. Mõistetamatu on kostja käitumine olukorras, kus

väidetavalt on pingeline tellimuse täitmine (tähtaeg 15. juuni 2016), vallandatakse 10. juunil

2016 päevapealt neli töötajat ning neile heidetakse ette tellimuse täitmise viivituse

põhjustamist, samas kui 8. juunil 2016 ei pea töötajad tööle saabudes täitma väidetavaid

kiireloomulisi tööülesandeid.

Maakohus oli seisukohal, et käesoleval juhul on täitmata ka töölepingu ülesütlemise

materiaalsed eeldused ja kostjapoolne töölepingu erakorraline ülesütlemine 10. juunil 2016 on

TLS § 104 lg- st 1 tulenevalt tühine. Maakohus luges töölepingulised suhted lõppenuks TLS §

107 lg 2 alusel alates 10. juunist 2016.

Maakohus asus seisukohale, et töötasu vähendamise eeldused ei ole täidetud ja kostjapoolne

töötasu vähendamine oli alusetu. Tööajatabelite kohaselt tegi hageja mais tööd 128 tundi ning

juunis 40 tundi. Seega on mai töötasu 819 eurot 20 senti ning juunis 256 eurot. Mais tasus

kostja hagejale töötasuna 312 eurot 73 senti. Maakohus ei arvestanud töötasu hulka preemiana

makstud 400 eurot. Kostja maksis hagejale mais töötasu 506 eurot 47 senti vähem. Juunis tasus

kostja hagejale 107 eurot 50 senti, vähem makstud töötasu on 148 eurot 50 senti. Kokku tasus

kostja hagejale töötasu ettenähtust vähem 654 eurot 97 senti (bruto).

Kostja on arvestanud hagejale puhkusetasu 19 päeva eest 799 eurot 65 senti. Viimase kuue kuu

töötasu tõendeid kohtule esitatud ei ole. Maakohus leidis, et kuna kostja on tasunud

brutosummana 799 eurot 65 senti ning hageja korrigeerimata nõue erineb sellest 25 sendi võrra,

saab lähtuda kostjapoolsest arvestusest.

Maakohus leidis, et hageja ei ole töökohustusi rikkunud. Kostja ei ole töölepingu ülesütlemise

asemel kasutanud seadusega ettenähtud teisi abinõusid, mille eelduseks oleks töösuhete

jätkamine. Kohus arvestas töösuhte kestust (üle viie aasta) ning asjaolu, et olukorras, kus

töösuhe on lõpetatud TLS § 107 lg 2 alusel, on rikutud intensiivselt töötaja põhiõigusi, mistõttu

on hagejal õigus nõuda tööandjalt piisavat kahjuhüvitist. Kuna kostja kohtule keskmise töötasu

arvestust ei esitanud, lähtus maakohus hageja poolt välja toodud keskmisest töötasust, milleks

oli 1131 eurot 91 senti ja määras hagejale hüvitise ebaseadusliku töölepingu ülesütlemise eest

kolme kuu töötasu ulatuses 3395 eurot 732 senti.

Maakohus leidis, et kostja on töölepingusuhted üles öelnud ilma etteteatamistähtaega järgimata

ja kostjal puudusid alused töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Juhindudes TLS § 97 lg 2

p 3 ja § 100 lg 5 mõistis maakohus kostjalt etteteatamistähtaja mittejärgimise eest hagejale

välja hüvitise 60 kalendripäeva eest 2263 eurot 82 senti.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Viru Maakohtu 23. jaanuari 2017

otsus ja teha uus otsus, millega jätta hageja hagi rahuldamata.

Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus kohaldanud valesti materiaalõigust (TLS § 88 lg 1

p-i 7; TLS § 88 lg-t 3; TLS §-i 95; TLS § 97 lg-t 3; TLS § 28 lg 2 p-i 1; TLS § 73 lg-t 1) ja

rikkunud menetlusõigust (TsMS § 232 lg-t 1).

Maakohus on hinnanud ebaõigesti tunnistaja N. Bochkovi ütlusi, praktikat vaba päeva andmise

kohta ja tunnistaja I. Vägineni ütlusi.

Kostja ülesütlemiseavaldus vastas seadusega ettenähtud vorminõuetele. Töölepingu lõpetamise

teatest on arusaadav kostja tahe vabastada pooled lepinguliste kohustuste edasisest täitmisest

ning selliselt sai töölepingu lõpetamise teatest aru ka hageja. Maakohus jättis hindamata

27. detsembril 2016 lisatud ülesütlemiseavalduse.

Ettevõtte praktikas ei omanud meistri vaikimine mingisugust tähendust vaba päeva saamise

osas. Tunnistajad S. Ishunin, N. Bochkov ja kostja seaduslik esindaja V. Pupkevich on töötanud

ettevõttes kauem kui hageja ja tema tunnistajad. Kostja seaduslik esindaja ja tema tunnistajad

on pädevamad kommenteerimaks ettevõttes aastakümneid olnud ja kestnud praktikat

töökorralduse, sh ka vaba aja andmise osas.

Tunnistaja I. Vägineni ütlused on usaldusväärsed: neis ei esine vastuolusid, need on

objektiivsed ja ausad. Maakohus ei arvestanud, et I. Väginen esitas vaid katkendi tunnistaja

Bochkovi ja hageja 3. juuni 2016 jutust. I. Vägineni ütlustega on tõendatud, et N. Bochkov

keeldus neljale inimesele korraga vaba päeva andmast.

Hageja poolt esitatud avalduse fotokoopial vaba päeva saamiseks puudub N. Bochkovi allkiri.

N. Bochkov allkirjastab avalduse ettevõttes kehtiva praktika järgi, kui ta on sellega nõus.

Hagejal oli võimalus pöörduda juhtkonna poole vaba päeva saamiseks kui meister keeldus, kuid

hageja seda ei teinud. Vaikimine nõusolekuna töölepingulistes suhetes ei ole üldjuhul

aktsepteeritav ja ei ole tõendatud, et see toob kaasa õigusliku tagajärge. Keskmisele töötajale

on arusaadav, et töökohalt omavoliline puudumine võib kaasa tuua õiguslikke tagajärgi.

Kostjal oli mõjuv põhjus töötajale mitte anda vaba päeva kui ka mõjuv põhjus töölepingu

ülesütlemiseks. Kohtupraktikas on leitud, et erakorraliseks ülesütlemiseks piisab ka töötaja

poolt kahju tekkimise ohu loomisest (TLS § 88 lg 1 p 7). Arvestades käesolevas menetluses

esitatud materjale, sh Ida Baltik Group OÜ pretensiooni ja ametlikku kirja kostja poolt

tellimusega viivitamise kohta, tellimuse töövõtulepingut, kahju suurust tõendavaid pangakonto

väljavõtteid, on kahju tekkimise ohu loomine töötaja poolt ilmne. Tööandja võib töölepingu

lõpetada ka siis, kui töötaja teod on põhjustanud usaldamatuse tekkimise võimaluse (Riigikohtu

21. aprilli 2003 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-03, p 10).

7. juunil 2016 oli ettevõttes väga kiire. Kostja pidi kiiresti leidma tööjõudu mahuti tarbeks,

tooma töötajaid üle teistelt objektidelt. Töötajad ettevõttes ei ole seotud konkreetse tellimusega.

Meistril on õigus tööajal töötajat ümber suunata teisele objektile. Hageja tunnistab, et oli seotud

juuni 2016 alguses nii punkri kui mahutite tellimuse täitmisega.

Hageja rikkus lojaalsuskohustust. Kui hageja ei oleks 7. juunil 2016 töölt omavoliliselt

lahkunud, siis ei oleks kostjale kahju tekitamise ohtu tekkinud ning ei oleks olnud põhjust

hagejaga töölepingu ülesütlemiseks. Hageja käitumine on vastutustundetu olukorras, kus olles

aastaid töötanud keevitajana, tundes hästi mahutite ettevalmistamise protsessi, oli hageja

teadlik, et värvimise kiirendamine ei ole võimalik.

Arusaamatu on hageja väide, et 15. juuni 2016 arve mahutite eest on kunstlik. Kokkulepped

arvete väljastamise osas saavad olla suulised ja pretensiooni võib saata hiljem. Hageja ei ole

esile toonud sellist mõjuvat põhjust, mis oleks andnud talle õiguse keelduda töö tegemisest ning

mõjuv põhjus töölepingu ülesütlemiseks oli olemas.

Täidetud olid VÕS §-s 112 sätestatud hinna alandamise tingimused koos andmete esitamisega

töö väärtuse kohta. Kirjeldatud rikkumise suurus ja raskus andis aluse alandada töötasu juuni

2016 eest miinimumpalgani. Maakohus ei selgitanud kirjalikult ega suuliselt eelmenetluses ega

istungi ajal tõendamiskoormust käesolevas tööasjas, millega rikkus kohtu selgitamiskohustust.

6. Hageja on seisukohal, et apellatsioonkaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata ning

kõik menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

Hagejale jääb arusaamatuks kostja etteheide maakohtule, et talle ei selgitatud

tõendamiskoormust. Kostjat esindas ja esindab vandeadvokaat. Ka käesolevaks ajaks ei ole

kostja esitatud ühtegi tõendit oma väidete tõendamiseks.

Kummaline on väide, et tunnistajad S. Ishunin, N. Bochkov ja kostja seaduslik esindaja

V. Pupkevich on pädevamad kommenteerimaks ettevõttes aastakümneid olnud praktikat

töökorralduse, sh ka vaba aja andmise osas. Hageja suhtles oma otsese ülemuse N. Bochkoviga.

Mingit kirjalikku korda töökorralduse kohta ei olnud ning vaidlusaluseid küsimusi lahendas

meister suuliselt. Meister nõustus kas suulise avalduse või kirjaliku avalduse saamisel ja võttis

kirjaliku avalduse kirjaliku resolutsioonita enda kätte. Tunnistaja I. Väginen ei suutnud

meenutada, millal ta vaba päeva küsimise jutuajamist kuulis ning kas tegemist oli just selle

korraga, ka ei kuulnud ta jutuajamist tervikuna.

Õige on kostja väide, et hageja poolt esitatud avalduse fotokoopial vaba päeva saamiseks

puudub N. Bochkovi allkiri. Samas on üllatav (sh hageja tunnistajatele), et olles nõus vaba

päeva andmisega, paneb meister allkirja ja kirjutab „Ei vaidle vastu“. Kui meister ei ole nõus

või avaldab negatiivset suhtumist vaba päeva andmise osas, siis tuleb töötajal pöörduda

kõrgema juhtkonna poole.

Kostja väide tekitatud kahju suuruse osas on kunstlik. Toimikus lk 61 asub arve, mis on tellijale

esitatud mahutite eest. Arve on esitatud väidetavalt juba arvestades leppetrahvi. Arvel on kaetud

kuupäeva asukoht. Toimiku lk-l 66-67 kostja tellija poolsetest maksekorraldustest selgub, et

arve kuupäevaks on 15. juuni 2016. Kostjale esitati pretensioonid mahutite üleandmisega

viivitamise eest peale 16. juunit 2016, enne leppetrahvi nõuet on kostja esitanud arve arvestades

leppetrahvi. Kostja heidab hagejale ette just vabal päeval tekkinud hädavajadust keevitajate

järele. Hageja ei ole keevitaja vaid lukksepp ja ta ei olnud sellele objektile kaasatud ei eelmistel

päevadel enne puhkepäeva ega ka järgmisel päeval. Hageja brigaadis oli üle kümne lukksepa

ning ka nendest ei kaasatud kedagi tellimuse täitmiseks. Tunnistajad selgitasid, et viivitus

mahutitega seisnes vajaliku materjali puudumises.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt ning maakohtu otsus

tuleb materiaalõiguse vale kohaldamise ja menetlusõiguse rikkumise tõttu tühistada nõude

rahuldamise ulatuse ning menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas

uue otsuse, millega jätab Sergei Frei nõude hüvitise 2263 euro 82 sendi saamiseks rahuldamata.

Muus osas tuleb jätta Viru Maakohtu 23. jaanuari 2017 otsus muutmata, ringkonnakohus

muudab osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi. Maakohus on kohtuotsuse resolutsiooni p-s 2

ekslikult tuvastanud kostja ja hageja vahel 2. augustil 2010 sõlmitud töölepingu ülesütlemise

tühisuse TLS § 88 lg 1 p 3 alusel. Nimetatud töölepingu säte ei ole mitte ülesütlemise tühisuse

tuvastamise aluseks, vaid töösuhte lõpetamise aluseks, ringkonnakohus muudab selles osas

maakohtu otsuse resolutsiooni p-i 2.

Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme

kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Apellatsioonkaebuses on vaidlustatud maakohtu otsust kostjalt väljamõistetud hüvitise

arvutamise viisi suhtes, kostja ei ole vaidlustanud hageja keskmise palga arvestust.

Apellatsioonkaebuses ei ole vaidlustaud ka maakohtu poolt tuvastatud töösuhte lõppemise aega.

8. Hageja ja kostja sõlmisid 2. augustil 2010 töölepingu, mille alusel asus hageja tööle lukksepa

ametikohal töötasuga 6 eurot 40 senti tunnis, töösuhe oli muutunud tähtajatuks.

Kostja ütles 10. juuni 2016 käskkirjaga hageja ja kolme teise töötajaga sõlmitud töölepingu

erakorraliselt üles alates 10. juunist 2016.

Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on ekslikult leidnud, et kostja ülesütlemisavalduse

formaalsed eeldused ei ole täidetud. TLS § 95 lg 1 esimese lause järgi võib töölepingu üles

öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Töölepingu

ülesütlemise õigust teostatakse ühe poole tahteavaldusega, st tegemist on töösuhet lõpetava

kujundusõigusega. Lepingu lõppemiseks piisab tahte väljendamisest, mis muutub kehtivaks

kättesaamisega (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 esimene lause) (vt ka

Riigikohtu 11. juuni 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-52-14 p. 13 ning 9. aprilli 2014. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-21-14, p 11). Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja sai kostja

10. juuni 2016 käskkirja kätte.

Maakohus on ekslikult leidnud, et käskkirja nr 77 ei saa lugeda töölepingu ülesütlemise

avalduseks TLS § 95 mõttes. Töölepingu ülesütlemise avaldusest peab nähtuma lepingut üles

öelda sooviva poole tahe vabastada pooled lepinguliste kohustuste edasisest täitmisest

(Riigikohtu 7. detsembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-117-11, p 17). Töölepingu

ülesütlemise avalduse tõlgendamisel tuleb lähtuda TsÜS § 75 lg-s 1 ettenähtud tahteavalduse

tõlgendamise reeglitest (Riigikohtu 9. aprilli 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-14, p 11).

Ringkonnakohus leiab, et see, et tööleping on individuaalne leping, ei tähenda, et teatud

olukordades ei oleks võimalik teha töölepingu ülesütlemise avaldust, mis puudutab mitme isiku

töösuhet. Hagejale oli selgelt arusaadav kostja soov töösuhet temaga lõpetada, hageja sai

käskkirja kätte, käskkirjas oli ka üheselt arusaadav põhjus, miks kostja soovis töösuhet hagejaga

lõpetada. See, et käskkirjas nimetatud põhjus puudutas korraga lisaks hagejale veel teisi isikuid,

ei ole ülesütlemisavalduse formaalsete eelduste hindamisel oluline.

Ülesütlemise kehtivust ei mõjuta ka see, et nimetatud käskkirjas puudub viide

töölepinguseaduse sätetele, mille alusel on töösuhe üles öeldud. Tööandja peab TLS § 95 lg 2

esimese ja kolmanda lause järgi põhjendama ülesütlemist kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis, kuid TLS § 95 lg 3 kohaselt ei mõjuta põhjendamiskohustuse rikkumine ülesütlemise

kehtivust, kohustust rikkunud pool peab hüvitama teisele poolele tekkinud kahju.

Seega vastas kostja 10. juuni 2016 käskkiri seadusest tulenevatele ülesütlemisavalduse

nõuetele.

9. Ringkonnakohus on seisukohal, et kostjapoolne töölepingu ülesütlemine on tühine

TLS § 104 alusel seadusest tuleneva aluse puudumise tõttu. Kostja on menetluses leidnud, et

hagejaga töösuhte lõpetamise aluseks oli hagejapoolne töökohustuste rikkumine (TLS § 88 lg 1

p 3) ja kostja varale kahju tekitamine (TLS § 88 lg 1 p 7).

TLS § 88 lg 3 järgi võib tööandja töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime

vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Asja materjalide

hulgas ei ole ühtegi tõendit selle kohta, et kostja oleks hagejale varasemalt teinud etteheiteid

või hoiatusi töökohustuste täitmise suhtes. Kostja leidis, et hagejaga töösuhte lõpetamiseks ei

olnud ülesütlemise eeldusena praegusel juhul vaja eelnevat hoiatamist, kuna tegemist oli

kohustuste rikkumise erilise raskusega TLS § 88 lg 3 teise lause järgi. Ringkonnakohus on

seisukohal, et kostja ei ole nimetatut tõendanud.

Tööõiguses kehtib ülesütlemiskaitse põhimõte, mille kohaselt tuleb võimalusel töölepingu

ülesütlemisest hoiduda ja kasutada seda viimase meetmena, kui töösuhte jätkamine ei ole enam

võimalik. Hoiatamise eesmärk on anda töötajale võimalus oma käitumist parandada, et töösuhe

saaks jätkuda (vt TLS § 88 lg 1 p-s 5 sätestatud rikkumise korral Riigikohtu 16. märtsi 2016. a

otsus tsiviilasjas 3-2-1-187-15, p 13).

Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et hageja esitas 3. juunil 2016 kostjale avalduse palgata

puhkepäeva saamiseks 7. juunil 2016, avaldus jäi meistri kätte. Apellatsioonkaebuse kohaselt

paneb meister avaldusele allkirja ja kirjutab „ei vaidle vastu“. Hageja ütluste kohaselt on ta

saanud ka varem vabu päevi ning „meister lihtsalt võttis avalduse ära, mingeid allkirju ta ei

pannud“(I kd, tl 156). Ringkonnakohtu istungil leidis kostja, et hageja oleks pidanud kostjalt

üle täpsustama, kas ta saab taotletud päeva vabaks. Apellatsioonkaebuse kohaselt on ettevõttes

praktika selline, et kui meister ei ole nõus või avaldab negatiivset suhtumist vaba päeva andmise

osas, siis töötajal tuleb pöörduda kõrgema juhtkonna poole. Ringkonnakohus nõustub

maakohtuga, et kostja kohustuseks oli mh anda TLS § 28 lg 2 p 1 järgi selgeid ja õigeaegseid

korraldusi. Nimetatud kohustusega ei ole kooskõlas olukord, kus puhkusepäeva kasutamiseks

vajaliku nõusoleku andmise korra suhtes võivad töötaja ja tööandja poolt tekkida vastuolulised

seisukohad.

10. Kostja ei ole menetluses tõendanud, et hagejal oli teada kostja väidetav kiireloomuline töö,

mis tuli tähtajaks valmis teha ja mis põhjendaks sellist lojaalsuskohustuse rikkumist hageja

suhtes, mis võimaldaks lõpetada tööleping TLS § 88 lg 1 p-de 3, 5 või 7 järgi, jättes töötaja

TLS § 88 lg 3 järgi hoiatamata. N. Bochkovi ütluste kohaselt andis ta töötajatele tööülesanded

kätte tööpäeva alguses. Eluliselt ei ole usutav, et ülimalt kiireloomulise töö tegemise olulisuse

suhtes töötajatel informatsioon puudub. Hageja väitel ei saanud kahte mahutit kokku panna,

kuna puudusid detailid. N. Bochkovi töövaidluskomisjonis antud ütluste kohaselt ei teadnud ta,

miks ei kasutatud 7. juunil 2017 olemasolevaid keevitajaid. Hageja esitas avalduse vaba päeva

saamiseks, et käia töövestlusel, nimetatu oli ka hageja vahetule ülemusele teada (I kd, tl 117).

Põhjendatud ei ole apellatsioonkaebuse väited, mille kohaselt ei jälginud hageja töökohustuste

täitmisel TLS § 16 lg-st 2 tulenevat hoolsuse määra. TLS § 16 lg 2 järgi määratakse töölepingu

täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu

rikkumise eest, tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi

riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja

võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi. Apellatsioonkaebuse kohaselt oleks

hageja kui aastaid töötanud keevitaja pidanud tundma hästi mahutite ettevalmistamise protsessi.

Hageja ei töötanud keevitajana, vaid lukksepana. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid sellele, et

hageja ütluste kohaselt ei töötanud ta mitte mahutite juures, vaid tegeles 2. ja 8. juunil 2016

(I kd, tl 158) punkriga, mahutid olid hageja väitel „teise brigaadi juures“.

11. Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul ei ole tegemist TLS § 88 lg 3 teine lause järgse

olukorraga, mis võimaldab jätta töötaja hoiatamata juhul, kui hoiatamisega ei ole võimalik

saavutada eesmärki anda töötajale võimalus oma käitumist parandada. Kostja ei ole menetluses

ümber lükanud hageja väidet, et hageja on ka varem saanud vabu päevi nii, et meister lihtsalt

võttis avalduse ära. Arvestades seda, et asja materjalide juures ei ole ühtegi hagejale kostja poolt

varasemalt tehtud etteheidet töökohustuste täitmise suhtes, ei saa väita, et kostja hoiatamisega

ning selgete juhtnööridega vaba päeva võimaldamise suhtes ei oleks võimalik töötaja

edaspidiseid võimalikke rikkumisi vältida.

Kostja ei ole menetluses tõendanud, et kostjale kahju tekkimise ohu loomine hageja poolt oli

ilmne. Kui hageja on esitanud kirjaliku avalduse töölt puudumise kohta ning tema vahetu juht

teab ka töölt puudumise põhjust, poolte vahel on vaidlus selles, kas ja mil viisil väljendas hageja

vahetu juht oma mittenõustumist, ei saa asuda seisukohale, et tegemist on olukorraga, kui

töötaja lihtsalt ei ilmu töökohustuste täitmisele. Apellatsioonkaebuses leiab kostja, et tunnistaja

I. Vägineni ütlused on usaldusväärsed. I. Vägineni väitel (I kd, tl 125) leidis N. Bochkov, et ta

saaks 7. juunil ära lubada kaks töötajat. Seega ei olnud tegemist olukorraga, kus kõiki

töövestlusele sõitvaid töötajaid oleks olnud korraga vaja.

Ringkonnakohus leiab, et kostja 10. juuni 2016 ülesütlemisavaldus on tühine, kuna hagejat ei

ole hoiatatud TLS § 88 lg 3 järgi.

12. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ebaõigesti rahuldanud hageja nõude TLs § 100 lg 5

järgse hüvitise saamiseks. TLS § 100 lg 5 järgi on töötajal või tööandjal juhul, kui tööandja või

töötaja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud või kollektiivlepingus

kokku lepitud, õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada

etteteatamistähtaja järgimisel. Tegemist on olukorraga, kus tööleping on kehtivalt üles öeldud,

kuid ei ole järgitud seaduses ettenähtud etteteatamistähtaega. Praegusel juhul tuvastas kohus

ülesütlemisvalduse tühisuse, mistõttu puudub hagejal õigus nimetatud hüvitise saamiseks.

13. Kuna ringkonnakohus vähendab hagi rahuldamise ulatust, siis tuleb muuta maakohtu poolt

kindlaksmääratud menetluskulude jaotust ning vastavalt TsMS § 163 lg-le 1 jäävad

menetluskulud 70% ulatuses kostja kanda ning 30% ulatuses hageja kanda.

14. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud maakohtus

õigusabikulu 6 tunni 45 minuti eest 810 eurot koos käibemaksuga ja ringkonnakohtus

õigusabikulu 8 tunni eest 960 eurot koos käibemaksuga. Kokku on hageja menetluskulud maa-

ja ringkonnakohtus 1770 eurot koos käibemaksuga. Hageja on kinnitanud, et ta ei ole

käibemaksukohuslane.

Hageja menetluskuludeks maakohtus on esindaja tasu 810 eurot koos käibemaksuga.

Arvestades tsiviilasja keerukust ning mahtu (s.h 5. jaanuari istung 2017 kestvusega 3 tundi 11

minutit) on maakohtu menetluses põhjendatud ja vajalik hageja esindaja ajakulu 6 tunni 45

minuti ulatuses. Ringkonnakohus peab hageja esindaja tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga

6 tunni 45 minuti ulatuses maakohtu menetluses põhjendatuks, kokku 810 (6 t 45 min ×120)

eurot koos käibemaksuga. Ringkonnakohus jättis 70% hageja menetluskuludest kostja kanda,

mistõttu kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele hageja maakohtu menetluskuludest

567 (70%×810) eurot koos käibemaksuga.

Ringkonnakohus rahuldab hageja taotluse maakohtu menetluse kuludelt 567 eurolt koos

käibemaksuga viivise väljamõistmiseks TsMS § 177 lg 4 alusel alates kohtuotsuse jõustumisest

kuni täitmiseni viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hageja menetluskuludeks ringkonnakohtus on esindaja tasu 960 eurot koos käibemaksuga.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja menetluskulud ringkonnakohtus, tsiviilasja keerukust

ja mahukust arvestades mõistlikud ega põhjendatud. Ringkonnakohus on seisukohal, et

arvestades asjaolu, et hagejat esindas kogu menetluse vältel sama esindaja, kes pidi

tsiviilvaidluse asjaoludega kursis olema, siis ei saanud esindajal kuluda palju aega

menetlusdokumentide

analüüsimisele,

vastuse

koostamisele

ning

kohtuistungiks

ettevalmistamisele. Samuti arvestab kohus esitatud dokumentide mahtu. Ringkonnakohus peab

hageja esindaja vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks ringkonnakohtu menetluses 5 tundi,

apellatsioonkaebusega tutvumine, analüüs ja sellele vastuse koostamine, kohtuistungiks

ettevalmistamine ja istungil osalemine.

Ringkonnakohus peab hageja esindaja tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga 5 tunni ulatuses

ringkonnakohtu menetluses põhjendatuks, kokku 600 eurot koos käibemaksuga.

Ringkonnakohus jättis 70% hageja menetluskuludest kostja kanda, mistõttu kuulub kostjalt

hageja kasuks hageja ringkonnakohtu menetluskuludest 420 (70%×600) eurot koos

käibemaksuga. Ringkonnakohus rahuldab hageja taotluse ringkonnakohtu menetluse kuludelt

420 eurolt koos käibemaksuga viivise väljamõistmiseks TsMS § 177 lg 4 alusel alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

Ringkonnakohus rahuldab hageja taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks

osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus 987

(567+420) eurot koos käibemaksuga.

15. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskulud töövaidluskomisjonis

5 tunni ulatuses ja transpordikulu 50 eurot, kokku 710 eurot koos käibemaksuga, maakohtus

õigusabikulu 8 tunni 31 minuti ulatuses ja transpordikulu 50 eurot, kokku 1130 eurot 20 senti

koos käibemaksuga ja ringkonnakohtus õigusabikulu 3 tunni 45 minuti ulatuses ja

transpordikulu 50 eurot, kokku 462 eurot 50 senti koos käibemaksuga. Kokku on kostja

menetluskulud töövaidluskomisjonis, maa- ja ringkonnakohtus 2302 eurot 70 senti koos

käibemaksuga. Kostja on kinnitanud, et ei ole käibemaksukohuslane.

Töövaidluskomisjonis

tekkinud

menetluskulude

kindlaksmääramine

toimub

tsiviilkohtumenetluse seadustiku järgi. Kulud, mis tekivad alates hagi ettevalmistamisest ja

hagiavalduse koostamisest hüvitatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras.

Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud kostja kohtuvälised menetluse kulud (s.o

töövaidluskomisjoni kulu koos transpordiga) 710 eurot. Ringkonnakohus jättis 30% kostja

menetluskuludest

hageja

kanda,

mistõttu

kuulub

hagejalt

kostja

kasuks

kostja

töövaidluskomisjoni menetluskuludest 213 eurot (30%×710) eurot koos käibemaksuga.

Kostja menetluskuludeks maakohtus on esindaja tasu 1130 eurot 20 senti koos käibemaksuga

ja transpordikulu 50 eurot. Arvestades tsiviilasja keerukust ning mahtu (s.h 5. jaanuar 2017

kestvusega 3 tundi 11 minutit) on maakohtu menetluses põhjendatud ja vajalik kostja esindaja

ajakulu 6 tunni ulatuses.

Ringkonnakohus peab kostja esindaja tunnitasu 132 eurot koos käibemaksuga 6 tunni ulatuses

maakohtu menetluses põhjendatuks, kokku 792 (6×132) eurot koos käibemaksuga.

Põhjendatud on kostja esindaja transpordikulu Tallinn-Jõhvi-Tallinn summas 50 eurot. Kokku

on kostja menetluskulu maakohtus 842 (792+50) eurot. Ringkonnakohus jättis 30% kostja

menetluskuludest hageja kanda, mistõttu kuulub hagejalt kostja kasuks kostja maakohtu

menetluskuludest 252 eurot 60 senti (30%×842) eurot koos käibemaksuga.

Ringkonnakohus rahuldab kostja taotluse maakohtu menetluse kuludelt 252 eurolt 60 sendilt

koos käibemaksuga viivise väljamõistmiseks TsMS § 177 lg 4 alusel alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni täitmiseni viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kostja menetluskuludeks ringkonnakohtus on esindaja tasu 412 eurot 50 senti koos

käibemaksuga ja transpordikulu Tallinn-Tartu-Tallinn summas 50 eurot.

Ringkonnakohtu hinnangul on kostja menetluskulud ringkonnakohtus, tsiviilasja keerukust ja

mahukust arvestades mõistlikud ja põhjendatud. Ringkonnakohus peab kostja esindaja

tunnitasu 132 eurot koos käibemaksuga 3 tunni 45 minuti ulatuses ringkonnakohtu menetluses

põhjendatuks (s.h 6. juuni 2017 kohtuistung), kokku 412 eurot 50 senti koos käibemaksuga.

Põhjendatud on ka transpordikulu 50 eurot. Kokku on kostja menetluskulu ringkonnakohtus

462 eurot 50 senti (412,50+50).

Ringkonnakohus jättis 30% kostja menetluskuludest hageja kanda, mistõttu kuulub hagejalt

kostja kasuks kostja ringkonnakohtu menetluskuludest 138 eurot 75 senti (30%×462,50) koos

käibemaksuga. Ringkonnakohus rahuldab kostja taotluse ringkonnakohtu menetluse kuludelt

138 eurolt 75 sendilt koos käibemaksuga viivise väljamõistmiseks TsMS § 177 lg 4 alusel alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

Ringkonnakohus rahuldab kostja taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks

osaliselt ja mõistab hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud töövaidluskomisjonis, maa- ja

ringkonnakohtus 604 eurot 35 senti (213+252,60+138,75) koos käibemaksuga.

Ringkonnakohus, lähtudes TsMS § 445 lg 1 teisest lausest, kui pooled esitavad menetluses

teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt

rahuldab, tasaarvestab resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas.

Kai Kullerkupp

Kersti Kerstna-Vaks

Triin Uusen-Nacke

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/