2-17-6935/9 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Meelis Eerik Otsuse tegemise aeg ja koht 22.06.2017.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-6935 Tsiviilasi Xxxx (isikukood xxxx, elukoht Xxxx) hagi Xxxx (Xxxx, isikukood xxxx, elukoht Xxxx) vastu võla nõudes Tsiviilasja hind

1 585 eurot Menetluse liik Lihtmenetlus RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Välja mõista Xxxxlt Xxxx kasuks 1 585 eurot. Menetluskulude jaotus

3. Menetluskulud jätta Xxxx kanda.

4. Määrata rahaliselt kindlaks Xxxx menetluskulud summas 225 eurot, mis mõista välja Xxxxlt Xxxx kasuks. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

Asjaolud Hageja palub (täpsustatud nõude järgi) kostjalt välja mõista 1 585 eurot.

Kohtu põhjendused Kohus leiab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 kohaselt võib asja lahendada lihtmenetluses. Hageja põhinõue ei ületa summat, mis vastab 2 000 eurole. Pooled ei ole taotlenud ärakuulamist. Kohus lahendab asja lihtmenetluses istungit pidamata.

Hageja on esitanud kohtule tõendid, mille kohaselt on pooled xxxx sõlminud laenulepingu, mille kohaselt hageja laenas kostjale 2 599 eurot (t lk 2). Kostja on võlgnevust tagastanud osaliselt ning ebaregulaarselt (t lk 3-11). Kostja ei ole nendele asjaoludele vastuväiteid esitanud ning kohus loeb need asjaolud tõendatuks.

Poolte vahel sõlmitud lepingu näol on tegu laenulepinguga. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

Hageja nõue on summas 1 585 eurot. Kostja ei ole nõude olemasolu ega suuruse osas vastuväiteid esitanud. Kohtule ei ole teada, et kostja poolt oleks võlga tagastatud suuremas ulatuses kui hageja on kohtule teatanud. Kohus leiab, et nõue kuulub rahuldamisele.

Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 1 585 eurot.

TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi, mistõttu jäävad menetluskulud kostja kanda.

TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks käesolevas kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuluna riigilõivu 475 eurot. Kostja hageja menetluskuludele vastuväiteid ei ole esitanud.

TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kohtukulud on mh riigilõiv. Hagihinnaks on 1 585 eurot ning sellise hinnaga hagilt tuli riigilõivuseaduse kohaselt tasuda riigilõivu 225 eurot. Hageja on selle lõivu tasunud ja see kulu on põhjendatud.

Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskuluna kindlaks 225 eurot ning mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja.

/Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik