2-15-15157/109 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Otsuse avaliksult teatavaks

tegemise aeg ja koht

22. juuni 2017, Tallinn,

kohtu kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-15-15157

Tsiviilasi

LE hagi SE vastu kinke- ja asjaõiguslepingu tühisuse

tuvastamiseks, alternatiivselt kingitud eseme

tagastamiseks ning kinnistusraamatus omanikukande

muutmiseks nõusoleku saamiseks

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 3. veebruari 2017 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

SE apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

100 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja): LE (isikukood XXXXXXXXXXX),

riigi õigusabi korras määratud esindaja advokaat Ilja

Sipari

Kostja (apellant): SE (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Anastasia Nezgovorova

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 29. mail 2017, millel osalesid hageja riigi

õigusabi korras määratud esindaja advokaat Ilja Sipari,

kostja SE ja tema lepinguline esindaja Anastasia

Nezgovorova

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 3. veebruari 2017 otsus jätta muutmata.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Menetluskulud maakohtus jätta poolte endi kanda ja ringkonnakohtus kostja

kanda.

4. Mõista kostjalt SE (isikukood XXXXXXXXXXX) Eesti Vabariigi kasuks välja

Tallinna Ringkonnakohtu 2. juuni 2017 määrusega hageja esindajale määratud

tasu katteks 216 eurot, mis tuleb tasuda vastavalt otsusele lisatud makseinfole

15 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest. Eelmises lauses märgitud summalt

tuleb maksta viivist alates otsuse jõustumisest kuni tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi

2 (6)

vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda

kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. LE (hageja) esitas 12. oktoobril 2015 Harju Maakohtule hagi SE (kostja) vastu.

Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt palus hageja

(1) tuvastada poolte vahel 9. aprillil 2015 sõlmitud Tallinnas XXX asuva korteriomandi

(kinnistusraamatu registriosa nr XXXXXXXX, edaspidi „korteriomand“) kinke- ja

asjaõiguslepingu tühisus;

(2) kohustada kostjat kandma korteriomand tagasi hagejale;

(3) teise võimalusena palus hageja kohustada kostjat kandma hagejale tagasi korteri-

omand seoses kinkelepingust taganemisega;

(4) täiendavalt palus hageja tuvastada kostja kohustus anda hagejale nõusolek

korteriomandi kohta kinnistusraamatusse tehtud omanikukande muutmiseks ja

hageja omanikuna sissekandmiseks.

Hagi alusena tõi hageja esile järgmised asjaolud:

 hageja ja kostja on ema ja poeg;

 pooled sõlmisid 9. aprillil 2015 kinkelepingu, millega hageja kinkis korteriomandi

kostjale;

 vanusest ja haigustest tingitud vaimutegevuse ajutistest häiretest tingituna ei suutnud

hageja 9. aprilli 2015 tehingut tehes ega hiljemgi adekvaatselt hinnata seda, kuidas

tehing mõjutab tema huve;

 kostja on hageja suhtes üles näidanud ka jämedat tänamatust. Vaatamata asjaolule, et

korteriomandil lasub isiklik kasutusõigus hageja kasuks ja hagejal on õigus kasutada

korterit elamiseks ja majutada oma perekonnaliikmeid, samuti isikuid, keda on vaja

tema eest hoolitsemiseks, takistab kostja nimetatud õiguste teostamist;

 kinkelepingust taganemisavalduse edastas hageja kostjale 30. aprillil 2015.

2. Kostja vaidles hagile vastu, tema vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised:

 kinkelepingut ei sõlmitud hageja tahte vastaselt, vaid vastavalt tema soovile.

Korteriomandit on mitu korda võõrandatud hagejalt kostjale ja tagasi. Notar tehingu

tegemisel selleks takistusi ei leidnud. Hageja oli teadlik kinkelepingu sisust ja sai sellest

tehingust aru. Hageja tahtis kodu tütre eest kaitsta ja teha kinkelepingu kostja kasuks;

 kostja pole üles näidanud jämedat tänamatust ega kinkelepingut rikkunud. Kostja ei

takista hagejal korteris elada. Kostja ise ei ela seal igapäevaselt, ta töötab ja elab Soomes

ning Eestis käib 1-2 korda kuus, siis peatub kodus;

3 (6)

 hageja on mõjutatav inimene, seega on antud olukord talle parim. Kostjal on võimalus

sedasi kaitsta hagejat, et keegi ei mõjutaks teda tegema korteriomandiga mingeid

tehinguid. Pooled saavad hästi läbi. Kostja on hagejat eluaeg aidanud, on ostnud kõik

vajalikud riided, jalatsid, toitu ja ravimeid jne;

 hagi on vastuolus hageja enda huvidega ega ole hageja tegelikuks sooviks. Hagi

rahuldamisel pole välistatud olukord, et hageja jääb korterist ilma, sest tütar soovib

korteriomandit endale.

MAAKOHTU OTSUS

3. Maakohus rahuldas 3. veebruari 2017 otsusega (vaidlustatud otsus) hagi nõuete (1) ja (4)

osas, st tuvastas kinke- ja asjaõiguslepingu tühisuse ning kohustas kostjat andma nõusoleku

kinnistusraamatus omanikukande parandamiseks.

Maakohus lõpetas menetluse nõude (2) osas seoses nõudest loobumisega ja jättis nõude (3) läbi

vaatamata seoses selles nõudes hagi tagasivõtmisega.

Samuti jättis maakohus jõusse 28. detsembri 2015 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu

kuni kohtuotsuse täitmiseni.

Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.

4. Maakohus tuvastas järgmised asjaolud:

 pooled sõlmisid 9. aprillil 2015 notariaalse korteriomandi kinke- ja asjaõiguslepingu,

mille alusel hageja kinkis korteriomandi kostjale;

 hageja jäi korterisse elama, kuid omanikuna kanti kinnistusraamatusse sisse kostja;

 hageja kasuks on seatud tähtajatu isiklik kasutusõigus korteris elamiseks;

 hagejal oli 3. märtsil 2015 insult.

5. Maakohus märkis, et tal ei ole põhjust kahelda asjaolus, et hagi on esitatud hageja soovist

lähtuvalt. Esiteks pöördus hageja ise esmalt kohtusse, esindaja määrati talle alles menetluse ajal.

Teiseks kinnitas hageja isiklikult kohtule enda soovi hagi esitamiseks ja avaldas, et tema

sooviks on, et tühistataks ära kinkelepingu tegemine.

6. Nõude (1) rahuldas maakohus lähtudes tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 13 lg-st 1

ja § 84 lg-st 1.

Hageja suhtes viidi läbi ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiis, mille käigus tuvastati, et ta

ei ole vaimuhaige ega nõrgamõistuslik. Tal ilmnevad orgaanilise geneesiga psüühikahäirete

tunnused (kerge orgaaniline tunnetushäire, RHK 10 järgi – F06.7 ja orgaaniline ärevus, RHK 10

järgi – F06.4), mis väljenduvad temal kognitiivsetes ehk tunnetuslikes häiretes, seesmises

pinges, ärevuses ja meeleolu alanemises. Orgaanilised psüühikahäired on põhjustatud

tõenäoliselt 1974. aastal saadud peatraumast ja hilisematest peaaju veresoonte aterosklerooti-

listest muutustest (ajuinfarkt 3. märtsil 2015) ning on püsiva iseloomuga.

Kirjeldatud psüühikahäirete kogum on käsitletav raske psüühikahäirena, mille tõttu ei olnud

hageja võimeline 9. aprillil 2015 kinkelepingu sõlmimisel ja 30. aprillil 2015 kinkelepingust

taganemisel aru saama oma tegude tähendusest ja neid juhtima. Nimetatud tehingute tegemisel

ei esinenud hagejal ajutist vaimutegevuse häiret, kuid ta oli psüühikahäirete tõttu seisundis, mis

ei võimaldanud tal hinnata seda, kuidas tehingud mõjutavad tema huve.

Maakohus järeldas eelnevast, et hageja ei olnud 9. aprillil 2015 otsusevõimeline. Hageja ei

olnud tehingu tegemise hetkel võimeline õigesti hindama seda, kuidas tehing tema huve

mõjutab. Tehingu tegemise tulemusena jäi hageja ilma oma omandist. Seda ei muuda ka asjaolu,

et hageja kasuks on seatud tähtajatu isiklik kasutusõigus korteris elamiseks.

4 (6)

Hageja otsusevõimetuse tõttu on kinkeleping tühine, sest hageja ei ole seda heaks kiitnud,

samuti on tühine samal ajal sõlmitud asjaõiguskokkulepe.

7. Nõude (4) rahuldas maakohus asjaõigusseaduse § 68 lg 1 ja § 65 lg 1 (viimasele ekslikult

viidates kui TsÜS normile), kinnistusraamatu seaduse § 34¹ lg 8 ning TsÜS § 68 lg 5 alusel.

Asjaõiguslepingu tühisuse tõttu on praegune omanikukanne korteriomandi kohta vale ja hagejal

on õigus nõuda selle parandamiseks nõusolekut kostjalt, mida asendab nõusoleku andmiseks

kohustav kohtulahend.

8. Menetluskulud jaotas maakohus lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162

lg-st 1 ning § 168 lg-test 2 ja 4, mida koosmõjus kohaldades jõudis järeldusele, et osade nõuete

rahuldamise ja osades menetluse lõpetamise tulemusel on menetluslik olukord piisavalt sarnane

TsMS § 163 lg-s 1 kirjeldatuga. Sellises olukorra on põhjendatud jätta kulud poolte endi kanda.

POOLTE SEISUKOHAD

9. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub selle tühistada hagi

rahuldamise osas ja uue otsusega jätta hagi täielikult rahuldamata või alternatiivselt saata asi

uueks läbivaatamiseks maakohtule. Menetluskulud palub kostja panna hageja kanda.

Kostja jääb oma varem esitatud seisukohtade juurde ja märgib täiendavalt järgmist:

 otsus on vastuoluline. Kui kohus asus seisukohale, et kinkeleping on tühine hageja

otsustusvõimetuse pärast, siis on küsitav, kuidas kohus on veendunud hageja kui

otsustusvõimetu isiku tahtes kohtumenetluse algatamiseks;

 analüüsimata on Mustamäe Linnaosa Valitsuse 24. septembri 2015 seisukoht

tsiviilasjas nr 2-15-8095 (edaspidi „KOV seisukoht“) ja samas tehtud kohtumäärus

(edaspidi „eestkostemäärus“);

 kohus ületas diskretsioonipiire, kuna selgitas 16. jaanuari 2017 istungil hagejale nõude

sõnastuse puudulikkust ja sisuliselt pakkus nõude võimalikku sõnastust, mis puudutab

omanikukande muutmiseks tahteavalduse asendamist kohtuotsusega;

 kohus viis läbi ebapiisava eelmenetluse, ei vastanud kostja väidetele seoses hageja

kohtusse pöördumise huvi puudumise ja tütre mõju all olemisega ega põhjendanud

kordusekspertiisi määramata jätmist.

10. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata

ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning

kaebuse väited ei anna alust seda muuta. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

Apellatsioonkaebusega ei ole vaidlustatud maakohtu otsust nõuetes (2) ja (3) menetluse

lõpetamise osas, mistõttu on maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 1 ja 2 edasi kaebamata

jõustunud (TsMS § 456 lg 4). Kuna maakohtu otsus jääb tervikuna muutmata ja viidatud

punktides ei saa seda sundkorras täita, siis puudub vajadus eristada ringkonnakohtu otsuse

resolutsioonis juba jõustunud lahendi osa.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes ei korda

neid käesolevas otsuses.

12. Vastavalt TsMS § 652 lg 1 p-le 1 võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbi-

vaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd,

kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli

õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut

5 (6)

tuvastamist vajalikuks. TsMS § 652 lg 5 kohaselt ringkonnakohus ei kogu, uuri ega hinda uuesti

esimese astme kohtu menetluses kogutud, uuritud ja hinnatud tõendeid, välja arvatud juhul, kui

pool vaidlustab esimese astme kohtu otsuses vastava tõendi hindamise alusel tuvastatud asjaolu

või vastava asjaolu tõendamise menetluse menetlusnormide olulise rikkumise tõttu ja

ringkonnakohus peab tõendi uut uurimist ja hindamist vajalikuks.

Maakohus ei rikkunud asjaolude tuvastamisel menetlusnorme ja ringkonnakohus saab lähtuda

maakohtu tuvastatud asjaoludest. Vaidlustatud otsuses hinnatud tõendeid ei ole alust hinnata

maakohtust erinevalt. Kaebuses on vaidlustatud KOV seisukoha (I kd tl 126–129) ja

eeskostemääruse (I kd tl 168–172) hindamata jätmist, aga see rikkumine ei ole toonud kaasa

ebaõiget lahendit.

13. TsMS § 238 lg 5 esimene lause sätestab, et kui kohus on juba tõendi vastu võtnud või

tõendeid kogunud, võib ta jätta asja lahendamisel sama paragrahvi lg-tes 1–3 sätestatud

juhtudel tõendi arvestamata. Vaidlustatud otsusest ei nähtu, et maakohus oleks KOV

seisukohaga arvestanud asja lahendamisel. Põhimõtteliselt on õige kostja arusaam, et tõendi

arvestamata jätmist tuleb TsMS § 442 lg 8 kohaselt põhjendada (Riigikohtu 12. novembri 2008

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-88-08, p 10 teine lõik, ja 8. detsembri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-

1-152-15, p 11 kolmas lõik).

KOV seisukohast ega eestkostemäärusest ei nähtu asjaolusid, mis võiksid anda alust hinnata

hageja otsusevõimet 9. aprilli 2015 tehingu tegemise ajal. Need dokumendid võimaldavad

üksnes järeldada, et hageja pole piiratud teovõimega. Maakohus ei pidanud aga käesolevas asjas

tuvastama hageja teovõime ulatust, vaid kontrollima hageja väidet selle kohta, et ta tegi

9. aprilli 2015 tehingu vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu tõttu seisundis, mis välistas

tema võime õigesti hinnata seda, kuidas tehing mõjutab tema huve.

Eelnevast tulenevalt jättis maakohus KOV seisukoha ja eeskostemääruse sisuliselt õigesti asja

lahendamisel arvestamata.

14. Maakohtu otsus ei ole vastuoluline. Maakohus tuvastas, et hageja oli kinkelepingu

sõlmimisel psüühikahäire tõttu seisundis, mis ei võimaldanud õigesti hinnata, kuidas tehing

mõjutab tema huve. Sellest järeldas maakohus, et hageja oli TsÜS § 13 lg 1 tähenduses

otsusevõimetu, mis omakorda põhjustab hinnangu tehingu tühisusele. Maakohus ei asunud

seisukohale, et hageja oleks piiratud teovõimega või esineks muid aluseid, mis annavad alust

kahelda hageja tsiviilkohtumenetlusteovõimes TsMS § 202 tähenduses.

15. Kohtu selgitamiskohustuse täitmine ei ole diskretsioonipiiride ületamine. Kuigi kohtul ei

ole kohustust selgitada hagejale, millise nõude esitamine aitaks tal paremini saavutada soovitud

eesmärki (vt nt Riigikohtu 18. mai 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-16, p 14 kolmas lõik), siis

peab kohus tagama, et TsÜS § 68 lg 5 alusel esitatud nõude puhul oleks selge, millise

tahteavalduse kohtulahendiga asendamist hageja soovib. Kaebuses viidatud 16. jaanuari 2017

istungi protokollist (II kd 96–97) ei nähtu, et kohus oleks hagejale selgitanud, kuidas oma nõuet

sõnastada. Kostja ei esitanud istungil ka vastuväidet kohtu tegevusele.

16. Kaebuse ülejäänud väited on ainetud. Asjas on viidud läbi kohane eelmenetlus vastavalt

TsMS §-le 392. Maakohus käsitles hageja huvi ja selle usutavust vaidlustatud otsuse p-s 14.

Sellega vastas kohus piisavalt kostja väidetele tütre võimaliku mõju kohta. Otsuse p-des 16

ja 17 analüüsis maakohus eksperdi arvamust ja vastuseid ega jõudnud järeldusele, et need oleks

ebaselged, vasturääkivad või puudulikud. Seega ei pidanud maakohus otsuses enam analüüsima

kordusekspertiisi küsimust. Õige on hageja seisukoht, et kostja loobus 12. detsembril 2016

kordusekspertiisi taotlusest (II kd tl 73).

17. Vaidlustatud otsuse sisulise lahenduse muutmata jätmisel pole vajadust muuta maakohtu

otsustust menetluskulude jaotuse kohta ja seda ei ole kaebuses eraldi ka vaidlustatud. Samuti

jääb muutmata hagi tagamise jätkuvuse kohta tehtud otsustus.

6 (6)

18. Kaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad sellega seonduvad menetluskulud TsMS § 171

lg 1 alusel kostja kanda. Hageja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ja toimikust ei nähtu

hageja menetluskulusid peale riigi õigusabiga seonduva. Seega saab ringkonnakohus sedastada,

et hagejale hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Vastavalt menetluskulude jaotusele ja TsMS § 190 lg-le 3 tuleb hageja esindaja tasu välja

mõista riigi kasuks kostjalt, kuna hagejale osutati õigusabi Harju Maakohtu 1. detsembri 2015

määruse resolutsiooni p 2 alusel kohustuseta hüvitada õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulu.

Tallinna Ringkonnakohus määras 2. juuni 2017 määrusega hageja esindaja tasuks 216 eurot.

TsMS § 179 lg 1 kohaselt, kui menetluskulud ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus

menetlusosalisena, mõistab kohustatud isikult menetluskulud välja asja lahendav kohus.

Kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi TsMS § 179

lg 5 järgi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub

viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Ringkonnakohus ei pea

vajalikuks teistsuguse tähtaja määramist.

TsMS § 179 lg 9 sätestab, et kohtulahendi alusel riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude

maksmise nõude, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, tasumisega

viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

TsMS § 179 lg 4 näeb mh ette, et riigi kasuks menetluskulude, mis ei ole tekkinud riigi

osalemisest kohtus menetlusosalisena, väljamõistmise lahendi ärakirja saadab kohus pärast

lahendi jõustumist viivitamata rahandusministri käskkirjaga määratud asutusele. Viidatud

asutus võib lahendi TsMS § 179 lg 6 alusel sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole

lahendit täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul. Rahandusministri 30. oktoobri 2015

käskkirjaga nr 170 kinnitatud põhimääruse § 9 p-ga 4 on vastavaks asutuseks määratud Riigi

Tugiteenuste Keskus, kelle ja Justiitsministeeriumi vahel 21. veebruaril 2013 sõlmitud

tugiteenuste osutamise kokkuleppe nr 1/13-7 kohaselt ei ole vaja lahendit eraldi saata, vaid

kohus teeb selle viidatud asutusele kättesaadavaks Kohtute Infosüsteemi vahendusel.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

Gaida Kivinurm

Ulvi Loonurm