4-17-2635/8 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

4-17-2635

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium

Määruse tegemise aeg ja koht 26. juuni 2017.a, Tallinn, kirjalik menetlus

Väärteoasja number 4-17-2635 (389016000097)

Kohtunik Julia Katškovskaja

Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 1. juuni 2017. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik L.N Menetlusaluse isiku

esindaja vandeadvokaat Yulia Klyukach, määruskaebus RESOLUTSIOON

Jätta menetlusaluse isiku L.N esindaja vandeadvokaat Yulia Klyukachi

määruskaebus rahuldamata ja Harju Maakohtu 1. juuni 2017 määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesolev määrus on lõplik. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viimsi Vallavalitsuse 21. märtsi 2017 otsusega tunnistati L.N süüdi Reklaamiseaduse (RekS) § 33 lg 2 järgi ja karistati rahatrahviga 5000 eurot. Otsuse kohaselt

oli novembrist 2016 kuni veebruarini 2017 paigaldatud Viimsi Vallavalitsuse loata Miiduranna külas Sepatelli kinnistu piirdealale reklaamplakat mõõtudega 1300x2700 cm.

2. 11. mail 2017 esitas L.N esindaja kohtule kaebuse, milles taotleti otsuse

tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist ning väidetati, et L.N sai otsuse koos täitemenetluse dokumentidega kätte alles 27. aprillil 2017, mistõttu on tegemist tähtaegselt esitatud kaebusega. Esialgse õigusabi korras paluti peatada ka täitemenetlus kuni kohtuotsuse jõustumiseni.

3. Viimsi Vallavalitsus selgitas 15. mai 2017 vastuses kaebusele, et asjas koostati väärteoprotokoll 20. veebruaril 2017 ning sellest nähtuvalt oli kohtuvälise menetleja lahend isikule tutvumiseks kättesaadav alates 23. märtsist 2017. Nimetatud kuupäevast tuleb arvestada 15-päevast edasikaebamise tähtaega ning kaebuse esitamise viimane tähtaeg oli seega 7. aprill 2017. Kuivõrd kaebus on kohtule esitatud alles 11. mail 2017, siis on see

esitatud tähtaega ületades. L.N juhatuse liige Aiki Sepp keeldus väärteoprotokolli vastu võtmast ja allkirjastamast, mistõttu on ta ise põhjustanud olukorra, kus kaebetähtaeg on möödunud ning kaebus tuleb jätta läbi vaatamata.

4. L.N esindaja selgitas vastuses, et ettevõtte juhatuse liige Aiki Sepp ei ole kohtuvälise menetleja juures käinud ning menetleja peaks avaldama, mis tunnistajaga on tegemist, mis kuupäeval ta menetleja juures käis ning kus ta väidetavalt käis. 1

MAAKOHTU MÄÄRUS

5. Harju Maakohus jättis 1. juuni 2017 määrusega menetlusaluse isiku esindaja kaebuse läbi vaatamata, järgmistel motiividel.

5.1. Kaebus esitati pärast VTMS § 114 lg-s 4 toodud tähtaega, mille kohaselt esitatakse

kaebus maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. L.N suhtes 20.02.2017

koostatud väärteoprotokollis on märgitud, et kohtuvälise menetleja lahend on Viimsi Vallavalitsuses kättesaadav alates 23.03.2017. Nimetatud kuupäevast tuleb vastavalt VTMS §- le 114 lg 4 arvestada ka 15-päevast edasikaebamise tähtaega. Kaebuse esitamise viimaseks tähtajaks oli seega 07.04.2017. Kohtule laekus kaebus aga 11.05.2017, s.o tähtaega ületades. Tähtaja ennistamist kaebuse esitaja taotlenud ei ole

5.2. VTMS § 118 lg 2 p 1 kohaselt teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule, kui kaebus on esitatud pärast seadustiku § 114 lõikes 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata. Kaebuses välja toodud asjaolud ei anna kohtu arvates alust tähtaja ennistamiseks. VTMS § 70 lg 2 kohaselt annab

menetlusosaline väärteoprotokolli koopia kättesaamise kohta väärteoprotokollile allkirja,

märkides kättesaamise kuupäeva. Kui menetlusosaline keeldub väärteoprotokolli koopia kättesaamise kohta allkirja andmast, teeb menetleja väärteoprotokollile selle kohta märkuse.

Sel juhul loetakse väärteoprotokolli koopia menetlusosalise poolt kättesaaduks selle vastuvõtmisest keeldumise päevast.

5.3. Väärteomaterjalidest nähtub, et väärteoprotokolli viimase lehe allosas, kus peab olema menetlusaluse isiku kinnitus protokolli ärakirja kättesaamise kohta, on kohtuvälise menetleja

ametnik Igor Skorohodov 20. veebruaril 2017 märkinud „Isik keeldus väärteoprotokolli koopia kättesaamise kohta allkirja andmast“. Järelevalveinspektori märkust on oma allkirjaga

kinnitanud ka Viimsi Vallavalitsuse ametnik Maarja Kudrjavtseva. Seega on kohtuväline menetleja tunnistaja juuresolekul fikseerinud L.N juhatuse liikme Aiki Sepa poolt väärteoprotokolli koopia vastuvõtmisest keeldumise ning VTMS § 70 lg 2 kohaselt tuleb lugeda väärteoprotokoll Aiki Sepa poolt kättesaaduks 20. veebruaril 2017. Kuna protokolli on isikule tutvustatud, siis sellest tulenevalt on isikule teatavaks tehtud ka kuupäev, mil otsus pidi olema kohtuvälise menetleja juures kättesaadav.

5.4. Väärteoasja materjalidest selgub, et L.N esindajale A.Sepale selgitati menetluse käigus VTMS § 19 tulenevaid õigusi ja kohustusi, kuid ka selle kohta on A. Sepp

keeldunud allkirja andmast. Kuna kaebuse esitajale selgitati tema õigusi ja kohustusi, sealhulgas õigust vaidlustada kohtuvälise menetleja lahend VTMS sätestatud korras, ei saanud

kaebuse esitajale jääda selgusetuks ka kohtuvälise menetleja otsuse kättesaamise kord. Väärteoprotokollis on sõnaselgelt kirjas, millal on kohtuvälise menetleja lahend kohtuvälise menetleja juures kättesaadav ning sellest johtuvalt ei ole kohtuvälisel menetlejal seadusest

tulenevat kohustust menetlusalusele isikule otsust kätte toimetada. Sõnad „kohtuvälise menetleja lahend on menetlusalusele isikule tutvumiseks kättesaadav Viimsi Vallavalitsuse

kabinetis nr 113“ on arusaadav vaid üheselt. Menetlusalune isik ei ole aga otsusele järele läinud ega taotlenud ka selle koopia saatmist.

5.5. Eeltoodust tulenevalt on L.N esindaja ise oma käitumisega põhjustanud olukorra, kus kaebetähtaeg on möödunud. Kaebetähtaja möödalaskmine on tingitud kaebuse 2

esitaja ükskõiksest suhtumisest läbiviidud menetlusse ning selliselt käitudes on

menetlusalune isik võtnud ise endalt võimaluse esitada kaebus tähtaegselt. VTMS

regulatsioon ei sätesta tähtaegades erandeid menetlusalusele isikule, kes keeldub väärteoprotokolli allkirjastamast või keeldub selle vastuvõtmisest. Isik, kes soovib lahendit vaidlustada, peab tagama seaduses ettenähtud toimingute õigeaegsuse. L.N esindaja

A. Sepp teadis alustatud menetlusest, protokolli koostamisest ja selles märgitud otsuse

kättesaamise tähtajast ning oleks pidanud ise astuma samme otsuse õigeaegseks kättesaamiseks.

5.6. Kohtupraktikas on mõjuva põhjusena kaebetähtaja ennistamisel mõistetud sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud nagu loodusõnnetus, tarnspordi- või sidehäire jms, samuti ka isikuga

vahetult seotud asjaolud: raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms. Väärteoprotokolli

koopia kättesaamisest keeldumine, aga ka selle äraviskamine või hävitamine ei ole aga mõjuvaks põhjuseks kaebetähtaja ennistamisel.

5.7. Kaebaja väitel ei ole L.N juhatuse liige Aiki Sepp kohtuvälise menetleja juures käinudki. Kohtu

hinnangul on selline väide paljasõnaline ning ümber lükatud väärteotoimikus oleva e-kirjavahetusega 14.11.2016 – 15.02.2017 Viimsi Vallavalitsuse järelevalveinspektori ja L.N juhatuse

liikme A. Sepa vahel. Toodud kirjadest selgub, et I. Skorohodov on A.Sepale selgitanud probleemi olemust ning kutsunud teda korduvalt seoses väärteoasja menetlemisega Viimsi

Vallavalitsusse. Aiki Sepp on korduvalt leidnud põhjusi ilmumata jätmiseks, kuid 15.

veebruari 2017 kirjas lubanud lõpuks tulla kohale esmaspäeval kell 13.00. Kuivõrd 15.

veebruarile 2017 järgnev esmaspäev oli 20. veebruar 2017, ei teki kohtul kahtlusi, et ülekuulamine ja protokolli tutvustamine toimusid menetlusdokumentides näidatud kuupäeval. Lisaks eeltoodule peab kohus vajalikuks märkida ka asjaolu, et 20.02.2017 ülekuulamisel on

A. Sepp andnud protokollis omakäelised ütlused, selgitanud et „ Igor Skorohodov väidab minu poe nimesildi olevat reklaamina. See pole nii, kuna see on üks ja ainuke kauplusesilt minu kinnistul“ ning kinnitanud seda oma allkirjaga. Eeltoodust tulenevalt ei saa olla kahtlusi,

et menetlusalune isiku näol oli tegemist L.N esindaja A. Sepaga, keda on üle kuulatud 20.02.2017 ning ülekuulamine on toimunud Viimsi Vallavalitsuse ruumides, kus on samal päeval koostatud ka väärteoprotokoll. MÄÄRUSKAEBUS

6. Maakohtu määruse vaidlustas menetlusaluse isiku L.N esindaja vandeadvokaat Yulia Klyukach, kes taotleb selle tühistamist ja kaebuse menetlusse võtmist.

6.1. Kohus leidis, et kaebuse esitaja väide (et ta ei ole kohtuvälise menetleja juures

käinudki) on paljasõnaline ning ümber lükatud väärteotoimikus oleva e-kirjavahetusega 14.11-2016-15.02.2017 Viimsi Vallavalitsuse järelevalveinspektori ja L.N juhatuse liikme A. Sepa vahel. L.N peab vajalikuks selgitada, et kui järelevalveinspektor L.N

juhatust näha tahtis, oli L.N juhatuse liige haige (Lisa 1 - haigusleht).

13.12.2016-15.12.2016.a oli L.N seaduslik esindaja lähetuses (Lisa 2 – hotelli

kinnitus). Kaebuse esitaja leiab, et määrusega kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta ei tohtinud kohus lahendada asja sisuliselt, sh anda hinnanguid vaidluse lahendamiseks tähtsust omavate asjaolude kohta /st kas L.N sai protokolli kätte või loobus allkirja andmast jne. 3

6.2. Oma seisukoha põhjendas kohus ja kohtuväline menetleja asjaoluga, et „inspektori märkust on oma allkirjaga kinnitanud ka Viimsi Vallavalitsuse ametnik Maarja Kudrjavtseva“. Kaebuse esitaja on seisukohal, et antud juhul eespool mainitud Maarja Kudrjavtseva kinnitus ei ole tõendina aktsepteeritav. Analoogia korras võib siin tuua TsMS § 229 lg 2, mille kohaselt tõendiks võib olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. TsMS § 251 lg 1 kohaselt võib tunnistajana üle kuulata iga inimese, kellele võivad olla teada asjas tähtsust omavad asjaolud, kui ülekuulatav ei ole selles asjas menetlusosaline või menetlusosalise esindaja. Antud juhul on protokollis tehtud pr Kudrjavtseva märkus, ilma et teistel menetlusosalistel (ja ka kohtul) oleks võimalus pr Kudrjavtsevale küsimusi esitada.

6.3. TsMS puhul ei ole tegemist väärteomenetlust reguleeritava seadustikuga, kuid jällegi analoogia korras soovib kaebuse esitaja välja tuua, et ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi senine praktika olnud ühene, st tunnistaja poolt antud kirjalikud seletused ei ole olnud käsitletavad

tõenditena kohtumenetluses. Tõendi lubatavusega seonduvalt on Riigikohus oma 05. detsembri 2001. a otsuses nr 3 2 1 145-01 leidnud, et “/…/ protsessiosalisteks mitteolevate isikute kirjalikud seletused ei ole tõendiks TsMS § 90 lg 2 mõttes. Selle sätte kohaselt võib tõendiks olla tunnistaja ütlus, poole ja kolmanda isiku seletus (vt. lisaks RKTsK otsused nr 3-

2-1-88-01, 3-2-1-67-98, 3 2 1-103-97), dokumentaalne tõend, asitõend, paikvaatlus ning

eksperdi arvamus. Tõendil peab TsMS §-st 90 lg 1 tulenevalt olema seaduses sätestatud

protsessivorm. Protsessiosaliseks mitteoleva isiku, kes võib teada asjas tähtsust omavaid asjaolusid, võib üle kuulata tunnistajana (TsMS § 101 lg 1). Kuna sellise isiku ütlused võivad

olla tõendiks üksnes tunnistaja ütlustena, ei või kohus neid asendada muus vormis andmekandjaga.” Seda põhimõtet on RKTsK täiendanud oma 05. aprilli 2006. a otsuses nr 3- 2-1-17-06 märkides, et tunnistaja ütlustena saavad kohtud arvestada üksnes tunnistaja poolt

tsiviilasjas peetud kohtuistungil vande all antud, protokollitud ja allkirjastatud ütlusi. 24.05.2017.a seisukohas kirjutas kaebuse esitaja, et „L.N on seisukohal, et kohtuväline menetleja peaks kohtule avaldama, mis tunnistajaga on tegemist, sh mis kuupäeval on L.N kohtuvälise menetleja juures väidetavalt käinud ja kus kohas ta väidetavalt käis“. Asjaolu et kaebuse esitaja isegi ei teadnud protokollile alla kirjutanud tunnistaja nime, samuti viitab asjaolule, et kaebuse esitaja ei ole keeldunud protokollile alla kirjutamast. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Kaebuse etteheide, et maakohus on asja sisuliselt lahendanud, jääb ainetuks. Maakohus on kontrollinud kaebuse menetlusse võtmise eelduseid, lähtudes VTMS §-dest 114 ja 118, mitte ei ole asunud andma hinnangut, kas praegusel juhul on menetlusaluse isiku tegevuses sedastatav väärteokoosseisule vastav tegevus. Ringkonnakohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et maakohus jättis õigustatult menetlusaluse isiku L.N esindaja kaebuse läbi vaatamata.

8. VTMS § 114 lg 4 kohaselt tuleb üldmenetluses tehtud kohtuvälise menetleja otsuse

peale kaebuse esitamise 15-päevast tähtaega hakata lugema päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. VTMS § 114 lg-s 4 sätestatud kaebuse esitamise tähtaja arvutamise juures on õiguslik tähendus vaid sellel, millal on väärteoprotokolli kohaselt kohtuvälise menetleja otsus kohtuvälise menetleja juures kättesaadav (vt nt Riigikohtu 25. oktoobri 2013 otsus asjas nr 3-1-1-84-13, p 8.1).

9. Väärteoprotokoll L.N suhtes koostati 20. veebruaril 2017. Protokolli on

selgesõnaliselt märgitud, et otsus on kättesaadav kohtuvälise menetleja juures alates 23. 4

märtsist 2017. Väärteomenetleja on otsuses toonud ära edasikaebetähtaja. Seega on OÜ-le Aikokor olnud tagatud seaduses ettenähtud viisil edasikaebeõigus, millise sisust on ta olnud või pidanuks olema teadlik. Kuna L.N ei esitanud kaebust hiljemalt 7. aprillil 2017, jõustus kohtuvälise menetleja otsus 8. aprillil 2017.

10. Kaebuses on korratud maakohtule esitatud väiteid, et tegelikkuses menetlusalune isik, s.o L.Ni juhatuse liige A. Sepp, väärteoprotokolli koostamise juures 20.02.2017 ei viibinud. Kaebuses leitakse, et menetleja poolt 20. veebruaril 2017 väärteoprotokolli tehtud

märge, mille kohaselt A. Sepp keeldus protokolli allkirjastamast, on seega ebaõige. Ka

protokollile tehtud tunnistaja M. Kudrjavtseva kinnitus ei ole kaebaja hinnangul

tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätteid arvestades lubatav. Ringkonnakohus hindab need

väiteid ainetuteks. Maakohus selle määruskaebuses esitatud versiooni paikapidavust juba

piisavalt hinnanud ning näidanud ära asjaolud, mille tõttu ei ole põhjust menetleja poolt väärteoprotokolli tehtud keeldumise märkuse õigsuses kahelda.

11. Kaebusele lisatud dokumendid ei kinnita, et L.N juhatuse liige tegelikkuses

väärteoprotokolli koostamise juures ei viibinud 20. veebruaril 2017. Esitatud

dokumentatsioonist nähtuvalt oli A. Sepp töövõimetuslehel perioodidel 19.12.2016- 16.01.2017 ning 2016 detsembris oli tal Narvas asuvas majutusasutuses broneering. Kuidas need asjaolud välistavad selle, et A. Sepp 20. veebruaril 2017 väärteoprotokolli koostamise juures ei viibinud, kaebusest ei selgu. Maakohus on samas, tuginevalt menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja e-kirja vahetusele, näidanud ära, et A. Sepal oli ka kokkulepe ilmuda menetleja juurde 20. veebruaril 2017 ning vastav kohtumine toimus. Ringkonnakohus märgib,

et määruskaebuse argumentatsioon praegusel juhul väärteoprotokollis kajastatud andmete õigsuse ning nende tõendamisvõimaluste kohta lähtuvalt tsiviilkohtumenetluses kehtivatest

normidest ja praktikast, jääb asjakohatuks. Praegusel juhul on menetleja teinud väärteoprotokolli märkuse selle kohta, et menetlusalune isik keeldus protokolli allkirjastamast – nii nagu nõuab seda VTMS § 70 lg 2 teine lause. Seejuures on ära toodud kuupäev, allkiri ja

ametinimetus. Seega on menetlusaluse isiku keeldumine protokollitud väärteomenetluses kehtiva menetlusseaduse nõuetele vastavalt. Kaebuse väiteid, milles on püütud näidata, et tegelikkuses menetlusalune isik protokolli koostamise juures ei viibinudki, on maakohtu poolt hinnatud ning see ei ole leidnud kinnitust. Ringkonnakohtule esitatud tõendid samuti niisugust

versiooni ei kinnita. Seega tuleb lähtuda sellest, et menetlusalune isik A. Sepp keeldus protokolli allkirjastamast, kuivõrd see on dokumenteeritud VTMS § 70 lg 2 nõudeid järgides.

VTMS § 70 lg 2 viimase lause kohaselt tuleb lugeda, et väärteoprotokolli koopia oli menetlusaluse isiku poolt kätte saadud seega 20. veebruaril 2017. Eelnevast tulenevalt ei oma protokolliga tutvumise keeldumise vormistamisel tegelikkuses tähtsust asjaolu, kas seal oli või ei olnud tunnistajast referendi täiendav kinnitus.

12. Ühelegi asjaolule, mille tõttu L.N ei saanud esitada kaebust tähtaegselt, ei ole viidatud. Väärteoprotokolli kohta allkirja andmisest keeldumine ei too kaasa seda, et isik

võiks eirata protokollis märgitud kuupäeva, mil otsus on menetleja juures kättesaadav ja vaidlustatav. Seetõttu nõustub ringkonnakohus maakohtuga selleski, et L.N puhul ei

esine niisuguseid asjaolusid, mida võiks tõlgendada mõjuva põhjusena, ning mis annaks KrMS § 172 lg 1 kohaselt võimaluse kaebetähtaja ennistamiseks. Seega jättis maakohus L.N

esindaja kaebuse VTMS § 118 lg 2 p 1 alusel seaduslikult ja põhjendatult läbi vaatamata. 5

13. Lähtudes ülaltoodust ja juhindudes VTMS §-st 194 ja § 147 lg 1 p 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Käesolev määrus ei ole edasikaevatav. /allkirjastatud digitaalselt/ 6