4-17-2974/10 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse kuupäev

14.06.2017.a

Kohus

Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Kohtunik

Aime Ivanson Kohtuistungi sekretär Maire Viksi Tõlk Marianna Sidorok

Kaevatav otsus Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 17.05.2017.a. otsus väärteoasjas nr 2302,17,004802 T.F karistamises LS § 223 lg 1 ja § 242 lg 1 järgi

Menetlusalune isik T.F, isikukood xxx,

(kaebuse esitaja) elukoht: Xxxx töökoht: Xxxx

Istungil osalenud isikud *

menetlusalune isik T.F *menetlusaluse isiku kaitsja advokaat Aleksei Ratnikov

*kohtuvälise menetleja –PP KKB liiklusjärelevalvekeskuse -esindaja Jaak Paju

Menetluse liik kaebemenetlus

LÕPPOSA

1.Tühistada Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

liiklusmenetlustalituse 17.05.2017.a otsus väärteoasjas nr. 2302,17,004802 T.F karistamises LS § 242 lg 1 järgi V™S § 29 lg 1 p. 2 alusel.

2.Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 17.05.2017.a otsusega väärteoasjas nr. 2302,17,004802 T.F-ile LS § 223 lg-s 1 sätestatud väärteo toimepanemise eest määratud rahatrahv jätta muutmata.

3.Tühistada Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

liiklusmenetlustalituse 17.05.2017.a otsus väärteoasjas nr. 2302,17,004802 T.F-ile LS § 223 lg 1 järgi määratud rahatrahvi korraga tasumise osas.

4.KarS § 66 lg 2 alusel määrata rahatrahvi 400 eurot tasumine ositi kümne (10) kuu jooksul, igas kuus tasuda 40 eurot.

Väärteoasi nr.4-17-2974

Rahatrahv tasuda Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

liiklusmenetlustalituse 17.05.2017.a otsuses väärteoasjas nr. 2302,17,004802 märgitud

Rahandusministeeriumi arvele EE 891010220034796011 SEB Pangas või EE

932200221023778606 Swedbankis, EE 403300333416110002 Danske Bank või EE

701700017001577198 №rdea Pangas. Kohustuslik on märkida kohtuvälise menetleja otsuses märgitud viitenumber 10220175076771.

Rahatrahvi esimene osamakse tasuda 30 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest, järgmised maksed tasuda iga järgneva kuu viimaseks kuupäevaks.

Edasikaebe kord

Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema

advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada

kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates

kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsmepäevase tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud

kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse

kasutamise soovist teatanud. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Otsus jõustub, kui seitsme päeva jooksul alates otsuse lõpposa kuulutamisest ei ole kohtule teatatud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist.

Kaevatava otsuse sisu T.F karistati LS § 223 lg 1 järgi rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o 400 eurot ja LS § 242 lg 1 järgi rahatrahviga 10 trahviühikut, s.o 40 eurot, selle eest, et tema 05.04.2017.a. kell

17.15 Tallinnas A. H. Tammsaare tee ja Rahumäe tee ristmiku juures, liikudes Järvevana tee suunas, juhtis mootorsõidukit Chrysler registreerimismärgiga xxxx, enne manöövri alustamist ei

veendunud selle ohutuses ning rikkudes teekattemärgise 912 „Lai pidevjoon“ nõudeid, keeras

ette vasakul liikunud liinibussile MAN. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise

kahju Xxxx ning tervisekahjustused Xxxx. Selliste tegevustega rikkus T.F

liiklusseaduse § 17 lg 1, MKM 22.02.2011.a. määruse nr 12 § 25 lg 3 p 2 märgis 912 „Lai pidevjoon“ ja LS § 33 lg 2 p 8 nõudeid ja pani toime liiklusseaduse § 223 lg 1 ja § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod.

Taotlus Kohtule esitatud kaebuses palub T.F osaliselt tühistada kohtuvälise menetleja

otsus kahju põhjustamises Xxxx salongis asuva käsipuu kahjustamise osas ja kehavigastuse

põhjustamise osas, kuna nimetatud faktid ei ole menetluse käigus leidnud tõendamist. Samuti palub vähendada määratud rahatrahvi summat ja lubada tasuda rahatrahv ositi. Kaebuse esitaja

leiab, et kohtuväline menetleja on kaebaja õigusi rikkunud, kuna ei ole väljastanud kõiki

väärteotoimikus sisalduvaid dokumente. Tunnistajate Xxxx ja Xxxx ütlused on segased, omavahel vastuolus ja nendest ei selgu liiklusõnnetuse reaalne tagajärg.

Kohtuotsuse põhjendus Väärteoasjas puudub vaidlus selle üle, et 05.04.2017.a. kell 17.15 ajal sõitsid mööda Tammsaare

teed Järvevana tee suunas esimesel sõidurajal sõiduauto Crysler Voyager reg. märgiga xxxx, mida juhtis T.F ja teisel sõidurajal OÜ MRP Linna Liinid buss nr 13 reg.märgiga xxxx, mida juhtis Xxxx. Vaidlust ei ole ka selles, et T.F, soovides ümber reastuda

vasakpoolsele kõrvalrajale, ületas laia pidevjoone, rikkudes selliselt MKM 22.02.2011.a.

määruse „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ § 25 lg 3 p. 2 nõudeid. § 25 lg 3 sätestab märgise 912 „Lai pidevjoon“ tähendused ja sama paragrahvi lõike punkti 2 kohaselt märgist ületada ei tohi.

Vaieldavaks küsimuseks ei ole ka T.F poolt toimepandud rikkumise tagajärjena liiklusõnnetuse põhjustamine, mis seisnes selles, et T.F juhitud sõiduauto keeras ette OÜ MRP Linna Liinid bussile nr. 13, mille tõttu oli bussijuht sunnitud järsult pidurdama.

Toimus sõiduauto ja bussi kokkupõrge, mille tagajärjel sai kahjustada sõiduauto vasakpoolne tagumine külg ja bussi parempoolne esinurk ning järsust pidurdamisest tingituna kukkus bussis viibinud reisijatest püsti seisnud vanem naisterahvas Xxxx vastu bussijuhi kabiini ja esiistme vahel asetsevat käsipuud.

Lisaks menetlusaluse isiku poolt teekattemärgise 912 rikkumise ja liiklusõnnetuse põhjustamise

tunnistamisele, on liiklusõnnetuse toimumine ja selle põhjustamine T.F poolt tõendatud bussijuhi Xxxx ütlustega, kelle sõnul sõitis sõiduauto nagu rakett vastu bussi ja bussi

parempoolsele esinurgale tekkisid kriimustused. Peale avariid tuli sõiduauto juht kohe bussi juurde, ütles, et tema on liiklusõnnetuses süüdi ja tundis huvi bussi vigastuste vastu.

Liiklusõnnetuse toimumist tõendavad ka liiklusõnnetuse akt, Tammsaare tee ja Rahumäe tee ristmikul asuva kaamera salvestus CD-plaadil, sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeli ja

skeemiga ning liiklusõnnetuses osalenud sõidukite vaatlusprotokollid. Viimased tõendavad

liiklusõnnetuse tagajärjel saadud sõidukite vigastusi: sõiduautol Crysler Voyager kahjustatud

vasakpoolne tagumine uks, tagumine tiib ja tagumine põrkeraud, tagumisel vasakpoolsel tulel nühkejäljed; bussi välised kahjustused (kriimustused ja nühkejäljed) asetsevad parempoolsel esiosal (esinurgal).

Kaebuse esitaja ja tema kaitsja olid seisukohal, et tõendatud ei ole Xxxx tervisekahjustus ja varaline kahju salongis asuva käsipuu kahjustamise osas. Kohus sellega ei nõustu, sest kogutud tõenditega on nimetatud kahjustused tõendamist leidnud.

Bussijuhi Xxxx ütluste kohaselt põhjustas bussi järsk pidurdus ühe naise kukkumise vastu kabiini kõrval olevat käsipuud, mis läks katki. Naisterahvas seisis teise ja kolmanda istme vahel

ja kukkudes lõi ta oma jala ära. Teine naine, kes istus juhikabiini taga, lõi oma pea vastu kabiini, kuid õnneks mitte väga kõvasti.

Kohtuistungil üle kuulatud Xxxx ütlustest tulenevalt seisis ta bussis juhikabiini läheduses, hoides kinni istme seljatoest. Ta nägi, kuidas sõiduauto sõitis kõrvalrajalt bussile ette ja bussijuhil ei jäänud muud midagi teha, kui järsult pidurdada. Selle tõttu lendas ta vastu juhikabiini kõrval olevat piiritõket, sai šoki, lõi jala ära. Jalale tekkinud hematoom ei ole siiani täielikult kadunud ja jalg on ka praegu valus.

Xxxx tervisekahjustus on tõendatud ka SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla teatisega

liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest. Teatisel märgitud isikuks on Xxxx, kes

05.04.2017.a. kella 17:20 ajal, viibides reisijana bussis, kukkus ristmikul bussi pidurdamisel.

Tema vigastusena on teatisel märgitud , mis raskusastmelt on parema sääre pindmine vigastus kerge.

Bussi salongis juhikabiini kõrval asuva käsipuu kahjustus on lisaks tunnistaja Xxxx ütlustele tõendatud ka bussi vaatlusprotokolliga, milles märgitud, et ees salongis on kahjustatud käsipuu osa.

Seega kõiki tõendeid kogumis hinnates on leidnud tõendamist LS § 33 lg 2 p. 8 rikkumine T.F poolt. Enne ümberreastumist ei veendunud ta manöövri ohutuses ja rikkudes

teekattemärgise „Lai pidevjoon” nõudeid, keeras ette temast vasakpoolsel sõidurajal liikunud

liinibussile, põhjustades varaliseja tervisekahjustusega lõppenud liiklusõnnetuse. Sellise käitumisega pani T.F toime LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteo.

Subjektiivsest küljest on väärtegu toime pandud tahtlikult. Pideva joone ületas ta kavatsetult,

kuid liiklusõnnetuse põhjustamise pani toime ettevaatamatusest. Teekattemärgise 912 mittelubatud ületamisega ja veendumata selles, et jõuab ilma bussiga kokku põrkamata vasakule sõidurajale bussi ette reastuda, pidas ta võimalikuks liiklusõnnetuse põhjustamise, kuid nagu iga

juht, lootis ka tema liiklusõnnetuse mittetoimumisele, s.t. et on piisavalt aega ja ruumi jõudmaks

ilma avariid põhjustamata vasakule sõidurajale bussi ette reastuda ilma bussiga kokku põrkamata.

Vaidluste käigus loobus kohtuvälise menetleja esindaja T.F eraldi karistamisest

teekattemärgise 912 „Lai pidevjoon” nõuete rikkumise eest, paludes LS § 242 lg 1 järgi

karistamise otsus tühistada Kuna nimetatud rikkumine oli liiklusõnnetuse põhjuseks, on see hõlmatud LS §-ga 223 lg 1. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga.

Menetlusaluse isiku ja kaitsja peamine taotlus seisnes kohtuvälise menetleja otsusega määratud

trahvi vähendamises. Leiti, et trahv on liiga kõrge ega vasta teo raskusele. T.F olid seoses isa surmaga maikuus suured väljaminekud, tema ülalpidamisel on kaks last ja tal on laenu tagasimaksmise kohustus.

Kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo eest määratud karistuse muutmata, kuna see on proportsionaalne toimepandud teoga.

LS § 223 lg 1 sanktsioon näeb ette ühe põhikaristusena rahatrahvi kuni 300 trahviühikut. Karistuse määramisel kohtuvälise menetleja poolt ja mõistmisel kohtu poolt tuleb vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale lähtepunktiks võtta sanktsiooni keskmine määr, mis LS § 223 lg 1 puhul on 150 trahviühikut. Kohtuväline menetleja on T.F-ile määranud karistuse

alla sanktsiooni keskmist määra – 100 trahviühikut, s.o. 400 eurot, kuna isik on varem väärteokorras karistamata ja leides, et teda on võimalik mõjutada edaspidi rikkumistest hoiduma

sanktsiooni keskmisest määrast väiksema karistusega. Kohtuväline menetleja on arvestanud kergendava asjaoluna süü tunnistamist.

Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on põhjendatud ja vastab

menetlusaluse isiku süü suurusele. Toime oli pandud tahtlik liikluseeskirja rikkumine, mis päädis liiklusõnnetusega, millega tekitati nii varaline kahju kui tervisekahjustus. Xxxx ütlustest

tulenevalt T.F ei vabandanud kohapeal tema ees. Ka kohtuistungil ei palunud menetlusalune isik temalt vabandust tervisekahjustuse põhjustamise pärast. Kuigi kaitsja mainis

avakõnes, et T.F kahetseb toimepandut, ei olnud ta avaldanud kahetsust kohtuvälises menetluses ega teinud seda ka kohtuistungil.

Kuivõrd väärteoasja materjalidest ei ilmne asjaolusid, mis annaksid aluse mõista menetlusalusele isikule kergem karistus ning arvestades, et muid karistust kergendavaid asjaolusid ei tuvastatud, ei ole kohtul seaduslikku alust kergendada kohtuvälise menetleja otsusega niigi alla sanktsiooni keskmise määratud karistust.

Võttes arvesse menetlusaluse isiku rasket majanduslikku olukorda - kulutused isa matustega

seoses, alaealiste lastega seotud väljaminekud, laenumaksed - võimaldab kohus tasuda trahvi osade kaupa 10 kuu jooksul, igas kuus tasuda 40 eurot.

Kohus juhindub V™S § 132 p. 2.

Kassatsiooniteate esitamise korral on motiveeritud otsus Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kantselei kaudu kättesaadav alates 22.06.2017.a. kell 12.00.

(digitaalselt allkirjastatud) Aime Ivanson kohtunik