2-17-4570/17 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Legislator summary
AI generatedKinnitada Xxxxja Xxxxkoos nimetatuna pooled, vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevalt: Pooled on kokku leppinud lapsega suhtlemiskorra alljärgnevalt, lapse isa kohtub üle nädala nädalavahetustel lapsega ja nädala sees vähemalt kahel päeval , kui laps veedab nädalavahetuse koos emaga :
Legislator headnote
AI generated2-17-4570/17 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja: TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse, TsMS § 431 lg 1.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtunik
Kohtujurist
Fred Fisker
Kadi Lossi Määruse tegemise aeg ja koht
22. juuni 2017.a, Tallinn
Tsiviilasja number 2-17-4570 Tsiviilasi
Xxxxavaldus Xxxxvastu lapsega suhtlemiskorra määramiseks Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja asjas menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: Xxxx(lapse ema, isikukood xxxx, elukoht xxxx, epost: xxxx), lepinguline esindaja Õnneli Matt-Sermat, e-post: onneli@lawconsult.ee; menetlusinfo: lawconsult@lawconsult.ee Puudutatud isik I: Xxxx(lapse isa, isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post: xxxx) Puudutatud isik II: Xxxx(laps, isikukood xxxx, elukoht xxxx), riigi õigusabi korras määratud esindaja Annemarie Kunila, e-post: advbyroo@gmail.com Eestkosteasutus: Rae vald (Rae Vallavalitsuse kaudu, asukoht Aruküla tee 9, Jüri alevik, 75301 Harjumaa, e-post: info@rae.ee)
RESOLUTSIOON
1. Kinnitada Xxxxja Xxxxkoos nimetatuna pooled, vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevalt:
2. Pooled on kokku leppinud lapsega suhtlemiskorra alljärgnevalt, lapse isa kohtub üle nädala nädalavahetustel lapsega ja nädala sees vähemalt kahel päeval , kui laps veedab nädalavahetuse koos emaga :
2.1. Isa nädalavahetus: Reede õhtul võtab isa lapse tema kodust (ema ja lapse elukohast) või lasteaiast hiljemalt kell 18.00. Laps on ööbimisega isa juures reedest kuni pühapäevani. Isa toob lapse tagasi ema ja lapse elukohta pühapäeva õhtul hiljemalt kell 18.00.
2.2. Ema nädalavahetus: Teisipäeva õhtul võtab isa lapse hiljemalt kell 18:00 ema ja lapse elukohast, laps on ööbimisega teisipäeva õhtust isa juures, isa viib kolmapäeva hommikul lapse lasteaeda. Ema läheb kolmapäeva õhtul lapsele lasteaeda järgi, laps on kolmapäeva öösel vastu neljapäeva emaga ema ja lapse elukohas. Neljapäeva hommikul viib ema lapse lasteaeda. Neljapäeva õhtul võtab isa lapse ema ja lapse elukohast hiljemalt kell 18:00, laps on neljapäeva õhtul vastu reedet ööbimisega isa juures ja isa viib lapse reede hommikul lasteaeda.
2.3. Eeltoodud suhtluskord kehtib kõikidel aegadel läbi aasta välja arvatud suvised erisused: Perioodil 25.06.2017-25.07.2017 viibib ema lapsega Norras. Isa reisib lapse juurde Norrasse ning veedab aega lapsega Norras 4 kalendripäeva perioodil 14-17.07.2017. Ema naaseb koos lapsega Eestisse 25.07.2017, isa veedab koos lapsega 2017 juuli viimase nädalavahetuse s.t 28.07.2017-30.07.2017.
2.4. Suvel 2018 aastal veedab ema lapsega lasteaia kollektiivpuhkuse ajal kaks esimest nädalat. Isa veedab lapsega 2018 a suvel lasteaia kollektiivpuhkuse ajal 2 viimast nädalat. Lasteaia kollektiivpuhkuse aja kooskõlastavad lapsevanemad lasteaiaga esimesel võimalusel.
2.5. Eemaloleval vanemal on võimalus lapsega ka Skype teel suhelda, arvestades lapse uneaega.
3. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
4. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-17-4570.
5. Edastada käesolev kohtumäärus menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale ei saa edasi kaevata. Määrus jõustub selle pooltele kättetoimetamisest.
Menetluse käik Harju Maakohtusse esitas Xxxx avalduse Xxxx vastu lapsega suhtlemiskorra määramiseks. Kohus võttis avalduse 11.04.2017 menetlusse ja kohustas puudutatud isikut kohtu määratud tähtaja jooksul vastama. 20.06.2017 toimunud ärakuulamisel jõudsid pooled lapsega suhtlemiskorras kokkuleppele.
Kohtumääruse põhjendused ja kohaldatav seadus
1. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse, TsMS § 431 lg 1.
2. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lõikest 7 võib kompromiss olla tingimuslik.
3. Kohus asub seisukohale, et poolte vahel kokku lepitud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele.
4. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
5. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sealhulgas TsMS § 432 sisust, mille kohaselt menetluse lõpetamisel kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, sealhulgas ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle.
6. Kui kostja vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1).
7. TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.
8. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest.
/allkirjastatud digitaalselt/
Fred Fisker Kohtunik