1-16-2815/42 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22. juuni 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-2815 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 16. mai 2017 määrus, millega rahuldati erakorraline ettekanne R.U osas Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu R.U (isikukood XXX) kaitsja vandeadvokaat Karl Saavo, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 16. mai 2017 määrus muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Määrata Advokaadibüroole Karl Saavo makstava riigi õigusabi tasu suuruseks R.U-le

apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 72 (seitsekümmend kaks) eurot, sh käibemaks 12 (kaksteist) eurot.

4. Mõista R.U-lt menetluskulu katteks Eesti Vabariigi kasuks välja 72 eurot (sh

käibemaks 12 eurot).

5. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole.

Viitenumbri märkimine on kohustuslik.

6. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates otsuse

jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu 7. aprilli 2016 otsusega tunnistati R.U süüdi KarS § 424 järgi. Talle mõisteti karistuseks 7 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistus

karistusaja hulka ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 6 kuud ja 28 päeva vangistust. See jäeti KarS § 74 alusel tingimisi täitmisele pööramata 2-aastase katseajaga,

mil R.U kohustati järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid. Lisaks kohustati teda mitte tarvitama alkoholi ja osalema sotsiaalprogrammis. Kohtuotsus jõustus 23. aprillil 2016.

2. Tartu Maakohtu 6. juuli 2016. a määrusega määrati R.U-le kriminaalhooldusametniku

erakorralise ettekande alusel (alkoholi keelu rikkumise tõttu), käitumiskontrolli ajaks

2 lisakohustus pöörduda 3 kuu jooksul määruse jõustumisest alates psühhiaatri vastuvõtule ning alluda psühhiaatri määratavale ravile.

3. 25. novembril 2016. a esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik kohtule uue erakorralise ettekande, milles taotleti R.U-le mõistetud karistuse ärakandmata osa täitmisele pööramist, kuna süüdimõistetu ei ilmu

määratud ajal registreerimisele, ei ela määratud elukohas, ei esita kriminaalhooldusametnikule andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta ning ei ole saanud kriminaalhooldusametnikult eelnevat luba elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

4. Kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande arutamiseks määras kohus esmalt istungi 12. detsembriks 2016. a, edastades R.U-le kohtukutse e-posti teel. Kohtukutse sai R.U kätte hiljemalt 29. novembril 2016. a, kuid kohtuistungile ei ilmunud. 12. detsembril 2016. a saabus Tartu Maakohtusse e-kiri, milles R.U selgitas, et ei saa

rahaliste probleemide tõttu kohtusse tulla ning palus kohtuistung edasi lükata. Uus istungiaeg määrati 4. jaanuariks 2017. a ning kohtukutse sai R.U e-posti teel kätte

hiljemalt 20. detsembril 2016. a. Kohtuistungile R.U aga ei ilmunud ning saatis kohtule e-kirja, milles selgitas, et ei saa rahaliste probleemide tõttu kohtusse tulla ning palus kohtuistung taaskord edasi lükata. Uus istungiaeg määrati 14. veebruariks 2017. a ning kohtukutse sai R.U e-posti teel kätte 21. jaanuaril 2017. a. 13. veebruaril 2017. a saabus Tartu Maakohtusse R.U e-kiri, milles ta selgitas, et asjaolud on tal lahtised ning rahaline olukord on halb, mistõttu palus kohtuistungi taaskord edasi lükata.

5. 15. veebruari 2017. a määrusega kuulutas kohus R.U tagaotsitavaks ning määras, et tabamisel tuleb tema suhtes kohaldada tõkendina vahistamist, kuna oli alust järeldada, et süüdimõistetu on asunud kohtuotsuse täitmisest kõrvale hoiduma. Lisaks siseriiklikule

tagaotsimismäärusele koostas kohus 29. märtsil 2017. a R.U suhtes ka Euroopa vahistamismääruse, mille alusel ta peeti 06. aprillil 2017. a Soome Vabariigis kinni ning anti Eesti Vabariigile üle 12. mail 2017.a.

6. Tartu Maakohtu määrusega rahuldati erakorraline ettekanne ning pöörati täitmisele R.U-le Tartu Maakohtu 7. aprilli 2016. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 6 kuud ja 28 päeva vangistust. R.U karistuse kandmise aja alguseks loeti 6. aprill 2017. a

7. Kohus leidis, et tõendamist on leidnud R.U poolt temale käitumiskontrolli ajaks

määratud kontrollnõuete pidev ja mitmekülgne rikkumine. Süüdimõistetu on jätnud

korduvalt registreerimisele ilmumata ning ei ole kriminaalhooldusametnikku eelnevalt

teavitanud ka oma eluja töökoha vahetusest. Nimetatud rikkumistele ei ole

süüdimõistetul esinenud mõjuvaid põhjendusi. Samuti ei ole R.U täitnud temale

pandud lisakohustust pöörduda 3 kuu jooksul psühhiaatri vastuvõtule ja alluda ravile

seoses alkoholiprobleemiga. Arvestades süüdimõistetu senist suhtumist on igati alust

kahelda, et ta oleks motiveeritud ja võimeline täitma kriminaalhoolduse nõudeid ka edaspidi. Eeltoodut arvestades pidas kohus vajalikuks kriminaalhooldusametniku taotlus rahuldada ja R.U-le mõistetud karistus ärakandmata osas täitmisele pöörata.

KAITSJA MÄÄRUSKAEBUS

8. Kaitsja taotleb tühistada Tartu Maakohtu 16. mai 2017. a kohtumäärus ja jätta R.U

suhtes Tartu Maakohtu 7. aprilli 2016. a kohtuotusega mõistetud karistus täitmisele pööramata.

9. R.U selgitas kohtuistungil, et probleemid kriminaalhoolduse täitmisel tekkisid tal Soomes elades rahaliste vahendite puudumisest, misõttu ta ei saanud Eestisse tulla. Samuti olid probleemid elu-ja töökohaga. Kohus on neile asjaoludele osundanud, ent on hinnanud need ennastõigustavateks ja äärmiselt küsitavateks. Tegelikult on R.U neid asjaolusid

korduvalt kriminaalhooldusametnikule selgitanud, kes käsitles neid ka erakorralises

ettekandes ja kohtus antud selgitustes. R.U ei suutnud Soomes elades

3

kriminaalhoolduse nõudeid igakülgselt täita, kuid rikkumise põhjusi ei saa lugeda karistuse täitmisest tahtlikuks kõrvalehoidumiseks.

10. Kriminaalhoolduse ebarahuldav kulgemine on osaliselt tingitud ka kriminaalhooldusametniku tööst. Kuigi süüdimõistetule on pandud lisakohust pöörduda

psühhiaatri vastuvõtule ja alluda psühhiaatri määratavale ravile, ei osutanud

kriminaalhooldusamentik R.U-le mingisugust abi ega teavet kohustuse täitmisele asumiseks. Samuti ei ole R.U-le määratud tähtaega ega kohta, millal ja kus ta pidi

osalema sotsiaalprogrammis suunitlusega joobes juhtimise eest karistatutele. Need vajakajäämised kriminaalhoolduse korraldamisel tulenesid ka asjaolust, et lahendamata oli jäänud hoolduse üleviimine Soome. Arutades karistuse täitmisele pööramise taotlust, jäi kohtus selgusetuks, kas kriminaalhooldusametnik oli R.U-le esitanud sõnaselge nõude lahkuda Soomest, asuda elama Eestisse ja kõrvaldama sellega enamiku tekkinud

takistustest. Ei saanud selgeks, kas R.U kriminaalhooldus oleks saanud toimuda Soomes või ainult Eestis.

11. Käesolevaks ajaks on peaaegu pool R.U-le määratud kaheaastasest katseajast veel ees. Kaitsja arvates on otstarbekas katseaega pikendada, määrata kindlaks sotsiaalprogrammi

läbimise aeg ja allutada süüdimõistetu ravile seoses alkoholiprobleemiga. Karistuse täitmisele pööramine ei ole põhjendatud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

12. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning

selle tühistamiseks puudub alus. Oma otsustust motiveerib apellatsioonikohus aga selliselt.

13. Antud asjas puudub sisuline vaidlus selles, et süüdimõistetu R.U ei ilmunud määratud

ajal registreerimisele, ei elanud määratud elukohas, ei esitanud kriminaalhooldusametnikule andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta ning ei ole saanud kriminaalhooldusametnikult eelnevat luba elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

14. Kaitsja sisuline vastuväide maakohtu põhjendustele seisneb selles, et R.U oli rikkumisteks mõjuv põhjus – rahaliste vahendite puudumine, misõttu ta ei saanud Eestisse tulla. Samuti olid tal probleemid elu-ja töökohaga. Kaitsja hinnangul ei olnud seetõtttu kõrvalehoidumine tahtlik.

15. Karistuse täitmisele pööramise küsimust otsustades tuleb kohtul hinnata süüdlase

käitumist katseajal tervikuna. Riigikohtu suuniste kohaselt tuleb käitumiskontrolliga

pandud kontrollnõuete ja kohustuste täitmata jätmise hindamisel arvestada konkreetse rikkumise raskust, süüdlase suhtumist sellesse (tahtlus või ettevaatamatus) ja seda, kuidas

süüdlane ise rikkumist põhjendab. [-] Karistuse täitmisele pööramise aluseks võib

käitumiskontrolli mistahes nõuete eiramine olla vaid siis, kui kohustus jäeti täitmata mõjuval põhjusel (RKKKm 3-1-3-24-97, 3-1-1-61-13, p 9.2). Mõjuv on põhjus, mille tõttu

pole süüdlasel objektiivselt võimalik käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi täita (nt

registreerimiskohustuse rikkumine välisriigi kinnipidamisasutuses viibimise tõttu) (RKKKm 3-1-1-61-13, p 9.2).

16. Eeltoodud seisukohti silmas pidades leiab ringkonnakohus, et R.U põhjendusi rikkumistele ei saa pidada mõjuvaks. Isegi kui isikul puudusid rahalised vahendid Eestisse

tulekuks, nähtub kriminaalhooldaja ettekandest, et R.U ei näidanud katseajal üles endapoolset initsiatiivi, et kriminaalhooldusametnikuga ühendust võtta. Sellest tulenevalt on kriminaalhooldajal puudunud ülevaade R.U tegemistest ning tema suhtes ei olnud

võimalik kriminaalhooldust teostada. Ehkki R.U-le on korduvalt seletatud rikkumistega kaasnevaid tagajärgi, on tema suhtumine kriminaalhooldusesse ükskõikne.

Vaid 10. ja 15. augusti rikkumiste kohta on R.U seletuskirjas väitnud, et tal olid rahalised probleemid, ent ametnikule ta ei helistanud, kuna kartis. 21. ja 28. oktoobri 2016. a mittetulemiste ja teiste kontrollnõuete rikkumiste kohta kirjalikud seletused puuduvad,

4 kuna R.U ei ilmunud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Ringkonnakohus märgib, et vaatamata uuele võimalusele, mis anti R.U-le maakohtu poolt 6. juuli 2016.

a määrusega, ei jätkunud kriminaalhooldus plaanipäraselt. Maakohus tuvastas lisaks eeltoodud rikkumistele, et ka lisakohustus pöörduda 3 kuu jooksul psühhiaatri vastuvõtule ja alluda ravile seoses alkoholiprobleemiga, on täitmata. Eeltoodut arvestades leiab ka

ringkonnakohus, et kriminaalhooldusega seatud eesmärgid on R.U puhul jäänud sisuliselt täitmata kriminaalhooldusalusest tulenevatel põhjustel.

17. Olukorras, kus kriminaalhooldusalune sisuliselt teeb ennast ametnikule kättesaamatuks

ning vahetab elukohta sellest teavitamata, ei saa kriminaalhoolduse ebarahuldavat kulgemist kriminaalhooldajale süüks panna. Ringkonnakohus leiab, et initsiatiiv pöörduda psühhiaatri vastuvõtule ja alluda psühhiaatri määratavale ravile, peab eelkõige tulenema

kriminaalhooldusaluselt. Praegusel juhul nähtub kohtuistungi protokollist, et aktiivselt

otsis R.U-ga kontakti kriminaalhooldaja – isik ise aga tegi end kättesaamatuks

(telefonile mittevastamine, mitteilmumisest teavitamata jätmine, oluliste dokumentide

esitamata jätmine, erinevate põhjenduste otsimine kriminaalhooldusnõuete

mittetäitmiseks). Kui kriminaalhooldusalune ei vasta talle saadetud kutsetele ega võta

telefoni, siis muutub võimatuks ka tema instrueerimine ravivõimalustest ja teistest

kriminaalhoolduse poolt pakutavatest võimalustest. Nagu maakohus ka märkis, anti

R.U-le erinevaid võimalusi – asuda elama Soome, võimalus kaaluda

kriminaalhoolduse üleviimist, korduvad registeerimisaegade muutmised, ent R.U poolset tahet ja pingutusi neid võimalusi kasutada ja oma kohustusi täita asjas ei nähtu.

18. Kaitsja arvates on otstarbekas R.U katseaega pikendada, määrata kindlaks

sotsiaalprogrammi läbimise aeg ja allutada süüdimõistetu ravile seoses

alkoholiprobleemiga. Ringkonnakohus kaitsja taotlust põhjendatuks ei pea. R.U

katseaega tuleb pidada ebaõnnestunuks – kriminaalhooldusaluse rikkumised algasid

suhteliselt katseaja alguses ning sisuliselt tuleb kriminaalhooldus lugeda luhtunuks ja karistuse eesmärgid mittetäidetuks. Olukorras, kus isik teab, millised õiguslikud järelmid kriminaalhooldusnõuete ja kohustuste rikkumisele järgnevad, ent ta suhtub neisse ilmse ükskõiksusega, ei ole kriminaalhoolduse pikendamine põhjendatud. Samuti ei ole R.U täitnud talle pandud kontrollnõudeid ettenähtud aja jooksul, mistõttu oleks täiendavate nõuete panemine antud olukorras põhjendamatu.

19.

Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätta maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

20. R.U kaitsja vandeadvokaat K. Saavo esitas koos määruskaebusega taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt võttis kaitsjal tutvumine kohtulahendiga ja määruskaebuse koostamine aega 1,5 tundi, mille eest ta soovib tasu summas 72 eurot, milles sisaldub käibemaks 12

eurot. Ringkonnakohus leiab, et arvestades kaitsja argumentide asjakohasust ning määrusega tutvumise ja edasikaebuse peale kulutatud aega, tuleb taotlus rahuldada.Kuna apellatsioonikohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb menetluskulu 72 eurot KrMS § 187 lg 2 alusel R.U kanda.

/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas

Mati Kartau