1-15-9874/54 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Kriminaalasi nr 1-15-9874

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

21. juuni 2017, (istung toimus Jõgeva kohtumaja kaugkohtuistungina 15.06.2017) Kriminaalasja number 1-15-9874 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Tõlk Nadežda Bõstrova Prokurör Liane Peets Taotlus

Süüdimõistetu karistusjärgse V.S-i

käitumiskontrolli kohaldamise otsustamine Süüdimõistetu V.S

isikukood XXX; asukoht: viibib karistuse kandmisel Tartu Vanglas; elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx RESOLUTSIOON

Jätta suhtes karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata V.S-i .

Edasikaebamise kord K

ohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD

JA MENETLUSE KÄIK V.S Harju Maakohtu 30.12.2015. a otsusega kriminaalasjas on süüdi tunnistatud nr 1-15-9874 KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja mõistetud karistuseks 6 kuud vangistust; KarS § 213 lg

2 p 1 järgi (episoodid: 11.07.2015 kell 05.51, kell 05.52, kell 05.52) ja mõistetud karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. (episood 11.07.2015 kell 07.17, KarS § 213 lg 2 p 1 järgi Keldrimäe

9, Levetal toidupood) mõisteti V.S õigeks. KarS § 64 lg 1 alusel suurendades üksikkaristustest raskeimat mõisteti kuritegude kogumis liitkaristuseks 2 aastat vangistust. KarS

§ 68 lg 1 alusel arvesta eelvangistus karistusaja hulka ning ä ti rakandmisele kuuluva karistuse algust arvesta alates V.S-i kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 14.08.2015. ti

2 (3)

10.11.2016 edastas Tartu Vangla Tartu Maakohtule V.S-i isikliku toimiku karistusjärgse käitumiskontrolli menetluse raames. rjalidest nähtub, et Kohtule esitatud mate Tartu Vangla toetab V.S-ile käitumiskontrolli kohaldamist pärast vangistuse täies ulatuses ärakandmist.

Kohus pidas kohtuistungi 15.06.2017. V.S oli arvamusel, et talle ei ole vaja kohaldada käitumiskontrolli. Tal on vabaduses elukoht, töökoht logistikuna elektroonika valdkonnas, pere ja kohustused. Vanglas on ta läbinud kõikvõimalikud programmid, mida vangla on pakkunud. Kinnipeetav tunnistas, et ta on tervenev narkomaan. Samuti avaldas V.S

, et juhul kui ta ei suuda narkootikumideta hakkama saada, pöördub abi saamiseks rehabilitatsioonikeskusesse. Sõbrad ei ole karistatud kriminaalkorras ja ei ole narkomaanid, kuid on ka selliseid semusid, kes on narkomaanid.

Prokurör leidis, et formaalsed alused käitumiskontrolli kohaldamiseks on olemas. Prokurör märkis, et V.S on oma tegevusega ohustanud isikuid, kes on temast nõrgemad, kellel on raha, mida ta vajab narkootikumide ostmiseks. Vanglas on tal 8 kehtivat karistust, kuid oma sisult e minna i ole need väga rasked. Vabanemisel on V.S mõte rehabilitatsioonikeskusse, tööle asud. Arvestades kõiki asjaolusid kogumis leidis prokurör, et karistusjärgset käitumiskontrolli ei ole vaja kohaldada.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ning kuulanud ära V.S-i ja prokuröri, leiab, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine V.S-i suhtes ei ole põhjendatud.

KarS § 871

lg 1 p 1, 2 sätestavad, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku § s 75 sätestatule, kui isikut on -

karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses ja äesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo teda on enne k toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega. V.S kannab praegu 2 aasta pikkust karistust ning enne käesolevat otsust on teda karistatud Harju Maakohtu 31.07.2014 otsusega kriminaalasjas nr 1-14-5236 KarS § 199 lg 2 p 5,

9 järgi 1 aasta 13 päeva pikkuse vangistusega. Seega on täidetud formaalsed alused V.S-i suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.

KarS § 871 lg 1 p 3 sätestab, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku § s 75 sätestatule, kui - arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. V.S on kriminaalkorras karistatud 13 korda (neist 8 kustunud). Vangistust kannab V.S 10 korda. Toimepandud kuriteod on varieeruvad. Varasemalt on V.S-i lisaks vargustele karistatud narkojoobes mootorsõiduki juhtimise, röövimise, ebaloomulikul viisil sugulise kire rahuldamise, pederastia ja mootorsõiduki ärandamise eest. Käesolevat karistust kannab V.S kelmuse ja varguse eest.

V.S-i senini valikuid ja käitumist ei ole olnud võimalik mõjutada mõistetud karistustega, milleks on olnud korduvalt ka reaalne vangistus. Samas nähtub V.S-i karistusandmetest ka asjaolu, et kuigi teda on korduvalt reaalse vangistusega karistatud, on vangistuse pikkus jäänud keskmise määra. Kohus on seisukohal, et ü alla sanktsiooni ksnes juhul, kui sanktsioonisüsteemis järjest raskemate karistuste mõistmisega ei ole võimalik isiku ohtlikkust ühiskonnas maandada piisavalt, on põhjendatud kaalutleda karistusjärgse käitumiskontrolli

3 (3) kohaldamist. V.S-ile senini mõistetud karistused ei ole olnud piisavalt mõjusad, et teda hoida uusi kuritegusid toime panemast.

V.S-i toimepandud kuritegude motiiviks on olnud vajadus rahaliste vahendite järele, mis on tingitud narkootikumide tarvitamise harjumusest. Kuigi vangla iseloomustuse kohaselt ei ole V.S tegelenud temast lähtuvate kuriteoriskide maandamisega, kinnitas kinnipeetav ise, et on kõik vangla poolt pakutavad programmid läbinud. Iseloomustusest nähtub, et V.S osales 12 sammul põhinevas tugigrupis, kuid tema motivatsiooni hinnati keskmiseks. Riigikeele õppe A1 tasemel kinnipeetav katkestas, samuti otsustas ta mitte osaleda tagasilanguse ennetamise tugigrupis, kuna grupitöö aeg kattus osaliselt jalutamise ajaga.

Ka majandustöödel ei ole V.S osalenud (oli vabastatud tervislikel põhjustel). Negatiivne on kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu. Positiivseks peab kohus id elutingimusi. Kinnipeetavale on V.S-i vabanemisjärgse

garanteeritud nii elutav kui töökoht. Suhted perega on käesolevalt pigem head. Kinnipee teadvustab Juhul narkosõltuvust ning on väidetavalt valmis abi otsima rehabilitatsioonikeskusest. kui kinnipeetav suudab hoiduda narkootikumide tarvitamisest, on seaduskuulekas elu võimalik.

Kohus leiab, et kuigi V.S-i puhul esineb asjaolu d, mis tingiksid tema suhtes si

karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist, ei ole see põhjendatud. Karistusjärgne

käitumiskontroll riivab intensiivselt isikute põhiõigusi, mistõttu peab selle kohaldamine olema selgelt erandlik ja eriliselt kaalutletud. Karistusjärgne käitumiskontroll peab suurendama ühiskonna turvalisust ning tagama isiku parema resotsialiseerumise juhul kui muud meetmed on ammendunud. Kohtu hinnangul ei ole V.S-i puhul siiski tegemist sellise kurjategijaga, kelle suhtes esineb oht, et ta jätkab vabanemise korral raskete kuritegude toimepanemist ning keda ei ole võimalik mõjutada muude karistusõiguslike meetmetega õiguspärasele käitumisele. Seega tuleb jätta V.S-i suhtes karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 4261, § 432 lg 3.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtun ik