1-16-5408/24 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1 Kriminaalasi nr 1-16-5408

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26. juuni 2017, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-5408 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Kohtuasi

Viru Vangla materjalid vangistusest

B.M tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu

B.M , isikukood XXX, Eesti

Vabariigi kodanik, hiharidus, elukoht xxxx põ

Karistuse kandmise algus 03.10.2014 05.02.2018 ja lõpp RESOLUTSIOON

Jätta B.M vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus 15 päeva jooksul, Viru Maakohtule

alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 22.05.2017 Viru Maakohtule materjal kinnipeetava

id B.M

vangistusest tingimi

si enne tähtaega vabastamiseks.

B.M kannab käesoleval ajal Harju Maakohtu 07.07.2016 kohtuotsusega nr

1-16- ja 5408 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi

karistati vangistusega 6 kuud. (vangistus KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus

6 kuud) kaetuks 29.09.2015 Tartu Maakohtu otsusega kriminaalasjas nr 1-15-1051 mõistetud

raskema karistusega, s.o vangistusega 3 aastat 4 kuud ja 2 päeva. Karistuse kandmise alguseks loeti 03.10.2014.

2

Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 7 korral, millest 4 karistust on kehtivad, reaalset

vangistust kannab ta kuuendat korda. on varieeruv. Varasemalt on isikut Kuritegude dünaamika

süüdi tunnistatud , kehalise väärkohtlemise,

varguste, omavolilise grupiviisilise sissetungimise

avaliku korra rikkumise (vägivallaga), ametiisiku laimamise/solvamise, arvutikelmuse ja

omastamise eest. Käesolevalt kannab isik karistust varguse ja arvutikelmuse eest. Viimane

kuritegu on misest kergem. Kuritegude toimepanemist soodustas alkoholi ja narkootikumide eel

tarbimine. Selles e Kinnipeetavale on esimene individuaalne täitmiskava koostatud. tte nähtud

tegevused on läbitud. on töötanud majandustöödel. Eriala omandamine jäi pooleli Kinnipeetav temast mitteolenevatel põhjustel (teiste kinnipeetavate vähene huvi, mistõttu kool lõpetas eriala

õpetamise . Vesteldud on toetavate lähisuhete hoidmisest ja kriminaalse taustaga i ) sikutega

suhtlemisest loobu kinnipeetav ise r mise vajalikkusest ja mõjutatavusest, milles ääkis oma probleemkohtadest.

Kinnipeetaval on 4 kehtivat distsiplinaarkaristust.

Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 2 aastat 8

kuud ning 7 kuud vangistust. kanda jääb tal veel enam kui

Kinnipeetav soovib vabaneda venna juurde aadressile xxxx. Valla sotsiaaltöötaja ei poolda seda,

sest venna perel (naine ja xxxx laps) on tugiisik ja pere ise vajab abi. 2-toalises ahiküttega

korteris on elektroonilise valve seadme paigaldami on selle seks võimalus olemas ja elanikud ise

paigaldamisega nõus. õpetas Järva , Päinurme Internaatkoolis 3. kl Isik l -Jaanis 1. klassi assi. Edasi

suunati

. kinnipeetav oma ta Puiatu Erikooli, kus lõpetas 7 klassi. Põhihariduse omandas sõnul Viljandi Vene Gümnaasiumis, kuid eksamid sooritas Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumis. 2016. aastal alustas isik vanglas puidupingioperaatori eriala omandamist, kuid eriala õpetamine lõpetati

2017. kinnipeetav kunagi a märtsikuus vähese huvi tõttu kooli otsusel. Enda sõnul ei ole

ametlikult töötanud kuid töök töötanud ka tislerina ja

, ogemus on saekaatrist ning lisaks on ta

maalrina. Isik ise tunnistab, et kuriteod pani

ta toime majandusliku kasu saamise eesmärgil.

Vanglas on kinnipeetav e andmetel on kinnipeetaval töötanud koristajana. Täitis’ võlgasid umbes

19 600 eurot, mis annab tunnistust sellest, et isik ei ole suutnud ise majanduslikult hakkama

saada ning võlad avaldavad mõju ka edaspidisele toimetuleku ahab võlgadest

le. Kinnipeetav t

vabaneda ja neid tasuma/kustutama hakata. M L xxxx kinnitab, et garanteerib B.M-ile töö peale vabanemist.

Kinnipeetava lähedasteks on ema, vend ja poolvennad õed. Emal ja venna perekonnal on valla -

poolt tugiisikud, suhted venna J on head. Kinnipeetav v et tema suhtlusringkonnas ei ole äidab,

enam palju kriminaalseid tuttavaid (seda kinnitab ka telefonikõnede väljavõte). Riskeerivale ja

hoolimatule elustiilile viitavad korduvad vargused varastas teiste tagant enda heaoluks, lisaks –

on toime pannud kelmuse. Kinnipeetav v ta alkoholi ei äidab, et viimase vabaduses viibimise ajal

tarvitanud. Tunnistab, et varasemalt oli alkoholi ja uimastite segatarvitaja. Kuritegusid pani

toime enamasti alkoholijoobes. Varasemate vangistuste ajal i on isik läbinud d sõltlastel mitme e

mõeldud sotsiaalprogramme. Kinnipeetava sõnul ei ole ta 6 viimast aastat narkootikume

tarvitanud ning käesoleval hetkel narkootikumide tarvitamine enam tema jaoks probleemne

valdkond pole. Narkootikumide tarvitamist alustas ta -aastaselt enda sõnul 19

(meditsiiniosakonna andmetel aga 11-aastaselt). Kinnipeetav tunnistab, et varemalt tarvitas ta

narkootikume sageli. Ta on proovinud amfetamiini, heroiini, tasyt, seeni. Tunnistab, et ecs

sõltuvusprobleem oli ja seoses sõltuvusainete tarvitamisega läksid ühel perioodil kuriteod

raskemaks. Motivatsioon sõltuvusainete mitte tarbimiseks Käitumisprobleemid on

on olemas.

alguse saanud lapsepõlvest. Väärteod, eriti aga LS korduvad (10 korda) rikkumised viitavad

impulsiivsusele. Isik tunnistab ka ise enda senise käitumise juures avaldunud impulsiivsust.

3 Korduv kriminaalkorras karistatus viitab suutmatusele leida oma probleemidele seaduskuulekaid

lahendusi ja oskamatusele mõelda empaatiliselt. Tulevikuks on püs kinnipeetav titanud reaalsed eesmärgid: asuda tööle, saavutada majanduslik iseseisvus, tasuda võlad, luua perekond. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab kriminaalsete hoiakute olemasolule ja hoolimatule suhtumisele

üldtunnustatud normidesse. Varasemalt on isik käitumiskontrolli ajal pannud toime

uue kuriteo. Motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest on enda sõnul olemas, samas senised korduvad kuriteod osutavad kalduvusele pöörduda tagasi harjumuspärase (kuritegeliku) käitumise juurde.

Arvestades kinnipeetava varasemat karistatust on uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise

tõenäosus järgmise 2 a ue vägivalla komponendiga kuriteo kinnipeetava poolt asta jooksul 70%, u

toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 65%. Arvestades eeltoodut ei toeta Viru Vangla

kinnipeetava gselt elektroonilise valve alla. Kui kohus B.M vabastamist ennetähtae otsustab B.M vabastada tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla, siis uue kuriteo toimepanemise riski maandamiseks on soovitav kohaldada tema suhtes KarS § 75 lg 2 p 2,21

,4,8,9 sätestatud k Vangla teeb ettepaneku määrata ohustusi. elektroonilise valve pikkuseks 3

kuud ning katseaeg ja käitumiskontroll kuni karistusaja lõpuni, s.o

05.02.2018.

Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub B.M lähed ,

et asteks vabaduses on

tema vend J K oma elukaaslase N K ning isiku ema A K. Kinnipeetava isa on surnud. B.M

on pärit paljulapselisest perest. Väike sõnul on J -Maarja valla xxxx T K K ja tema

pere vall levalve all. Antud peres on T K

a sotsiaaltöötajate järe sõnul probleemid, valla töötajad

aitavad peret nende xxxx poja kasvatamises, et laps saaks kasvada oma vanemate juures. Perel

on eraldi tugiisik. Valla töötajad ei pea õigeks, et antud perekonna juurde soovib vabaneda

B.M. juurde võib kaasa tuua lisaprobleeme, mis Isiku vabanemine oma venna J K

juba antud perel on. Samuti lisas lastekaitsetöötaja, et tuge ei ole B.M-ile ka tema

ema A K, kellel endal on tugiisik, kes aitab tal st igapäevaeluga toime tulla. B.M omab vabaduses valdavalt kriminaalse taustaga tuttavaid, kellega koos on varasemalt sooritanud

kuritegusid. ve kohustusega Võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral koos elektroonilise val

soovib Gabriel xxxx. Tegemist on 2- Kuusemäe asuda elama aadressile toalise ahiküttega

korteriga, mis kuulub isiku vennale J K. Antud elami K, tema

spinnal elavad igapäevaselt J

elukaaslane N K xxxx ja nende ühine poeg. Eluase on püsiv ja vastab elektroonilise valve

kohaldamise tingimustele. J K ja N K Gabriel on andnud omapoolsed kirjalikud nõusolekud, et

Kuusemäe võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral koos elektroonilise valvega asub elama

antud elukohta. -Maarja valla sotsiaalosakond pigem leiab, et antud elukohta ei tohiks Väike B.M elama asuda võimaliku vabanemise korral. J K ja tema pere elukohaks on 2-

toaline väike ko sotsiaaltöötajate järelevalve all.

rter, peres on probleemid, perekond on

Soovitatakse suunata isikut juba vangistuse ajal tugiteenusele vanglast

kaaluda võimalust

vabanejatele. J K xxxx juures xxxx, tema elukaaslane on lapsega kodune. Isiku töötab ametlikult

ema A K, kes elab samuti xxxx, sotsiaalkorteris, on xxxx kodune.

, väikese lapsega

Telefonivestlusest M L xxxx selgus, et ta garanteerib B.M-ile tema võimaliku

ennetähtaegse vabanemise korral töökoha. Juhul, kui isikul puudub vabanedes töökoht, tuleks

end arvele võtta Eesti Töötukassas, et tagatud oleksid riigipoolsed garantiid tööturuametis

pakutavate teenuste näol (nõustamine, töö kuulutused, haigekassa, koolitused jne). Varasem

tingimuslik karistus (isiku ennetähtaegse vabanemise korral) ei õnnestunud. B.M

rikkus kontrollnõudeid, jätkas uute kuritegude toimepanemist. Korduvad distsiplinaarkaristused

vangistuses ei näita, et isik ole mistõttu tekib küsitavus isiku

ks asunud muutuste teele,

suutlikkuse ja tahte osas täita vabanedes elektroonilise valve nõudeid ja tingimusi. Juhul, kui

kohus leiab, et B.M tuleb vabastada vangistusest ennetähtaegselt koos

elektroonilise järel täitma evalvega, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku kohustada teda

KarS § 75 lg 2 p 2,21

,4,8,9 sätestatud kohustusi. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku määrata B.M-ile, tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise

4

t ,

, s.o kuni 05.02.2018. õenäosusest katseaeg ja käitumiskontroll kuni tema karistuse lõpuni Elektroonilise valve pikkuseks määrata 3 kuud.

B.M ise soovib vangistusest t . ingimisi enne tähtaega vabaneda Ta on nõus vabanema ka elektroonilise valve alla. Eelmine kord vabanes ta ka tingimisi enne tähtaega. See

ebaõnnestus, sest ta ei leidnud töökohta ja hakkas suhtlema vanade tuttavatega. Ta on teinud

sellest endale vastavad järeldused. Ta on lõpetanud kõik suhted vanade tuttavatega. Seal piirkonnas ei ela tema vanu sõpru ega tuttavaid. Ta on vennaga seda probleemi arutanud, et valla

sotsiaaltöötaja ei toeta tema vabanemist venna juurde. Ta arvab, et see ei too venna perele

rohkem probleeme, sest tal ei ole seal piirkonnas kriminaalkorras karistatud tuttavaid ning ta

läheks tööle. Poole aasta pärast, kui tähtaegselt vabaneb, asuks ta ka venna juurde elama. Ta

ta

on teinud lõpparve sõltuvusainetega. Ta on aru saanud, et neid kasutades ei ole võimalik seaduskuulekalt elama hakata.

Abiprokurör Enn Pustak on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning

lähtudes KrMS § 432 lg 33

teatanud, et

tingimisi enne

ei soovi võtta osa B.M

tähtaega vangistusest vabast küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Viru Vangla

amise

poolt 03.05.2017 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega ja ei pea

vajalikuks neid korrata. Prokuratuur ei toeta samuti nagu vangla B.M ennetähtaegset

vangistusest vabastamist. B.M tunnistati süüdi Harju Maakohtu 07.07.2016 otsusega KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi ning mõisteti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 3 aastat 4 kuud

2 p kehtivat kriminaalkaristust, vangistust kannab kuuendat korda. äeva vangistust. Isikul on 4 Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi ja narkootikumide tarbimine. Vangistuse

jooksul on kinnipeetavat B.M korduvalt distsiplinaarkorras karistatud, kehtivaid

karistusi erinevate rikkumiste eest on 4. Vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks

tingimuseks on aga vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus

täidetud. Isik, kes on paigutatud kinnisesse asutusse, peab käituma vastavalt seal kehtivatele reeglitele ning vältima distsiplinaarrikkumiste toimepanemist. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole

aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka

vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema vabastamise korral

ühiskonna heaolu ohustatud. Kinnipeetava käitumine vangistuse jooksul ei ole õiguskuulekas,

sest ta ei allu vanglateenistuse ametnike korraldustele asuda tööle. Prokuratuur ei pea võimalikuks vabastada B.M vangistusest enne karistusaja lõppu olukorras, kus isik on

korduvalt kriminaalkorras karistatud, tema kuritegusid iseloomustab vägivaldsus ning isik ei väärtusta ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme. Lisaks ei saa vähetähtsaks pidada sedagi, et B.M

on olnud nii alkoholi kui ka narkosõltuvus, mis on vaadeldav uue kuriteo -

toimepanemise riskitegurina. Ohtu, et B.M vabaduses vana harjumuse juurde tagasi pöördub, välistada kindlasti ei saa. Ei saa jätta tähelepanuta vangla materjalides märgitut, mille

kohaselt on B.M ohtlik konkreetsele täiskasvanule ja avalikkusele (risk ühiskonnas). Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on süüdlase poolt uue üldise kuriteo ja vägivaldse kuriteo

toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 70% ja 65%, mis on väga kõrge

retsidiivsusnäitaja. B.M vabastamine enne tähtaega ei oleks kooskõlas karistuse

mõistmise üldiste eesmärkidega (hoida ära uute kuritegude toimepanemist) ega tekitaks

ühiskonnas usaldust karistuse mõistmisesse. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende

isikupuutumatuse ja vara kaitseks on põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdimõistetu vangistusest vabastamata. Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine

on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Kinnipeetav B.M

puhul selliseid veenvaid erandlikke asjaolusid ei esine. Lähtudes eeltoodust on prokuratuur B.M vangistusest ennetähtaegsele vabastamisele vastu.

5

KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuul , ngla poolt anud ära süüdimõistetu tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Va

esitatud materjalidega, leiab, et ei kuulu vangistusest tingimisi süüdimõistetu B.M

enne tähtaega vabastamisele ning seda ka mitte elektroonilise valve kohaldamisega.

Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 7 korral, millest 4 karistust on kehtivad, reaalset vangistust kannab ta kuuendat korda. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

02.11.2006 määruse nr 3 06 kohaselt on vangistusest ennetähtaegse vabastamise -1-1-91-

oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine, kuid käesoleval juhul ei ole see

tingimus täidetud, sest kinnipeetaval on 4 kehtivat distsiplinaarkaristust erinevate rikkumiste

eest. Kui kinnipeetav ei suuda vanglas, range järelevalve all alluda kehtestatud korrale ning käituda õiguskuulekalt, siis seab see kahtluse alla tema võime teha seda vabaduses. Kuritegude

toimepanemise soodusteguriks on olnud alkoholi ja narkootikumide tarvitamine, mida võib

pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks 600 euro

. Kinnipeetaval on võlgasid 19

ulatuses, mis näitab, et ta ei ole suutnud iseseisvalt majanduslikult hakkama saada. Kahtlemata

mõjutavad võlad tema toimetulekut vabanemisel. Isik on tunnistanud, et kuritegusid pani ta toime majandusliku kasu saamise eesmärgil. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul kindlus, et isik

vabanemisel majanduslike raskuste ilmnemisel ei asu uuesti kuritegelikule teele. Vabanemisel

plaanib kinnipeetav elama asuda oma venna ja tema pere juurde. Arvestades, et venna J K

perekond on -Maarja valla s ei toetata sealt kinnipeetava Väike sotsiaaltöötajate järelevalve all, sii

vaba venna perele kaasa tuua lisaprobleeme. Materjalidest nemist venna juurde, kuna see võib

nähtub, et B.M on varasemalt vabanenud karistuse kandmiselt tingimisi

ennetähtaegselt, kuid ta rikkus kontrollnõudeid ja jätkas uute kuritegude toimepanemi Seetõttu

st.

puudub kohtul kindlus, et isik sel korral suudab täita ennetähtaegse vabanemisega kaasnevaid

käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi ning katseaja edukalt läbida. Vangla hinnangul on uue

mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul

70%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 65%, milliste näol on tegemist kõrgete riskidega. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta B.M tingimisi enne

tähtaega Lisaks märgib kohus tervikuna ärakandmine on vangistusest vabastamist. , et karistuse

reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Kohus leiab, et B.M puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine.

Positiivsena võib kinnipeetava puhul välj olnud hõivatud

a tuua, et vangistuses on ta

majandustöödel ning temaga on vesteldud toetavate lähisuhete hoidmisest ja kriminaalse

taustaga isikutega suhtlemisest tatavusest. Samuti selle, et

loobumise vajalikkusest ja mõju

vabanemisel on talle garanteeritu xxxx. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat

d töökoht

positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning

milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg s 4 sätestatud asjaolude kogumis. -

Kohus lähtus määr tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387. ust

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik