2-16-17378/30 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Ivika Sillaots

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

22. juuni 2017.a., Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn

kohtumaja kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-16-17378

Tsiviilasi

D.P. (seaduslik esindaja A.L.) hagi K.P. vastu elatise

nõudes

Tsiviilasja hind

9000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: D.P. (ik xxxxxxxxxxx, elukoht A.L. juures),

seaduslik esindaja

A.L.

(ik xxxxxxxxxxx, eluk

Xxxxxxxxxxx, e-post Xxxxxxxxxxx)

Kostja: K.P. (ik xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx, e-

post: xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat

Anu Talu (e-post: anu.talu@austalu.ee)

Kohtuistungi toimumise aeg

13.06.2017.a. avalik kohtuistung, osalesid A.L., K.P. ja adv.

A. Talu

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada D.P. hagi osaliselt.

2. Välja mõista K.P.´lt (ik xxxxxxxxxxx) igakuine elatusraha alaealise lapse D.P. (ik

xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks 320 (kolmsada kakskümmend) eurot kuus, kuid mitte

vähem kui 68 % (kuuskümmend kaheksa protsenti) Vabariigi Valitsuse kehtestud kuupalga

alammäärast alates 01.07.2017.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni s.o. xxxxxxxxxxx.a.

3. Välja mõista K.P.´lt D.P. kasuks elatise võlgnevus perioodi 17.11.2016.a.- 30.06.2017.a.

eest summas 85 (kaheksakümmend viis) eurot.

4. Jätta rahuldamata D.P. hagi K.P. vastu perioodi 17.11.2015 – 16.11.2016 eest

tagasiulatuva elatise nõudes.

5. Jooksva kuu elatis tasuda kuu esimeseks kuupäevaks.

6. Elatis tasuda lapse seadusliku esindaja A.L. pangakontole xxxxxxxxxxx Xxxxxxxxxxxis,

selgitus: D. elatis.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

Tsiviilasi nr 2-16-17378

kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

16.11.2016.a. ja puuduste kõrvaldamise järel täpsustatud kujul 22.01.2017 (vastavalt I kd lk 1-5

ja lk 12-17) hageja esitas kohtule hagiavalduse, milles palus välja mõista kostja K.P.lt hageja

D.P. (sündinud xxxxxxxxxxx) kasuks kuni hageja täisealiseks saamiseni elatis tema

ülalpidamiseks vajalikest kulutustest 75 % ehk 1000 eurot kuus alates 01.01.2015 ehk alates

hetkest, mil kostja vähendas tavapärast elatist. Esitatud hagiavalduse kohaselt hageja D.P. on

hageja esindaja A.L. ja kostja K.P. ühine tütar. K.P. tasus elatist alates 2013.a 1000 eurot kuus,

kuid on põhjendamatult vähendanud seda 215 euroni, langetades sellega lapse elatustaset. 2015.

a lõpus lubas kostja hakata rohkem lapsega tegelema ja vähendada selle võrra elatist, millega

hageja oli ka nõus, kuid kostja ei ole lapsega tegelemist tõsiselt võtnud, samas on vähendanud

elatis miinimumini. Hageja soov on, et lapsevanem täidaks kohustust ja nõuab selleks 1000 eur

kuus kostjalt elatist. Last kasvatava vanema A.L. kirjelduse kohaselt on lapse igakuised

kulutused 1339 eurot, sh eluasemekulud 140 €, kulutused toidule 250 €, kulutused transpordile

200 €, sidekulud 60 €, kulutused tervishoiule 189 €, kulutused hügieenitarvetele 40 €, kulutused

lapse koolikohustuse täitmiseks 60 €, kulutused riietele ja jalanõudele 350 € ja muud vältimatud

kulud 50 € kuus. Last kasvatava vanema A.L. sissetulekuks hagiavalduse kohaselt on töötasu 350

€ ja vara puudub, kostja aga on mitmete osaühingute omanik ja juhatuse liige, kes saab

dividende, töötasu on üle 2000 euro, samuti on mitmete korterite/majade omanik. 30.01.2017

määrusega võttis kohus hagi menetlusse, selgitades hageja esindajale, et: 1) Perekonnaseaduse

(PKS) § 108 kohaselt saab tagasiulatuvalt elatist nõuda kuni 1 aasta enne hagi esitamist (hagi

esitati 17.11.2016), so antud asjas mitte varasemast kui alates 17.11.2015. 2) Perekonnaseaduse §

101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse

kehtestatud kuupalga alammäärast. Miinimummääras elatise nõuet hageja põhjendama ega

tõendama ei pea. Kohus kohustas hagejat esitama kohtule omapoolse elatisevõla arvestuse

perioodi 17.11.2015-16.11.2016 kohta ning täpsemalt selgitama ja tõendama, et lapse

vajadusteks kulub kuus keskmiselt 1339 € (millest koosnevad transpordi-, tervise- jne kulud).

08.02.2017 esitas hageja esindaja lapse vajaduste kohta samas summas täiendava kulude

kirjelduse (I kd lk 33).

Kostja kirjalikud vastuväited hagile

15.02.2017 esitas kostja kirjaliku vastuse hagile (I kd lk 44-53), mille kohaselt kostja ei võta hagi

õigeks ning ei tunnista hagiavalduses esitatud nõudeid, kuna on enda kohustuse D.P. ülalpidamise osas

lähtuvalt lapse vajadustest täies ulatuses täitnud ning ülalpidamiskulutusi kandnud.

Kostja ei võta õigeks hageja paljasõnalist väidet, et kostja on langetanud tütre elatustaset ega hageja

väidet, et kostja ei ole lapsega tegelemist tõsiselt võtnud. Vastupidi, kostja oli sunnitud vahepeal

pöörduma abi saamiseks lastekaitse poole, kuna hageja hakkas tegema kostjale takistusi lapsega

kokkusaamiseks. Tänaseks on kostja ja hageja sõlminud lastekaitsespetsialisti juures kokkuleppe,

mille kohaselt D. on kostja juures iga nädala kolmapäeval, st kostja võtab D. iga nädala kolmapäeva

õhtul lasteaiast ning viib ta neljapäeva hommikul lasteaeda (01.12.2016.a kokkulepe). Kahjuks

kostjale teadmata põhjustel on tütar otsustanud alates 18-st jaanuarist 2017 igal õhtul minna koju ja

kostja on tütre soovi ka täitnud ning sama päeva õhtul kella 21.00-ks ema juurde koju viinud. Kostja

nõustub, et peale kooselu lõppemist 2013. aastal toetas kostja esialgu hageja seaduslikku esindajat

A.L.´t 1000 euroga kuus, kuid ebaõige on hageja väide, et kogu raha oli mõeldud ainult D.P.

ülalpidamiseks. Kostjale teadaolevalt ei ole D.P. ülalpidamiseks kunagi kulunud kuus 1000 eurot ja

hageja esindaja ei ole ka esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et kostja oleks tasunud poolte ühise tütre

ülalpidamiseks 1000 € kuus. Hageja poolt lisatud väljatrükid laekumiste kohta hageja väidet ei

2(15)2

Tsiviilasi nr 2-16-17378

kinnita. Kostja pidas esialgu tütart üleval koos emaga, kuid hiljem lapse ema käitumisest tulenevalt

sellest loobus. Näiteks ei pidanud hageja esindaja kinni üüritud eluruumidest ning pidevalt kolis.

Kuna kostja soovis, et tütrel oleks kindel elukoht, soetas kostja jaanuaris 2015. aasta elukohaks

korteri asukohaga Xxxxxxxxxxx ja lepiti ka kokku väiksem hageja ja tütre ülalpidamise suurus. Kuni

2016. aasta jaanuarini kasutasid hageja ja tütar korterit täies ulatuses kostja kulul, kuid ka selline

elukorraldus hageja esindajale ei sobinud, kuna ta ei soostunud 1) kostjale andma aru, kuidas ta

saadud ülalpidamise raha faktiliselt kasutab, 2) oli ta kostjale teadaolevalt raha saamise eesmärgil

tasuta kasutamiseks antud korterit kolmandatele isikutele üürinud, mis aga ei sobinud kostjale.

Seetõttu alates 2016.a jaanuarist septembrini üüris hageja esindaja ise kostjalt nimetatud korterit,

kuid kostja kandis lisaks tütre ülalpidamise tasumisele hageja esindaja kontole ka korteriomandiga

seonduvalt tütre kulud täies ulatuses. Kostja esitab võlgnevuse arvestuse, kust antud kulu kandmine

kostja poolt ka nähtub. Kuna kostja nägi, et olenemata tema poolt tehtud ülekannetest hageja kontole,

faktiliselt lapse ülalpidamiseks tehtud ülekandeid tütre ülalpidamiseks ei kasutatud (nt kandis D.

väikseks jäänud ja vanu riideid) ning hageja keeldus ka selgitusi andmast raha tegeliku kasutamise

osas, otsustas kostja tasuda elatist miinimummääras ning lisaks soetada tütrele vajalikud esemed ja

kanda need kulud, mille olemasolust kostja teadis, sest ainult nii sai kostja olla kindel, et tütre

igapäevane elukorraldus on materiaalselt tagatud – maksud makstud, vajalikud riided ostetud jne.

Seeõttu on ka põhjendamatu hageja nõue tagasiulatuva elatise saamiseks. Kostja esitas tabelina

vastuväited hageja esindaja poolt väljatoodud lapse kulude suuruse ja vajalikkuse kohta ning

omapoolse arvestuse lapse igakuiste vajalike kulutuste kohta, milles võttis õigeks lapsele vajalikud

kulutused kogusummas 408 eurot. Kostja vaidles vastu hageja esindaja väidetele A.L. varalise

seisundi osas, leides, et arvestades A.L. poolt märgitud laenumakse ja liisingumakse suurust, on

ebatõenäoline, et tema faktiline sissetulek kuus on 300,00 eurot. Kostja esitas kohtule Xxxxxxxxxxx

väljavõtte, millisest ettevõttest väidetavalt hagejale töötasu makstakse ja millest nähtub, et A.L. on

nimetatud ettevõtte osanik alates 18.01.2017.a ning oli osanik perioodidel 13.02.2015- 06.09.2016 ja

09.09.2014-13.02.2015. Seega kuulub ka hagejale ettevõte, kust tal on võimalik dividende saada (mis

eeldatavalt nii ongi, sest hageja kulutused ületavad oluliselt kohtule näidatud sissetulekuid). Kostja

enda varalise seisundi kohta teatas, et temale kuulub kaks kinnisasja – kinnistu Xxxxxxxxxxx,

milline on ostetud kodulaenuga (jääk seisuga 15.02.2017.a 91320,83 eurot, tõendab väljatrükk

Swedbank AS kostjaga seotud laenukontolt) ja mida kasutab kostja enda elukohana (kus on ka tütre

jaoks sisustatud eraldi tuba) ning korteriomand Xxxxxxxxxxx, mida kasutab elukohana kostja ema

(on soetatud kostja nimele ema poolt antud rahaga). Muud kinnisvara kostjal ei ole. Kostja on osanik

Xxxxxxxxxxx-s (registrikood xxxxxxxxxxx) ja juhatuse liige Xxxxxxxxxxx-s, Xxxxxxxxxxx-s ja

Xxxxxxxxxxx-s. Ebaõige on hageja väide, et kostja on „mitmete osaühingute omanik ja juhatuse

liige“. Kostja on saanud kuni 01.01.2016. a juhatuse liikme tasu Xxxxxxxxxxx-st (tõendanud

juhatuse liikme tasu laekumised kostja kontole) ja temale on välja makstud 31.05.2016 dividendid

summas 50 000,00 eurot. Muid sissetulekuid ja vara kostjal ei ole. 2016. a saadud üür (summas

960,00€) kulus korteri soetamiseks võetud laenu tagasimakseteks ja hageja eest kommunaalkulude

tasumiseks. Lisaks igapäevasele tavapärasele kulule toidule (ca 170,00-200,00 eurot kuus

minimaalselt), riietele ja jalanõudele (ca 50,00-100,00 eurot kuus), lapse ülalpidamisele (ca 300,00-

450,00 eurot kuus), elektrile (ca 230,00 eurot kuus), vee- ja kanalisatsioonile (ca 30,00 eurot kuus)

tasub ka kostja eluaseme laenu (ca 414,00 eurot kuus). Järgmist dividendide väljamakset ei oska

kostja prognoosida, seetõttu ei ole kostjal ka võimalik selgelt määratleda enda kuusissetulekut.

Kostjal regulaarne sissetulek puudub. Kompromissettepanekuna kostja pakkus, et tasub D.P.

ülalpidamiseks elatist alates kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest maksmise ajal

kehtivast töötasu alammäärast pool (2017. a 235,00 eurot kuus) kuni lapse täisealiseks saamiseni,

so kuni xxxxxxxxxxx ning menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

Menetluse käik

Hageja 06.03.2017.a. seisukohavõtus kostja vastusele jäi nõude juurde ja leidis jätkuvalt, et

kostja on langetanud elatist kolme aasta jooksul 1000 euro pealt 215 euro peale ilma igasuguse

3(15)3

Tsiviilasi nr 2-16-17378

põhjenduse ja ettehoiatuseta. See kajastub ka kohtule saadetud 2014., 2015., 2016. ja 2017. aasta

panga väljavõtetes. Kostja lubas hagejale, et hakkab lapsega rohkem tegelema ja kulud jaotatakse

pooleks. Kuid siiani ei ole kostja lapsega olemist tõsiselt võtnud, viites temaga vaid 4 tundi

nädalas, samuti vähendades elatist 235 euro peale. Hageja ei soovi muud, kui et kostja täidaks

oma lapsevanema kohustusi võrdselt.

26.05.2017 esitas hageja täiendava asjaolude kirjelduse ja põhendused lapse vajalike kulude

kohta koos tõenditega - fotod toidu, riiete, reisi jms kulutšekkidest, lapse huvitegevuse kohta

(tantsukool, tennis) esitatud arved, nende maksmist tõendavad maksekorraldused jms. kokku 81

lehel (II kd lk 2-83). Hageja esindaja esitab hageja igakuiste kulutuste kogusummas 1134,42 €

kohta tabeli ning põhjendab kulutuste vajadust järgmiselt:

1) kohvik 4 x kuus - hageja, D. on harjunud iga nädalavahetus käima kohvikus söömas. Sellest

on saanud traditsioon. D.le maitseb omlett, borsh ja sõrnikud kohvikus Xxxxxxxxxxx, mis pakub

orgaanilist talutoodangut, keskmine kulu kuus on 82 eur;

2) Mängutuba - spordiklubis, kus ema töötab puudub laste mängutuba. Selleks, et laps hooleta

poleks, on ema palganud lapsehoidja, kes tegeleb lapsega ja hoolitseb, et lapsel oleks tegevust ja

laps ei oleks järelvalveta. Nad käivad koos mängimas Pärnu Keskuse Mängudžunglis. Vahel on

ema lapse lasteaiast lõunast ära võtnud ja läinud ise temaga mängutuppa. Ema viibib

spordiklubis tööpäeviti 17.00 kuni 20.00, mängutoa tunnihind on 2,50, millele lisandub veel

lapsehoidja tasu 2,50/h. Keskmine mängutoa kulu on kuus 35 eur;

3) Veekeskus - Füüsise ja lihaste motoorika arendamiseks käib D. iga nädalavahetus ujumas

veekeskuses. Veekeskuse pilet on 14 eur (täiskasvanu), kuni 6. aastane laps on tasuta, 7ndast

eluaastast maksab pilet 7 eur (hetkel laps 7-aastane). Kuna laps on väike, ei saa ta üksi ujumas

käia, seega lisandub maksumusele täiskasvanu või lapsehoidja pilet (juhul, kui veekeskuse

külastamisaeg on kattunud ema tööl viibimise ajaga). Seega lisandub D. piletile täiskasvanu pilet

ja lapsehoidja tasu 2,50 eur/h. Keskmine veekeskuses viibimise aeg on 2-3 tundi. Ujumise ajal

soovib laps ka maiustada, näiteks juua jäätisekokteili või süüa jäätist, Jäätisekokteili hind 3,50

eur, jäätis maksab 1,50 eur. Keskmiselt kulub ujumisele 98 eur kuus;

4) Riided - kuna tegemist on kiiresti kasvava ja lasteaias käiva tüdrukuga, vajab laps uusi riideid

praktiliselt iga kuu. Lasteaias mängides kuluvad ja rebenevad riided keskmisest kiiremini.

Igakuiselt on vaja soetada uued sokid, aluspüksid, sukad, retuusid, pluusid, särgid, kindad

(keskmine maksumus 6-12 eur). Kord kvartalis vajavad välja vahetamist hooajalised riided nagu

jope (keskmine maksumus 100 eur), püksid (50 eur), jalatsid (26 eur). Vastavalt vajadusele

lisanduvad aksessuaarid nagu: patsikummid, juukseklambrid, ehted, kammid. Keskmiselt kulub

kuus 81 eur. Seaduslik esindaja on soetanud vaid soodushinnaga riided, mis teeb tava

maksumuse veel kõrgemaks;

5) Judo - Laps käib kaks korda nädalas (teisipäev ja neljapäev) Judo trennis, mille maksumus on

12.- /kuu. See parandab lapse füüsilist tervist ja hoiab organismi tervena.

6) Tantsukool - Iga reede toimub lasteaias tantsutund. Hagejale väga meeldib tantsutrenn ja ta

sooviks väga tantsutrennidega jätkata, kuna on seal kogu aeg käinud. Igakuine maksumus 15 eur;

7) Tennis - Iga esmaspäev ja kolmapäev käib laps tennises, mille maksumus on 7 eur/kuu;

8) Kino - Vähemalt kord kuus soovib D. kinos multikaid vaatamas käia. Kuna laps on alles

väike, peab tal kindlasti saatja olema, kas siis ema või lapsehoidja. Laste pileti maksumus

nädalavahetuseti on 4,49 eur, täiskasvanu 7,69 eur, lisaks popcorn 3,50 eur ja jook 1,50 eur,

lisaks vajadusel lapsehoidja tasu 2,5 eur tunnis. Kulu kokku 17,18 eur kuus;

9) Eraõpetaja - vastavalt lasteaia kasvatajate palvele, vajab laps järelõpet, et toetada tema

valmidust kooli minekuks. Eraõpetaja tund maksab 10 eur. Järelõpe toimub kaks korda nädalas

vähemalt tund aega. Kulu kokku kuus 80 eur;

10) Lapsehoidja - kuna Hageja seaduslik esindaja töötab hommikuti ja õhtuti spordiklubis

treenerina, vahel ka nädalavahetuseti, vajab Hageja järelvalvet. Kostja lapsega ei tegele ja

4(15)4

Tsiviilasi nr 2-16-17378

keeldub last võtmast rohkem kui kord nädalas - kolmapäeviti kell 15.45-21.00 ja seda ka mitte

alati. Seaduslik esindaja ei soovi oma Hagejat hoole ja tegevuseta jätta, seetõttu on palganud

lapsehoidja, kes mängib ja tegeleb lapsega ning annab talle süüa. Nad käivad koos mängutoas,

õues, kinos, poes, joonistamas, ujumas. Kuna Hagejaga on lapsehoidjaga tihti, Kostjaga aga väga

harva - on nende vahele tekkinud usaldus, hea klapp ja tugev side. Seega eelistab Hageja alati

lapsehoidjat isale. Vahel jääb Hageja omal soovil ka lapsehoidja juurde ööseks. Lapsehoidja

tunnitasu on 2,50 eur. Hageja seadusliku esindaja keskmine õhtune töötundide arv on 20,5h

nädalas (vaata Lisa 9 ja 10). Lisaks päevad, mil laps on haige ja tuleb hoolt kandma lapse eest ka

päevasel ajal. Keskmine lapsehoidja kulu kuus 70 eur.

11) Toit - Kuna tegemist on kasvava organismiga, vajab laps igapäevaselt palju vitamiine ja

mineraale. Lasteaia toit on aga väga kesine ja haigestumise risk kõrge, üritab ema hoida lapse

tervist tugevana, pakkudes talle tervislikku ja tasakaalustatud toitu. Pere keskmine toidule kuluv

summa kuus on 500-600 eur, millest lapsele läheb keskmiselt 200 eur kuus.

12) Transport - hageja vajab transporti lasteaiani, koju, kinno, kohvikusse, sünnipäevadele ja

igale poole mujale, kuhu parasjagu vaja minna. Kodunt lasteaiani on umbes 5 km, 2km lasteaiast

linna, linnast koju 7km. Lasteaed on esmaspäevast reedeni, see teeb kokku 70km nädalas, 280

km kuus. Vastavalt sõidukulude hüvitamise seadusele kehtestatud määrusele hüvitatakse avaliku

teenistuse sõidukulusid 0,30 eur/km. Hageja sõidukulud kuus 84 eurot.

13) Eluaseme kulu - Hageja elab kahetoalises korteris koos seadusliku esindajaga, kes on

sisustanud korteri lapsele kõige vajalikuga (nõud, mööbel, tv, pesumasin jne). Samuti katab

seaduslik esindaja kõiki Hageja kulusid. Eluaseme kommunaalkulud on keskmiselt 100 €,

elektrienergia 16 eur, eluaseme laen 180,72 eur, kindlustus 7,98 eur, kokku lapse eluasemekulu

150 eur.

14) TV - Kodus viibides kasutab laps puhtalt tema jaoks soetatud televiisorit multikate

vaatamiseks. Emal ei ole töö tegemise kõrvalt aega televiisorit vaadata, seega on see paigaldatud

lapse tuppa. Kulu 9,76 eur kuus.

15) Muud igakuised kulud - igakuiselt tuleb ette ootamatuid kulutusi sünnipäevadele 10 eur ,

lasteaia teatritele 2 eur ja muudele väljaminekutele nagu näiteks teater 8 eur, keskmiselt 20 €

kuus;

16) Reisikulud - Kooselu ajal käis pere tihti reisimas, seega on laps harjunud palju reisima.

Seaduslik esindaja on hoolt kandnud, et laps käiks vähemalt kord aastas soojamaa reisil. Isa

lapsega ei tegele ega käi reisimas. Laps on käinud kolme aasta jooksul Hispaanias, Türgis,

Egiptuses, Dubais, Itaalias, Soomes, Lätis ja Rootsis. See on avardanud oluliselt tema silmaringi

ning andnud hea laengu dvitamiini. Keskmine reisikulu 500 eur aastas.

17) Hügieenitarbed - Lapsele kuluvad hügieenitarbed nagu shampoonid, balsamid, hambahari,

hambapasta, intiimpesugeel, pesugeel. Kuna kooselu ajast on harjutud ostma ökoloogiliselt

puhtaid tooteid, on ema pidanud vajalikuks jätkata nende tarbimist, et säilitada lapse elu

kvaliteeti, vaatamata nende keskmisest kõrgemale maksumusele. Arvestatud koos

toidutšekkidega;

18) Internet - Kodus kasutab laps internetti, et vaadata Youtubes multikaid, teha Snapchatis

naljakaid nägusid ja alla laadida mänge. Lapse igakuine interneti kasutamiskulu on 7,35 eur;

19) Telefon - 2016. aasta detsembris pöördus lapse ema lapse isa poole palvega soetada üheskoos

lapsele sünnipäevaks mobiiltelefon. Kostja keeldus, kuna Hagejaga ei tegele ja on ükskõik, kus

hageja parasjagu viibib. Hageja vajab igapäevaselt mobiiltelefoni emale helistamiseks, kui viibib

külas, lapsehoidja juures või sugulaste juures Paides. Seaduslik esindaja on hagejale ostnud

mobiiltelefoni iPhone 5S järelmaksuga 20,83 eur/kuu. Sellele lisandub 5 eur paketitasu. Kokku

25,83 eur .

Kostja esitas 12.06.2016.a. vastuse hageja 26.05.2017 põhjendustele, leides, et hageja ei ole

tõendanud seaduses sätestatud miinimummäärast suuremaid vajadusi. Kostja on seisukohal, et

5(15)5

Tsiviilasi nr 2-16-17378

hageja seaduslik esindaja soovib kostja arvelt taastada enda varasemat elukorraldust, mitte aga ei

juhindu poolte ühise tütre elulistest vajadustest. Antud asjaolu tõendab ilmekalt Maksu- ja Tolliameti

09.06.2017 nr 7.1-4/019091-2 vastus kohtule, mille kohaselt hageja seaduslikul esindajal ametlik

sissetulek pikemaajaliselt puudub.

Kostja vaidleb vastu hageja väljatoodud kulutustele järgmiselt:

1) Kohvikus söömine – nõutava 81,70 euro kujunemine dokumentidest ei selgu. Ebausutav on hageja

väide väljakujunenud harjumuse kohta. Kohvikus söömise arved on esitatud perioodi eest 29.10.2016

- 31.12.2016 ning kuigi kostja on väljaskäimise kulutuse nõutavas suuruses selgelt vaidlustanud

15.02.2017 vastuses hagile, ei ole hageja hilisema perioodi eest väljassöömise kuludokumente

esitanud. Seega hageja väide väljakujunenud harjumuse kohta on tõendamata ja kostja hageja väidet

omaks ei võta.

2) Mängutuba – kõigepealt kostja märgib, et hageja seadusliku esindaja väide töötamise kohta läheb

vastuollu Maksu- ja Tolliameti tõendiga, millisest nähtub, et hageja seaduslik esindaja ei ole

sissetulekut töötasu näol deklareerinud. Teiseks kostja vaidleb vastu, et esitatud Rr Mängumaa OÜ

arved oktoober 2016. a eest (II kd tl 58) on seotud hagejaga. Kostja on seisukohal, et tegemist on

Xxxxxxxxxxx, millise asutaja ja osanik hageja seaduslik esindaja on (vt I kd tl 98),

majandustegevuses tehtud kuludokumentidega. Ebausutav on hageja seadusliku esindaja väide (või

siis on tegemist ebamõistliku käitumisega ja seda kulu peab kandma hageja seaduslik esindaja

ainuisikuliselt), et ta võtab hageja koos rühmakaaslasest sõbrannaga lasteaiast lõuna paiku ära ja

läheb nendega mängutuppa. Kostja ei võta näidatud kulu eelkirjeldatud põhjendustel jätkuvalt

õigeks.

3) Veekeskus – hageja ei ole esitanud tõendeid veekeskuse külastamise kohta. 26.05.2017.a

menetlusdokumendist nähtuvad arved ei ole loetavad (II kd tl 12). Varasemalt märkis hageja

veekeskuse kuluks 56,00 eurot. Kostjale jääb arusaamatuks kulutuste suurenemine menetluse ajal.

4) Riided – kostja ei nõustu, et kõik esitatud arved on seotud hageja kuluga riietele ja jalanõudele

ning hageja riietusele kulub keskmiselt 81 eurot kuus. Esiteks on esitatud arvete alusel keskmine

kulu kuus 43,63 eurot, mitte 81,00 eurot. Teiseks ei ole hageja esitatud arveid tegelike vajadustega

sidunud ning kostja on veendunud, et suuremas osas ei kajasta arvetel nähtuvad ostud hagejaga

seotud kulutusi, nt 17.02.17 H & M arvel nr 2309 (II kd tl 53) nähtuvad poistele soetatud riided,

ebausutav on ka vajadus osta lapsele ühes kuus 3 paari pidžaamasid (vt II kd tl 52 14.01.17 Takko

arve 269342 ja 17.01.17 Lindex arve 3371) või, et NIKE Victory Compression ehk sportrinnahoidja

(vt II kd tl 52 Sportland Pärnu Keskus 12.01.17 kv 010093182) on soetatud 7. aastasele tüdrukule.

Ebausutav on ka hageja vajadus osta 5 ühesugust jopet (giacca on itaalis keelest tõlgituna jope),

cardigani ja toppi (canotta on tõlkes topp) jne (vt II kd tl 54 OVS kviitung). Osa arveid on

loetamatud (vt II kd tl 52), mistõttu ei saa nende põhjal üldse tuvastada, mida ostetud on. Seega

hageja ei ole tõendanud enda vajadusi riietele ja jalanõudele suuremas ulatuses, kui kostja on õigeks

võtnud.

5) Judo 2x nädalas – kostja võttis nimetatud vajaduse õigeks juba 15.02.17 vastuses, kuid siinjuures

peab vajalikuks korrata, et osalustasu on maksnud ka kostja. Osalustasu makstakse lastaias sularahas

ning kostja nõustub hageja seadusliku esindajaga, et lasteaed nimetatud kulu osas eraldi dokumenti ei

väljasta.

6) Tantsukool – hageja seaduslik esindaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et hageja käib

regulaarselt tantsutundides. Lisatud avalduse blanketi väljatrükk MTÜ Minu Tantsukool – My Dance

kodulehelt www.minutantsukool.ee (II kd tl 81-82) ja 12.02.2016 tehtud makse MTÜ-le Tantsupesa

summas 9,00 eurot (II kd tl 83) ei kinnita hageja kulutusi tantsutundidele. Siinkohal on kohane

märkida, et hageja ei ole ka avaldanud kostjale soovi hakata tantsutundides käima.

7) Tennis - kostja võttis nimetatud vajaduse õigeks juba 15.02.17 vastuses ning peab siinjuures

vajalikuks korrata, et on ka osalustasu maksnud (vt I kd tl 86-87). Rohkem ei ole hageja seaduslik

esindaja kostjale tasumiseks arvet edastanud ning tähelepanuväärne on, et ka 26.05.2017

menetlusdokumendile on esitatud arve varasema perioodi (okt.-dets.2016) eest (vt II kd tl 80), mis

teeb küsitavaks, kas hageja soovib nimetatud treeningust enam osa võtta.

6(15)6

Tsiviilasi nr 2-16-17378

8) Kino – hageja seaduslik esindaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et hageja käib kinos

vähemalt kord kuus koos lisanduvate väljaminekutega. Menetlusdokumendis nähtuvad Apollo kino

arved on august ja september 2016 (II kd tl 18). Kuna lasteseansid on päevasel ajal ja hageja

seaduslik esindaja on märkinud enda tööajaks tööpäeviti 17.00 kuni 20.00, ei ole vajalik saata laps

kinno koos lapsehoidjaga. Kostja jääb varasema seisukoha juurde, et 10 eurot kuus antud

meelelahutuseks on igati piisav kulu.

9) Eraõpetaja – kostja on korraldanud ja tasunud hageja täiendava õppe eest, kuid kahjuks on antud

tegevus olnud tulemusteta eelkõige seetõttu, et hageja seaduslikul esindajal ei ole valmidust kodus

lapsega tegeleda ja koduste ülesannete tegemist korraldada ja kontrollida. Sageli ei saanud kostja viia

last õpetaja juurde, kuna hageja seaduslik esindaja ei avaldanud selleks soovi, nt vabandas välja

külalistega või muu hõivatusega. Igatahes praktikast tulenevalt kostja teab, et kui kostja ei vii, siis

hageja eraõpetaja juurde ei lähe. Ka eraõpetaja kulu on võrreldes varasemaga tõusnud 60,00 eurolt

(vt I kd tl 33) 80,00 eurole, kuigi tõendeid kulude kohta hageja jätkuvalt esitanud ei ole ning hageja

ei ole eraõpetaja juures kaks korda nädalas käinud.

10) Lapsehoidja – kostja ei välista, et hageja seaduslik esindaja on lapsehoidja teenust kasutanud,

kuid lisatud vestlused lapsehoidjaga ei kinnita väidet, et teenuse eest tasutakse 70,00 eurot kuus.

Valikuliselt lisatud vestlustest ei nähtu ka järjepidevust ega ka asjaolu, et hageja tahab vabatahtlikult

lapsehoidja juurde ööseks jääda. Pigem on näha, et hageja seaduslikul esindajal on enda isikliku elu

korraldamisega hõivatus nii suur, et tal ei ole aega lapsega koos olla. Ebaselgeks ka jääb hageja

seadusliku esindaja tegutsemine treenerina olukorras, kus antud tegevusega ei kaasne sissetulekut,

vaid ainult väljaminekud, nt sõidukulu Tallinnasse, lapsehoidja kulu jne.

11) Toit – kostja ei nõustu, et hageja toidule kulub 200 eurot kuus. Hageja seaduslik esindaja ei ole

esitatud dokumentidest välja toonud, millised kulud on hagejaga seotud ja millised kulud on hageja

seadusliku esindaja enda kulud. Esitatud arved ei ole (II kd tl 39-49) hageja kulutustena usutavad (nt

Ülejõe Selveri 25.11.16 tšekilt nr 744629 ja Pärnu Delice Toidupoe 11.11.2016 arvelt nr 4326454

nähtub alkohoolsete jookide ostmine (II kd tl 39), Pärnu Delice Toidupoe 19.11.2016 arvelt 3234228

nähtub meestele mõeldud deodorandi ost (II kd tl 41) jne). Tähelepanuta ei saa jätta ka asjaolu, et

esitatud tšekkidelt nähtub erinevate pangakaartide kasutamine: SEB MC Deebet 1969, Nordea

Maestro 9003, Swedbanki MC 2563 ja nt Ülejõe Selveri kviitungitel erinevad püsiklientide

numbrid 8057, 8881 (enimkorduv), 6483, 4995 või puudub viide püsikliendile. Seega

ilmselgelt ei ole esitatud tšekid seotud hageja toidukuluga. Konjunktuuriinstituudi koostatav

toidukorv, mis vastab 4-liikmelise Tallinna pere ühe nädala tegelikele ostudele samade kaupade

lõikes, on alates 2011. aastast püsinud kokkuvõttes samas hinnaklassis vahemikus 67,00€ - 71,00€.

Kostja võttis õigeks toidukulu kuus summas 100,00 eurot ning jääb oma õigeksvõtu juurde.

12) Transport – kostja jääb enda õigeksvõtu juurde summas 25 €. Hageja ei ole esitanud tõendeid

selle kohta, et hageja vajadusteks kulub kütust 84,00 eurot kuus. Siinkohal väärib märkimist, et

hageja seaduslik esindaja on lisas 11 esitanud ühe arve ka topelt – Sauga tankla arve nr 4321-101341

summas 32,20 eurot (II kd tl 78) nähtub ka toimikulehelt 77.

13) Eluasemekulu – kostja nõustub eluasemekuluga 150,00 eurot kuus, milline hõlmab endas

kommunaalkulusid summas 48,98€ (783,69€/8kuuga/2)9 eurot, elektrienergia kulu summas 6,73€,

eluaseme laenu summas 90,36€ (180,72€/2) ja kindlustust summas 3,93€ (7,86€/2).

14) TV – kostjale jääb ebaselgeks hageja seadusliku esindaja väide seoses hageja poolt televiisori

vaatamisega tõendatud kulutuse kohta summas 9,76 eurot kuus. Järjekordselt summa kujunemine

menetlusdokumendist ei selgu. Lisatud arvest nähtub selgelt, et Lastepakett, maksumusega 1,70 eurot

on 6 kuud -100%, seega hetkel 0,00 eurot. Kostja ei tea, kas televiisor on paigutatud lapse tuppa või

mitte, kuid ilmselgelt ei ole lapse vajadustega seotud muud lisakanalid. Kostja jääb selle juurde, et

hageja põhjendatud kulutus on 3,00 eurot kuus.

15) Muud igakuised kulud – kostja jääb selle juurde, arvestades sealjuures lapse vanust ja muid

näidatud kulutusi (väljassöömised, vaba aeg jne), et põhjendatud on ettenägematuteks kulutusteks

5,00 eurot kuus. Hageja ei ole esitanud tõendeid ega ka mõjuvalt põhjendanud vajadust suuremate

kulutuste kohta.

7(15)7

Tsiviilasi nr 2-16-17378

16) Reisikulu – ebaõige on hageja seadusliku esindaja väide, et kooselu ajal käis pere koos lapsega

tihti reisimas. Kooselu ajal käidi lapsega reisimas ainult ühel korral. Kuigi hageja seaduslik esindaja

on esitanud fotomaterjali reisidel viibimise kohta, ei tõenda nimetatud fotod hageja kulutusi. Seega ei

ole hageja reisimisevajadus või –harjumus tekkinud hageja seadusliku esindaja ja kostja kooselu ajal,

vaid on hageja seadusliku esindaja poolt lapsele harjutatud. Kostja ei leia, et antud kulu on vajalik,

pigem on tegemist luksusliku väljaminekuga ning kostja ei võta antud kulu mitte mingis mahus

õigeks.

17) Hügieenitarbed – kostja ei nõustu, et hageja hügieenile kulub 100 eurot kuus. Hageja viitab

muuhulgas samadele tõenditele, millisele kostja on vastuväited punktis 11. esitanud ning neid

siinkohal kordama ei hakka. Kostja võtab õigeks, et hageja keskmine hügieenikulu kuus on 3,00

eurot

18) Internet – hageja on esitanud internetiga seoses ainult ühe loetava tõendi – Telia Eesti AS arve

05201702745399 (II kd tl 50-51), muid loetavaid tõendeid hageja esitanud ei ole. Kostja jääb selle

juurde, et hageja põhjendatud kulutus internetile ja telefonile on 18,00 eurot kuus.

Kokkuvõtvalt kostja nõustub hageja esitatud kuludega 420 € ulatuses kuus ning hageja esitatud

kulude ja kostja poolt õigeks võetud kulude võrdlus on järgmine (II kd lk 138):

kulu kirjeldus

Hageja

näidatud

suurus

Kostja

õigeksvõtt

kohvikus söömine

81,70

24,00

mängutuba

35,00

0,00

veekeskus

98,00

28,00

riided

80,00

35,00

judo

12,00

12,00

tantsukool 1 nädalas

15,00

0,00

tennis 2x nädalas

7,00

7,00

Kino 1x kuus koos söökidega

17,18

10,00

õpetaja

80,00

0,00

lapsehoidja

70,00

0,00

toit ja hügieenitarbed

300,00

103,00

transport

84,00

25,00

eluase

150,00

150,00

TV

9,76

3,00

muu

20,00

5,00

internett

7,35

18,00

telefon

25,83

reisikulu

41,60

1134,42

420,00

Kostja esitas arvestuse perioodil november 2015 kuni mai 2017 hageja ülalpidamiseks igakuise

elatise ja muude vajalike kulutuste jaoks makstud summade kohta (II kd lk 151) ning neid

kinnitavad kontoväljavõtted (II kd lk 152-152), mille järgi kostja on tasunud nimetatud perioodil

elatist 5390 €, lasteaia makseid 1329,20 e ulatuses, ostnud lapsele riideid 404,28 € eest,

sisustanud enda juures hagejale toa 812,22 € eest, ostnud hagejale hügieeni- ja

majapidamistarbeid 88,79 € eest, ning teinud muid vajalikke kulutusi 870,13 euro eest, kokku

summas 9414,53 €. Samuti on 01.06.2017 seisuga kostja tasunud hageja ülalpidamiseks elatise

summas 235 eurot 2017.a juunikuu eest (II kd lk 172). Kostja vastuse kohaselt on kostja seoses

hageja ülalpidamisega täitnud oma ülalpidamiskohustust elatise miinimummäärast suuremas

ulatuses, kui hageja enda vajadusi tõendada on suutnud. Kindlasti tuleb väljamõistetava elatise puhul

arvestada ka sellega, et igakuine lasteaiakulu on lõppenud ning koolikohustusega tekkiv kulu on

keskmise arvestuse järgi väiksem kui igakuine lasteaiamakse. Kostja palub jätta rahuldamata hagi

miinimummäärast suurema elatise väljamõistmise osas ning jätta rahuldamata ka hageja

8(15)8

Tsiviilasi nr 2-16-17378

tagasiulatuva elatise nõue, sest kostja on ülalpidamiskohustust täitnud ja hageja ei ole vastupidist

tõendanud. Kostja on esitanud tõendid selle kohta, et on tagasiulatuval perioodil seonduvalt hageja

ülapidamisega teinud seadusliku esindaja kontole ülekandeid, võtnud enda kanda ja tasunud hagejaga

seonduvaid kommunaalkulusid, ostnud (või tasunud hageja seadusliku esindaja kontole) hagejale

riideid ja jalanõusid ning teinud muid vajalikke kulutusi. Kuna hageja ei ole tõendanud ka kostja

poolt ülalpidamiskohustuse täitmise rikkumist, on kostja arvates hageja seaduslik esindaja kohtusse

pöördunud pahatahtlikult ning kostja menetluskulud tuleb jätta hageja (seadusliku esindaja) kanda.

13.06.2017 toimunud kohtuistungil pooled jäid varem esitatud väidete ja vastuväidete juurde. Hageja esindaja jäi

kindlaks, et lapse kulutused kuus on üle 1100 € ja kuna kostja lapse kasvatamisse aega ei panusta, siis

peaks kostja elatist suuremas summas tasuma, mis kompenseerib ema ajakulu. Kostja peaks

tasuma 1000 eurot ja ema kanda jääks ülejäänud osa. A.L. selgitusel temal töökoht ja kindel

sissetulek puudub, kuna ehitab üles oma ettevõtet, tema kulutuste katmist toetavad sponsorid.

Kohus kutsus pooli üles kompromissile - hageja pakkus kompromissina elatise suuruseks 600

eurot, millega kostja ei nõustunud. Kostja leidis, et on kohustust vabatahtlikult täitnud, ei näe

põhjust tasuda suuremas summas elatist kui Vabariigi Valitsuse poolt määratud

miinimumsumma. Kostja on nõus tasuma arved lapsele tehtud mõistlike kulude osas, mis on

eelnevalt kokku lepitud ning pööras tähelepanu asjaolule, et lapse ema saab ka iga kuu riigi

poolt määratud vanematoetust

Kohus andis pooltele tähtaja menetluskulude esitamiseks ja määras kohtuotsuse

teatavakstegemise aja.

Kostja esitas 13.06.2017 nõuetekohase menetluskulude nimekirja lepingulisele esindajale tehtud

kulutuste kohta summas 1944 € ning 16.06.2017 täiendavate kulude kohta kohtuistungil esindamise

osas summas 792 €, kokku 2736 eurot.

Kohaldatav õigus, tuvastatud asjaolud, kohtu seisukohad

Kohus tutvunud kõigi asjas kogutud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis

leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt.

A.L.’l ja K.P.’l on ühine alaealine tütar D.P., sünd. xxxxxxxxxxx.a. D.P. esitas 17.11.2016.a.

kohtule hagi elatise nõudes summas 1000 eurot kuus tagasiulatuvalt alates 01.01.2015 kuni

hageja täisealiseks saamiseni.

Peale kohtu selgitusi, et Perekonnaseaduse (PKS) § 108 kohaselt saab tagasiulatuvalt elatist

nõuda kuni 1 aasta enne hagi esitamist (hagi esitati 17.11.2016), so antud asjas mitte varasemast

kui alates 17.11.2015, hageja nõudis täpsustatud hagiavalduses elatist 1 aasta tagasi ulatuvalt

hagi esitamisest, so alates 17.11.2015 kuni hageja täisealiseks saamiseni 1000 € kuus, leides, et

hageja vajalikud kulud kuus on vähemalt 1339 eurot kuus ja kostja peab maksma sellest 75 %

ehk 1000 kuus, kuna kostja varem, kuni 2015. aastani maksis sellises suuruses elatis, kostja on

last kasvatavast vanemast parema varalise seisundiga ja ei osale hageja igapäevasel kasvatamisel.

Kohtumenetluse käigus on hageja esitanud igakuiste vajalike kulutuste arvestuse summas

1134,42 eurot kuus (II kd lk 6) ning oma nõuet ei ole muutunud, paludes kostjalt välja mõista

hageja ülalpidamiseks elatise 1000 eurot kuus tagasiulatuvalt 1 aasta eest enne hagi esitamist

ning alates hagi esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni, paludes arvestada, et laps on olnud

ema kasvatada ja ülalpidada, kostja peaks kinni maksma ema panustatud aja ning vaja on

säilitada lapsele väljakujunenud elulaadi.

PKS § 97 p 1 järgi ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 99 lg 1 järgi lähtub

kohus lapse ülalpidamiseks väljamõistetava igakuise elatise suuruse kindlaksmääramisel lapse

vajadustest ja tavalisest elulaadist. PKS § 99 lg 2 täpsustab, et ülalpidamise kindlaksmääramisel

9(15)9

Tsiviilasi nr 2-16-17378

arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja

kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise

kulutusi. PKS § 101 lg 1 alusel ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem, kui pool

Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (alates 01.01.2015.a. 195 eurot, alates

01.01.2016.a. 215 eurot ja alates 01.01.2017 235 eurot lapse kohta kuus). Riigikohus on ka

selgitanud, et lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus

on PKS § 101 lg 1 järgi üldjuhul pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada (vt Riigikohtu 26. juuni

2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 15).

PKS § 100 lg.1 järgi ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega. PKS § 100

lg. 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel

eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos v. kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav

vanem peab kasutama elatist lapse huvides.

Riigikohus on selgitanud 16. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 17, aga ka

varasemast 24. oktoobri 2012. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15, et lapse elatisenõude

suuruse määramisel tuleb arvestada lapse tavalist elulaadi, mida talle tema vanemad saavad

võimaldada. Kuna lapsel ei ole üldjuhul sissetulekut, siis saab ta osa oma perekonna tavalisest

elulaadist, mis sõltub eelkõige vanemate varalisest seisundist. Seega kujundavad lapse tavalise

elulaadi vanemate käsutuses olevad varalised vahendid ning igasugune vanemate varalise

seisundi muutus (sh sissetuleku suurenemine või vähenemine) mõjutab otseselt ka lapse tavalist

elulaadi ning sellest tulenevalt ka lapse ülalpidamise ulatust.

Pooltel ei ole vaidlust selles, et D.P. ülalpidamisel vajalikeks kuludeks on:

1) eluaseme kulud summas 150 eurot kuus; 2) kulud tennisetreeningule (2 x nädalas) summas 7

eurot kuus ning 3) kulutused judotreeningule (2 x nädalas) summas 12 eurot kuus, kokku poolte

õigeksvõetud ja vaidlustamata kulud 169 eurot kuus.

Kohus, kaalunud hageja esitatud kulude suurust, nende põhjendusi, esitatud tõendeid ning kostja

vastuväiteid nendele kuludele, leiab, et arvesse võttes kulude hageja poolset puudulikku

tõendatust (osa kulusid tõendavad dokumendid on loetamatud, osad kulud tõendamata) peab

kohus põhjendatuks ja vajalikuks hageja järgmisi kulutusi:

4) lapse kohviku külastused (keskmiselt 4 x kuus ja 6 €/kord) summas 24 eurot kuus; Kostja on

selles ulatuses kulutused õigeks võtnud. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et ta on käinud

igakuuliselt kohvikus 81.70 euro eest. Hageja on esitanud kohvikus käimise tšekid oktoobri ja

novembrikuu kohta. Ülejäänud kuude kohta tšekid puuduvad. Samuti ei ole põhjendatud , et laps

peab käima ainult ühes kohvikus, kus hinnad on kallid. Kohus leiab, piisav on lapsega väljas

söömas käia 2-3 korda kuus kokku hinnaga 24 eurot. Ülejäänud osas ei ole kulud vajalikud ja

põhjendatud.

5) veekesksuse külastused (keskmiselt 4 x kuus ja 7€/kord) summas 28 eurot kuus; Kostja on

selles ulatuses kulutused õigeks võtnud. Kohus leiab, et veekeskuse külastamisel kostja ei pea

kinni maksma hageja seadusliku esindaja piletit. Lapse pileti hind on hageja seadusliku esindaja

selgituse kohaselt 7 eurot kord.

6) kinokülastus 1 x kuus summas 10 eurot. Kostja on selles ulatuses kulutused õigeks võtnud.

Kohus nõustub siinkohal kostjaga selles, et põhjendamatu on erinevate külastuste puhul arvata

lapse vajalike kulude hulka temaga kaasas oleva isiku kulutusi;

7) kulutused riietele 55 eurot kuus – hageja ei ole suutnud tõendada igakuiseid kulutusi 80 euro

eest s.o. aastas 12 x 80 = 960 eurot. Hageja pole esitanud kohtule sellises ulatuses riiete kohta

ostutsekke. Hageja seaduslik esindaja ei osanud selgitada , millised esemed ta on ostnud OVS-

st , 5 ühesugust eset igaüks hinnaga 16.99 eurot. Samuti riiete tähenduses vajalike kulutuste

10(15)

Tsiviilasi nr 2-16-17378

alla ei lähe juukseklambrid, ehted jms iluasjad, kuid mida võib iseenesest muude kuludena

arvestada. On tšekke , mille kuupäevad ei ole loetavad ja ei ole arusaadav, kas tegemist on

kulutusega lapsele. Samas arvestades kostja poolt lapsele perioodil mai 2016 – mai 2017

ostetud riideid ja jalanõusid kokku summas 404.28 eurot, on tõendatud, et lapse senised

kulutused on suuremad kui 35 eurot kuus. Nimetatud kulu jagamisel 12 kuuga on kuu kulu 33.69

eurot. Samas on ka hageja seaduslik esindaja ostnud lapsele vajalikke riideid ja jalanõusid.

Arvestades lapse senist elulaadi hindab kohus põhjendatud kuluna 55 eurot kuus.

8) kulutused toidule 100 eurot kuus ja hügieenitarvetele 20 eurot kuus – hageja on nimetatud

kulud esitanud koos ühe kuluna 300 eurot kuus, istungil täpsustanud, et toidule kulub lapsel 250

eurot ning hügieenitarvetele (hambapasta, seebid, pesupulbrid, šampoonid, pesugeelid, kreemid)

50 eurot kuus, kuid ei ole suutnud nimetatud suurusjärgus kulusid tõendada, kostja lähtub oma

pakkumises Konjunktuuriinstituudi statistilisest ostukorvist (II kd lk 137) 4-liikmelise pere puhul

pereliikme kohta 67-71 €, millega kostja kirjalikus seisukohas pakutud 100 € kuus (istungil

kostja vähendas summat 90 eurole) toidule on mõistlikult põhjendatud. Vanemad on seni

võimaldanud hagejale suuremaid kulutusi toidule, kui statistiline ostukorv. Hügieenitarbeid nagu

seep või hambapasta ei ole vaja osta iga kuu ja kohus leiab, et põhjendatud kulu nendele

arvestades , et tegemist on 7 aastase tütarlapsega on 20 eurot kuus s.o. 240 eurot aastas.

9) lapse kulutused transpordile on mõistlikud 25 eurot kuus – hageja väide 84 eurose suuruse

kulu kohta ei ole põhjendatud ega tõendatud. Hageja esindaja istungil antud selgitusel

transpordib ta last ise oma sõidukiga ja tugines arvestusel teenistujatele sõidukulu hüvitamise

määrusele - 30 senti/ km ja arvestas sõiduki puhul ka bensiin , remondikulu, kindlustus. Laps

käis Ülejõe lasteaias ja elavad Sauga vallas, last on vaja transportida lasteaeda, poodi, ema

töökohta, kinno, trenni, lapsehoidja juurde. Kohtu hinnangul on põhjendamatu arvestada pere

isiklike sõitude puhul kulu teenistujatele sõidukulu hüvitamise määruse järgi 0,30€/km.

Põhjendatud on kostja arvestus 7,5 liitrit /100 km kohta , hinnaga 1,2 eurot liiter. Nimetatud

arvestuse järgi on võimalik sõita üle 250 km kuus.

10) lapse kulutused sidele ja televisioonile on põhjendatud summas 21 eurot kuus , sellest

internet ja telefon 18 eurot ja televisioon (lastepakett) 3 eurot kuus. Kohus leiab, et põhjendatud

ei ole arvestada TV kulu ainult lapse kohta vaid jagada perekonnaliikmete vahel. Kohus ei pea

põhjendatuks, et laps peab jätkama ema kasutatud 500 eurose telefoni järelmaksu tasumist.

11) lapse põhjendatud reisikuluna on kostja istungil õigeksvõtnud summa 20 eurot kuus, so 240

eurot aastas, milline kulu on ka kohtu hinnangul põhjendatud. Laps ei pea igal aastal käima

välisreisil vaid võib käia ka 1 kord 2 aasta jooksul. Samuti on võimalik reisida Eestis. Hageja ei

ole esitanud kohtule tõendeid, et ta on tasunud igal aastal lapse reisikulu summas 500 eurot.

12) Muud kulud, mille alla hageja on arvanud teatrikülastused, lasteaia sõprade sünnipäevad ja

kingitused jms, on põhjendatud summas 20 eurot kuus. Nimetatu alla võib lisada ka kulud

juukseklambritele ja ootamatud ettenägematud kulud. Kostja nõustus kohtuistungil 15 euroga

kuus.

Seega on kokku on hagejale vajalikud ja kostja poolt osaliselt tunnistatud kulud 323 eurot kuus

Järgnevalt kohus hindab hageja poolt esitatud kulutuste vajadust, mida kostja üldse ei tunnista:

13) kulutused mängutoale on kohtu hinnangul mõistlikud 18 euro ulatuses kuus, arvesse võttes,

et mängutoas on käinud lapsega mõlemad vanemad, sh nt kostja detsembris 2016, mille hageja

ka vajaliku kuluna õigeks võttis. Hageja esindaja selgitusel mängutoas käib laps siis, kui ta ei ole

olnud lasteaias, käib õhtustel aegadel koos emaga või hoidjaga. Hageja hinnangul vajalikku kuid

tõendamata kulu 35 € kuus peab kohus peab lapse vanuse kasvades ja kooli minnes põhjendatuks

mitte rohkem kui pooles ulatuses. Hageja on kohtule esitanud tšekke nimetatud kulutuste

kandmise kohta.

11(15)

Tsiviilasi nr 2-16-17378

14) lapse kulutused lasteaiale, logopeedile ja edaspidi kooliga seoses on kohtu hinnangul

vajalikud summas 80 € kuus. Hageja selgitusel õpetajale kulub kuus 80 eurot, mille kostja on

tasunud, lisaks lapsel on vaja käia 2 korda nädalas logopeedi juures ja ühe tunni maksumus on 10

eurot, kuus tuleb kokku 8 tundi ja siiani on selle kulu tasunud kostja. Kostja õpetaja ja lasteaia

kulusid vajalikuks ei pea, põhjendades, et laps läheb sügisel kooli ning kostja arvates puudub

seetõttu vajadus abiõpetaja järele. Samas kostja ise tunnistas istungil, et ta on õpetajakulu siiani

kandnud aprillis ja mais mõlemas kuus 50 eurot ja ilmselt kulu on vaja, kuid ei tea mis summas,

samuti kinnitab, et laps vajab logopeedilist abi ja kostja on valmis seda kulu kandma. Arvesse

võttes, et pooled on seniste kulude arvestustest täielikult välja jätnud lapse lasteaiaarved ning ei

ole arvestanud lapse edasisi kulutusi koolikuludele, kuid tunnistavad lapse vajadust logopeedi

järele, kohus leiab, et lapse alushariduse ja edasise haridusega seonduvate kulude vajadus on

põhjendatud vähemalt 80 euro ulatuses kuus, s.o. kuni 2017.a suveni lasteaiakulude, suvel

abiõpetaja ja logopeedi kulude näol ning edaspidi kooliga ja logopeediga seotud kulude näol.

15) Lapsehoidja teenuse kulu on kohtu hinnangul põhjendatud summas 35 eurot kuus. Hageja

esindaja selgitusel lapsehoidja kulu on olnud seni 70 eurot kuus (2,50 €/tund, tasumine

lapsehoidjale sularahas). Seda teenust vajab lapse ema kell 17.00-21.00, kui lasteaed on kinni ja

ema on treeninguid andmas. Lapsehoidja teenust kasutab enamasti kõik nädalapäevad. Kostja

vaidleb vastu ja leiab, et kuna last kasvatav vanem ei tööta, saab ta ise last hoida. Kohtu

hinnangul, kuigi last kasvatav vanem hetkel ei tööta, siis ka juhul kui ta tööle asub (mida ta

peaks vanemate võrdsete kohustuse juures eeldatavasti ka tegema), siis võib 7-aastase lapse

jaoks, kelle vanavanemad vm sugulased teda tavapäraselt ei hoia, olla lapsehoiuteenus siiski

jätkuvalt vajalik kulutus ja peaks vähemalt pooles mahus säilima.

16) Tantsukool 15 eurot kuus. Hageja seadusliku esindaja on kinnitanud, et laps käis varem

lasteaias tantsimas , mille kulu oli 9 eurot , hiljem asendus tantsukool teisega ja kulu 15 eurot

kuus, aga kõrge hinna tõttu ei saa last sinna panna. Kostja väitel laps tantsukoolis ei käi ja tema

seda summat õigeks ei võta. Kui laps avaldaks soovi seal käia on ta nõus kulu tasuma. Kohus

leiab, et tegemist on vajaliku ja põhjendatud kuluga. Kostja ise on nõustunud kulu tasuma , kui

laps soovib tantsukoolis käia.

Kostja poolt täielikult vaidlustatud hageja kulutused , tantsukooli, mängutoa, lapsehoidja ning

laseaia/koolikohustuse tarbeks hindab kohus vajalikuks kokku summas 148 eurot kuus (18 + 35

+15+ 80). Seega kokku moodustavad hageja vajalikud, kostja poolt osaliselt õigeksvõetud ning

kohtu poolt mõistlikuks hinnatud kulutused igakuiselt kokku 640 eurot (169 + 323 + 148),

millega PKS § 116 lg 1 tähenduses võrdse kohustusena kumbki vanem peaks kandma lapsele

vajalikke kulutusi vähemalt 320 euro ulatuses kuus.

Last kasvatav vanem A.L. enda kinnitusel ei tööta ja regulaarset, maksustatavat sissetulekut ei

oma ega ole vaidlusause perioodi jooksul, mis on tõendatud ka kohtu päringu alusel Maksu- ja

Tolliameti 09.06.2017 esitatud teatisega ja 2015-2016 tulumaksudeklaratsioonidega (II kd lk 103

-114). A.L. selgitusel on ta firma omanik , so Xxxxxxxxxxx juhatuse liige (tõendatud äriregistri

väljatrükiga II kd lk 127), kes endale palka ei maksa, sest firma on alles loomisel ja kuna tegeleb

firma ülesehitamisega, siis lapsega koguaeg tegeleda ei saa. Treeningtunnid, mida annab, jäävad

ajavahemikku 17.00-21.00.

Kostja K.P. kinnitusel temal puudub regulaarne sissetulek, kuid on saanud perioodil 1.11.2015.a

– 31.01.2016 Xxxxxxxxxxxst miinimumpalga suurust tulu brutos 390 € kuus ning dividenditulu

2016.a 50 000 eurot ja ka perioodil 01.01.2017 – 30.04.2017 dividenditulu 50 000 eurot, mis on

tõendatud ka Maksu- ja Tolliameti 09.06.2017 teatise ja 2015-2016 tulumaksudeklaratsioonidega

(II kd lk 115 -126). Seega on kostja vähemalt kogu 2016.a jooksul ja ka 2017.a saanud tulu

summades, mis vastavad aasta peale jaotatuna igakuisele sissetulekule suurusjärgus ca 4166 €

kuus (50 000 : 12), millega kostja suudab kohtu hinnangul igaljuhul katta hageja

ülalpidamiskulud miinimummäärast suuremas ulatuses ja mida kostja enda esitatud arvestuse

12(15)

Tsiviilasi nr 2-16-17378

järgi ( II kd lk 138) on tegelikult ka teinud, olles kandnud novembrist 2015 – maini 2017 ehk

viimase 19 kuu jooksul kostja arvates hagejale vajalikke kulutusi kokku 9414,53 euro ulatuses,

so keskmiselt 435 eurot kuus.

Vanematel on vaidlus, kas kostja peab säilitama hagejale senise elulaadi, kuid kostja väitel tema

poolt hageja esindajale tehtud varasemad, enne 2015. tasutud 1000 euro suurused ülalpidamise

maksed olid mõeldud nii lapsele kui ka last kasvatavale ja mittetöötavale emale ja mitte täielikult

hageja ülalpidamiseks ning hageja kulud ei ole olnud kunagi 1000 eurot kuus, millega kohus ka

nõustub, kuivõrd hageja ei ole kohtule suutnud tõendada vastupidist. Kuigi hageja esindaja leiab,

et kostja peaks kandma hageja kuludest suurema osa, et kompenseerida last kasvatava vanema

aega ja ka põhjusel, et kostja sissetulekud on suuremad, on kohtu hinnangul põhjendamata ja

tõendamata, miks hagejat kasvatav vanem ei saa minna tööle ega kanda kulutusi võrdselt teise

vanemaga ning miks kostja peaks hüvitama hageja esindajale tema vabatahtliku, tasuta tegevuse

spordiklubi treeningute andmisel, mis sissetulekut ei anna ega ole seetõttu mõistlik. PKS § 116

lg 1 kohaselt vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei

tulene teisiti. Kohtu hinnangul puudub käesolevas asjas alus kalduda kõrvale poolte võrdsusest

hagejat kasvatava vanema kasuks, kuna mõlemad vanemad on töövõimelised, ema ei viibi enam

lapsehoolduspuhkusel, vaid tegeleb ettevõtlusega, laps on 7-aastane, läheb sügisel kooli ega vaja

enam ema poolt sellist hoolitsust nagu väikelaps. Ema enda väitel tegeleb ta treeningtundide

andmisega enda firmas ja endale palka ei maksa.

PKS § 101 lg 2 kohaselt kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena,

määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Seega kohus saab elatise välja

mõista viitega seaduses sätestatud elatise minimaalmäärale, kindlat summat näitamata. Selliselt

muutub väljamõistetud elatise suurus koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud alampalga ja sellega

seotud elatise suuruse muutumisega.

Kohus leiab, et hageja elatisenõue alates hagi esitamisest on põhjendatud seadusandja poolt

kehtestatud miinimummäärast suuremas ulatuses, arvestades ka kostja senist osalust hageja

kulutuste kandmisel, mis on kogu vaidlusaluse perioodil, s.o november 2015 kuni mai 2017

ulatunud vähemalt 300 euroni ning enamasti ka üle selle. Kohus leiab, et lapse huvides on elatise

väljamõistmine vastavalt lapse tegelikele ja põhjendatud vajadustele ning poolte võrdsusele ning

arvestades ka kostja tegelikku panustamist lapse kuludesse kohtumenetluse eel ja ajal. Ka peale

hagi esitamist novembris 2016 on kostja lisaks seadusjärgses määras elatisele tasunud

lasteaiaarveid keskmiselt 82 € kuus ja ostnud riideid jms vajaminevat, makstes hageja kulude

katteks kokku 300 – 500 eurot kuus. Tegemist on kostja ainsa lapsega ning kostja ei ole esile

toonud asjaolusid, mis viitaksid, et tema osalus ettevõtluses ning sissetulekud võiksid oluliselt ja

järsult kahaneda. Kostja on enda regulaarsed kulutused 15.02.2017 vastuses toonud välja ilma

hagejale tehtud kulutusteta summas 974 eurot kuus, koos hageja vajadusteks kantud kuludega

kokku 1142 € kuus, millise summa juures ka senise dividenditulu (üle 4000 kuus) olulise

kahanemise puhul tuleb kostja 300 euro piires ülalpidamismaksega toime. Kohus arvestades

hageja põhjendatud vajadusi ja senist elulaadi ning eeltoodud asjaolusid ja põhjendusi

arvestades välja mõista kostjalt hageja kasuks igakuise elatise 320 eurot kuus, kuid mitte vähem

kui 68 % Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, kuna nimetatud summa 320 €

moodustab tänasest kuupalga alammäärast, s.o 470 eurost 68 % ning elukalliduse muutust

arvestades on mõistlik siduda edasise elatise määr ka vastava protsendiga Vabariigi Valitsuse

kehtestatud kuupalga alammäärast. Sellisele seisukohale on korduvalt asunud ka Riigikohus,

viimati nt 22.03.2017 lahendis nr 3-2-1-174-16 p 10, selgitades, et vältimaks korduvat kohtu

poole pöördumist TsMS § 459 lg 1 alusel, on ülalpidamist saama õigustatud lapse huvides

määrata elatise suurus kindlaks nii, et miinimumelatise suuruse muutudes ei osutuks

kohtulahendiga väljamõistetud või kohtumäärusega kinnitatud kompromissis sisalduv elatis

miinimumelatisest väiksemaks. Resolutsioonis saab selle määrata nt nii, et nimetada algne

13(15)

Tsiviilasi nr 2-16-17378

summa ja lisaks näha ette selle muutumine vastavalt miinimumelatise määra muutumisele (nt

„mitte vähem, kui ...").

Tagasiulatuva elatise nõue. Hagejal on õigus elatist nõuda alates hagi esitamisest ja vastavalt

PkS § 108 ka aasta enne hagi esitamist. Seega tuleb kohtul tuvastada , kas kostja täitis

tagasiulatuva nõude ajavahemikul s.o. 17.11.2015 – 16.11.2016.a. selliselt, et oli tagatud lapse

põhivajaduste rahuldamine.

Kostja on esitanud arvestuse perioodil november 2015 kuni mai 2017 hageja ülalpidamiseks

igakuise elatise ja muude vajalike kulutuste jaoks makstud summade kohta (II kd lk 151) ning

neid kinnitavad kontoväljavõtted (II kd lk 152-152), mille järgi kostja on tasunud nimetatud

perioodil elatist 5390 €, lasteaia makseid 1329,20 € ulatuses, ostnud lapsele riideid 404,28 € eest,

sisustanud enda juures hagejale toa 812,22 € eest, ostnud hagejale hügieeni- ja

majapidamistarbeid 88,79 € eest, ning teinud muid vajalikke kulutusi 870,13 euro eest, kokku

summas 9414,53 €. Samuti on 01.06.2017 seisuga kostja tasunud hageja ülalpidamiseks elatise

summas 235 eurot 2017.a juunikuu eest (II kd lk 172).

Hageja võttis kohtuistungil õigeks (II kd lk 177 – protokoll), et kostja arvestuses tasutud elatise

ja kantud ülalpidamiskulude kohta makstud elatise summad hageja küsitud perioodil november

2015 – mai 2017 on õiged summas 5390 eurot, samuti võttis õigeks ja luges lapse ülalpidamiseks

vajalikeks kuludeks kuni septembrini 2016 igakuiselt kostja poolt tasutud lasteaia arved kokku

summas 1329.20 eurot, tasutud kommunaalkulud võttis hageja õigeks summas 519.91 eurot ja

kostja poolt tasutud riiete ja jalanõude eest tehtud kulud summas 404,28 eurot, so kõik kokku

6314,32 eurot, millega hageja on õigeks võtnud, et kostja on 19 - kuulise perioodi jooksul

kandnud hagejale vajalikke kulutusi keskmiselt 332,33 eurot kuus (6314,32 eurot : 19 kuud).

Seega on tuvastatud, et kostja on kogu tagasiulatuva elatise nõude osas ülalpidamiskohustust

regulaarselt ja lapse vajadustele vajastavalt täitnud, mistõttu hageja elatise nõue perioodi

17.11.2015-16.11.2016 eest jääb rahuldmata ning alates hagi esitamisest perioodi 17.11.2016

kuni 30.05.2017 eest tuleb lugeda täidetuks. Samuti on kostja täitnud ülalpidamise kohustuse

2017.a juuni kuu eest summas 235 eurot, millega kostja võlgnevus hageja ees kohtuotsuse

tegemise ajal 30.06.2017 seisuga moodustab 85 eurot (320 – 235 = 85 eurot).

Kohus mõistab seega hagi esitamisest kuni otsuse tegemiseni perioodi 17.11.2016 – 30.06.2017

eest välja kostjalt hageja kasuks elatisevõlgnevuse summas 85 eurot ning alates 01.07.2017 kuni

hageja täisealiseks saamiseni mõistab kostjalt välja hageja kasuks igakuise elatise 320 € kuus,

kuid mitte vähem kui 68% Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.

Hageja on palunud hagis kindlaks määrata kohtuotsuse täitmise korra osas, et elatis tuleb tasuda

A.L. arveldusarvele Nordea pangas, muid taotlusi ei ole. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse

elatist iga kalendrikuu eest ette. Kohus leiab, et elatise maksmine on mõistlik kindlaks määrata

jooksva kuu eest jooksva kuu esimeseks kuupäevaks. Alaealiste laste elatis tuleb tasuda lapse

seadusliku esindaja A.L. pangakontole. Vastavalt PKS § 100 lg 2 teisele lausele peab lapsega

koos elav vanem kasutama elatist lapse huvides.

Menetluskulud

TsMS § 129 lg.2 järgi on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava

vaidluse hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele

järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Hagi esitamisel oli elatise nõue 1000 eurot kuus.

Seega on hagihinnaks 9 x 1000 = 9000 eurot.

14(15)

Tsiviilasi nr 2-16-17378

Vastavalt TsMS § 163 lg.1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega v.

ei jäta menetluskulusid täielikult v. osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et menetluskulud

tuleb jätta poolte endi kanda alljärgnevatel põhjustel: 1) hageja nõuab elatist 1000 € kuus alates

01.01.2015 kuni lapse täisealiseks saamiseni, kohtu selgituste järel nõudis elatist PKS § 108

alusel 1 aasta tagasiulatuvalt hagi esitamisest, so alates 17.11.2015 kuni lapse täisealiseks

saamiseni ning kohus jättis tagasiulatuva elatise osas hageja nõude rahuldamata, kuna kostja on

sel ajal ülalpidamiskohustust piisavas ulatuses täitnud; 3) Samuti kohus rahuldas hageja nõude

alates hagi esitamisest elatise summas 1000 eurot saamiseks üksnes osaliselt, so 320 euro

ulatuses, s.o. algsest nõudest 32%; 4) kostja on teinud märkimisväärselt kulutusi lepingulisele

esindajale, mille väljamõistmine alaealiselt hagejalt, kellel iseseisev sissetulek puudub, oleks

ebaõiglane. Arvestades eeltoodut kohus leiab, et on õiglane jätta menetluskulud asjas poolte

endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ivika Sillaots

Kohtunik

KOHTUOTSUSE JÕUSTUMINE:

Kohtuotsus jõustus osaliselt 15.05.2018 Tallinna Ringkonnakohtu 12.04.2018.a kohtuotsuse

jõustumisega järgmiselt:

RESOLUTSIOON

1. Apellandi taotlused apellatsioonimenetluses täiendavate tõendite vastuvõtmiseks rahuldada osaliselt.

Kaebusele lisatud dokumentaalsetest tõenditest võtta vastu väljavõte vestlusest hageja emaga hageja

judolaagri kohta, väljavõte kostja arvelduskontost lasteaiamaksude tasumise kohta, vanemate

02.10.2017 kokkulepe ja selle täitmise käigus vahetatud sõnumid. Muus osas (kaebuse lisad 1-3, 5-6)

jätta taotlused rahuldamata. Kuna dokumendid esitati elektrooniliselt, siis vastuvõtmisest keeldutud

dokumentide tagastamist esitajale ei toimu.

2. Pärnu Maakohtu 22.06.2017 otsus tühistada osas, milles maakohus mõistis kostjalt hagejale välja

igakuise elatise suuremas summas kui 295 eurot (resolutsiooni punkt 2) ja elatise võlgnevuse

(resolutsiooni punkt 3).

3. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista kostjalt välja igakuine elatis 295 eurot ja jätta hagi

täiendavalt rahuldamata elatise võlgnevuse osas. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata.

4. Otsuse resolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:

1)

Rahuldada hagi osaliselt;

2)

Välja mõista K.P.lt igakuine elatusraha alaealise lapse D.P. ülalpidamiseks 295 eurot kuus alates

01.07.2017 kuni lapse täisealiseks saamiseni xxxxxxxxxxx, kuid mitte vähem kui 68% Vabariigi

Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, millest on maha arvatud pool perehüvitise seaduse

§ 17 lõikes 3 sätestatud lapsetoetusest pere esimesele lapsele;

3)

Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata;

4)

Jooksva kuu elatis tasuda kuu esimeseks kuupäevaks lapse seadusliku esindaja A.L.

pangakontole nr xxxxxxxxxxx Xxxxxxxxxxxis, selgitus: D. elatis;

5)

Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt;

6)

Maakohtu menetlusega ja apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulud jätta poolte endi

kanda. Kuna kumbki pool kulusid hüvitama ei pea, ei määra kolleegium kindlaks vajalike ja

mõistlike menetluskulude suurust.

5. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva

jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

15(15)

Tsiviilasi nr 2-16-17378

VÄLJAVÕTE ÕIGE

16(15)