4-17-3041/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 4-17-3041

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26. juuni 2017, Tallinn Väärteoasja number 4-17-3041 (2317,17,004391) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi

Liiklusseaduse § 201, § 207, § 242 lg 1, LKindlS § 81 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik N.D, ik: xxx, elukoht: Xxxx. Kohtuvälise menetleja esindaja

Enel Kuiv, Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitus RESOLUTSIOON

1. N.D süüdi tunnistada LS § 201 lg 2, § 207, § 242 lg 1 ja LKindlS § 81 ettenähtud

väärtegude toimepanemises ning mõista KarS § 63 lg 1 alusel LS § 201 lg 2 järgi karistuseks arest 15 (viisteist) päeva.

2. KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud arest üldkasuliku tööga arvestusega, et ühele

päevale arestile vastab üks tund üldkasulikku tööd. Seega kuulub tegemisele 15 (viisteist) tundi üldkasulikku tööd. KarS § 69 lg 2 kohaselt ei tohi üldkasuliku töö kestus ületada 8 tundi ööpäevas ning kui süüdlane teeb üldkasulikku tööd muust tööst vabal ajal, ei tohi üldkasuliku töö kestus ületada 4 tundi päevas.

3. KarS § 69 lg 3 alusel määrata 15 tunni üldkasuliku töö tegemiseks 2 (kaks) kuuline

tähtaeg kohtuotsuse jõustumisest.

4. KarS § 69 lg 4 alusel allutada N.D üldkasuliku töö tegemise ajaks

käitumiskontrollile Tallinna Vangla Lääne-Harju Kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve all. (Pärnu mnt 142, Tallinn, tel.: 6 637 056, 6 637 076).

5. Kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrval, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle

pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus

määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades KarS § 69 lg 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti täitmisele. Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel V™S § 107 lõike 1 kohaselt. Kui kohtumenetluse pool soovib

kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva

jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsme

päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on

2

ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15

päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus

tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, s.o alates 26.06.2017. V™S § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest.

Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

13.05.2017 koostatud väärteoprotokollist nr AB1520482 nähtuvalt koostati väärteoprotokoll selles, et 13.05.2017 kell 14:30 peeti Saku vallas, TALLINN - SAKU - LAAGRI 13km kinni sõiduk Honda Accord reg. nr xxxx, mida juhtis N.D, kes juhtis mootorsõidukit, millel puudus liikluskindlustus (kohustusliku liikluskindlustuse poliis lõppes 11.04.2017 kell 23:59).

Samuti juhtis mootorsõidukit, millel oli tähtaegselt läbimata korraline tehnonõuete kontroll

(28.07.2016), omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, olles eelnevalt 26.02.2014 LS § 91 lg 2 p 3 alusel juhtimiselt kõrvaldatud ning isikul puudus liiklusjärelvalve

teostajale esitamiseks kehtiv vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust tõendav dokument ja isikut tõendav dokument. Eeltoodud tegevusega rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p 1 ja 3, § 88 lg 1, § 73 lg 2 ja LKindlS § 3 lg 2 sätestatud keeldusid ja kohustusi ning pani toime LS § 201 lg 2, § 207, § 242 lg 1 ja LKindlS § 81 ettenähtud väärteod.

Menetlusalune isik selgitas, et süüdistus on arusaadav. Tunnistab end süüdi kõikides väärtegudes. Oli selline olukord, et ema viidi öösel haiglasse ja helistati järgmine päev, et tulgu järele. Helistas tuttavatele, kuid keegi ei saanud. Otsis tuttavaid, kellel endal auto on. Taksoraha ei olnud, seetõttu istus rooli. On teadlik, et juhtimisõigus puudub, samuti seda, et sõidukil oli

läbimata tehnonõuetele vastavuse kontroll ning puudus liikluskindlustus. Soetas auto, tahtis

autokooli minna. Töötas auto omaniku firmas, sõiduk seisis. Töötab kuu aega, väärteo toimepanemise hetkel ei töötanud. Kavatseb hakata rahatrahve tasuma. Politsei, kes kinni pidas soovitas märkida üldkasuliku töö taotlus, kuna ei tööta. Kui on võimalik trahv tasuda mitmes

osas. Juhul, kui mõistetakse arest, taotleb selle asendamist üldkasuliku tööga. On taotletud karistusega nõus.

Kohtuvälise menetleja esindaja taotles menetlusaluse isiku süüditunnistamist temale süüks

arvatud väärtegude toimepanemises. Arvestades seda, et ühe teoga on täitnud mitme väärteo

koosseisud, mõista karistuseks arest 17 päeva, asendades selle üldkasuliku tööga. Karistusregisris on mitmed rahatrahvid, millistest mõned on aegunud täitemenetluse raames. On

asunud tööle, varasemate rahatrahvide tasumin eon päevakorras, mistõttu ei ole mõistlik karistada rahatrahviga.

Kohus, kontrollinud väärteoasja materjale, kuulanud ära menetlusaluse isiku ning kohtuvälise

menetleja esindaja selgitused, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärtegude toimepanemine on tõendamist leidnud täies mahus.

LS § 88 lg 1 kohaselt peavad juhil mootorsõiduki juhtimisel olema kaasas juhiluba või muu

juhtimisõigust tõendav dokument, mootorsõiduki registreerimistunnistus ja selle haagise

registreerimistunnistus või haagise registreerimistunnistuse koopia, mille on tõendanud selle väljaandnud asutus, ja muud dokumendid, mida nõuab seadus.

Väärteoprotokollist nähtuvalt peatati 13.05.2017 kell 14:30 peeti Saku vallas, TALLINN -

SAKU - LAAGRI 13km kinni sõiduk Honda Accord reg. nr xxxx. Väärteoasjas kogutud tõendite kohaselt ei olnud menetlusalusel isikul liiklusjärelevalve teostajale esitada ei juhiluba,

isikutunnistust ega ühtegi muud dokumenti, mida nõuab seadus. Menetlusalune isik toimetati isiku tuvastamiseks politseijaoskonda.

Menetlusalune isik oli teadlik sellest, et mootorsõidukit juhtides ei ole tal kaasas ei juhiluba ega isikutunnistust, ega ühtegi muud dokumenti, mida nõuab seadus. Seega on tegu toime pandud kavatsetult.

3

Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 88 lg 1 nõudeid,

millega pani toime LS § 242 lg 1 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui puudub käesoleva seaduse §-des 201–203, 205–207, 209, 211, 212, 214–219, 221–224 ja 226–241 sätestatud väärteokoosseis.

Vastavalt sätetele ei tohi liikluses kasutada kindlustuskohustusega hõlmatud LKindlS § 3 lg 2

sõidukit, millel ei ole kohustuslikku liikluskindlustust või automaatset liikluskindlustust.

Maanteeameti e-teeninduse kui ka kindlustuskaitse kehtivuse kontrolli andmetest nähtub, et menetlusaluse isiku poolt juhitud sõidukil puudus kohustuslik liikluskindlustus. Poliisi kehtivuse

lõpp oli 11.04.2017 kell 23.59. Vastavalt LKindlS § 4 p 1 sätetele tuleb kohustusliku

liikluskindlustuse leping sõlmida sõiduki suhtes, mis on registreeritud või tuleb registreerida

liiklusseaduse alusel loodud liiklusregistris, välja arvatud vanasõiduk ja võistlusauto, mida ei

kasutata liikluses. Menetlusalune isik ei ole esitanud tõendeid, et vaidlusaluse sõiduki puhul

oleks tegemist vanasõiduki või võistlusautoga, mida ei kasutata liikluses. Vastupidi, menetlusalune isik peeti selle sõiduki juhtimiselt kinni just nimelt liikluses. Seega on tegemist sõidukiga, mida tuleb registreerida liiklusregistris ja sellise sõiduki suhtes laieneb kohustuslik liikluskindlustus. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik juhtis sõidukit, millel puudus kohustuslik liikluskindlustus, s.t rikkus LKindlS § 3 lg 2 sätestatud kohustust.

Menetlusalune isik oli teadlik sellest, et sõidukil puudus kindlustus, kuid asus sellegi poolest mootorsõidukit juhtima, seega on süütegu toime pandud kavatsetult.

Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LKindlS § 3 lg 2

sätestatud kohustust, millega pani toime LKindlS § 81 ettenähtud väärteo, s.o liikluskindlustuseta sõiduki juhtimise.

Vastavalt sätetele peavad liikluses kasutatav sõiduk ja selle haagis olema läbinud LS § 73 lg 2

tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Maanteeameti andmetel puudub sõidukil kehtiv tehnoülevaatus alates 28.07.2016. Seega saab Maanteeameti andmetest teha järelduse, et sõiduk

ei ole tehnonõuetele vastavuse kontrolli läbinud. LS § 73 lõike 3 kohaselt tehnonõuetele vastavuse kontrollimisel tuvastatakse mootorsõiduki ja selle haagise vastavus või mittevastavus

kehtivatele tehnonõuetele ning vastavuse korral määratakse sõiduki järgmise kontrollimise tähtaeg, mille möödumisel sõiduk kaotab kehtivatele tehnonõuetele vastavuse. Käesoleval juhul vaidlusaluse sõiduki kohta puudus märge järgmise kontrollimise tähtaja kohta, millest järeldub,

et sõiduki tehnonõuetele vastavuse kontrolli järgmine tähtaeg on möödunud ja sõiduk on kaotanud kehtivatele tehnonõuetele vastavuse, mistõttu sellise sõidukiga liigelda on keelatud.

Menetlusalune isik oli teadlik sellest, et sõidukil puudus kehtiv tehnoülevaatus, kuid asus sellegipoolest mootorsõidukit juhtima, seega on tegu toime pandud kavatsetult.

Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 73 lg 2 sätestatud

nõuet, millega pani toime LS § 207 ettenähtud väärteo, s.o tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki juhtimise. LS § 90 lg 1 p 1 ja 3 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, samuti kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt

vastavalt käesoleva seaduse §-le 91. Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest nähtuvalt N.D kehtivaid juhilubasid ei ole. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt on N.D 06.02.2014 kõrvaldatud juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel. Seega rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p 1 ja 3 nõudeid, juhtides mootorsõidukit vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata, samuti isikuna, kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt LS §- le 91.

Menetlusalune isik oli teadlik nii sellest, et temal puudub mootorsõiduki juhtimise õigus, kui ka sellest, et teda on juba varasemalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, kuid sellegi poolest asus ta mootorsõidukit juhtima. Seega on tegu toime pandud kavatsetult.

4

Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 90 lg 1 p 1 ja 3

keeldusid ja pani sellega toime LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt ja isikuna, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud.

Karistuse mõistmine

LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva. LS § 207 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.

LS § 242 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 20 trahviühikut.

LKindlS § 81 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

Käesoleval juhul nähtub väärteoasjas kogutud tõenditest, et menetlusalune isik on kõik temale

inkrimineeritud väärteod toime pannud sõidukit juhtides, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et kõik väärteod on toime pandud ühe teoga. Vastavalt KarS § 63 lg 1 sätetele, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle

üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kuivõrd toimepanduist raskeimat karistust näeb ette LS § 201 lg 2 ettenähtud väärtegu, tuleb karistust kohaldada LS § 201 lg 2 sätestatud sanktsiooni alusel.

Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise

aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks

ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone mõistetakse karistus.

Käesolevas väärteoasjas on menetlusaluse isiku süü ettenähtud väärtegude toimepanemisel üle keskmise, kuivõrd menetlusalune isik on samaaegselt toime pannud neli erinevat väärtegu. Väärteomenetluses ei ole tuvastatud ei kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid, mistõttu ei ole ka asjaolusid, mis karistust kergendamise või raskendamise suunas mõjutaks.

Kuivõrd KarS § 63 lg 1 sätteid kohaldades karistust mõistes tuleb lähtuda LS § 201 lg 2 ettenähtud sanktsioonist kui raskeimat karistust ette nägevast seadusesättest, siis LS § 201 lg 2 näeb ette alternatiivsed karistuse liigid, mistõttu tuleb tuvastada kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust. Väärteotoimikus leiduvatest karistusandmetest nähtub, et menetlusalusel isikul on 1 kehtiv väärteokaristus LS § 201 lg 1 eest, temale määratud rahatrahvi ta tasunud ei ole. Väärteoasjast ei leidu andmeid, mis viitaks menetlusalusel isikul

legaalse ja töise sissetuleku olemasolule. Kohtu arvates annavad taolised andmed aluse

järelduseks, et menetlusalusel isikul puuduvad rahalised vahendid järjekordse rahatrahvi tasumiseks. Samuti nähtub, et varasem karistus rahatrahvi näol ei ole soovitud mõju avaldanud ning menetlusalune isik jätkab samalaadsete süütegude toimepanemist. Seega tuleb kohaldada teiseliigilist karistust, s.o aresti.

Üldpreventsiooni arvestades, leiab kohus, et teadmine, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest

vähemalt aresti kandmise ajaks, võib suurendada ka teiste liiklejate turvatunnet. Arvestades isiku süü suurust, mis seisneb süütegude rohkuses, samuti erija üldpreventiivsed eesmärke, sh

asjaolu, et menetlusalusel isikul on kehtiv karistus LS § 201 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest, siis leiab kohus, et arest tuleb mõista sanktsioonimäära keskmises määras.

Kuivõrd menetlusalune isik taotles mõistetava aresti asendamist üldkasuliku tööga, mida taotles

ka kohtuvälise menetleja esindaja, leiab kohus, et esitatud taotluse võib rahuldada.

Menetlusalust isikut on varem karistatud rahatrahviga, mis senini on tasumata. Samas ei ole menetlusalust isikut varem arestiga karistatud ning väidetavalt on menetlusalune isik asunud ka

5

tööle. Seetõttu leiab, et esimesel korral menetlusalusele isikule aresti mõistes võib aresti

asendada üldkasuliku tööga, allutades menetlusaluse isiku Tallinna Vangla Lääne-Harju Kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve alla.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/