2-17-1593/22 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht 22. juuni 2017. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-1593 Tsiviilasi M A hagi V G vastu isaduse tuvastamise ja igakuise elatise nõudes Tsiviilasja hind 2115 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja M A (alaealine laps), isikukood *, elukoht * Hagejate seaduslik esindaja A A (alaealise lapse ema) isikukood *, elukoht *, e-post * Hageja lepinguline esindaja riigi õigusabi korras advokaat Peep Rajavere, Läänemaa I Advokaadibüroo, e-post * Kostja V G, isikukood *, elukoht *, e-post * Kohtuistungi toimumise aeg 15. juuni 2017. a RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi. 2. Lugeda tuvastatuks alaealise lapse M A (isikukood *) põlvnemine V G'ist (isikukood *) ja kanda V G isana lapse sünniakti. 3. Välja mõista V G'ilt M A kasuks elatis 235 (kakssada kolmkümmend viis) eurot kuus, aga mitte vähem kui ½ maksmise ajal kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, alates 31.01.2017. a kuni lapse M A täisealiseks saamiseni *. a. 4. Elatis tasuda igakuiselt hageja seadusliku esindaja A A arvelduskontole nr * *. 5. Edastada otsus menetlusosalistele ja pärast otsuse jõustumist Lääne Maavalitsusele perekonnaseisukannete tegemiseks. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine 1. Jätta tsiviilasja menetluskulud kostja kanda. 2. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on V G tasunud DNA-ekspertiisi tasu 171 eurot, mis jätta kostja kanda. 3. Hageja riigiõigusabi tasu, summas 240 eurot, mõistab kohus kostjalt riigi kasuks välja eraldi määrusega.

2

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hageja nõue, selle aluseks olevad asjaolud ja hageja seisukoht kohtus 1. Hageja M A (alaealine laps) esitas 31.01.2017. a esindaja vahendusel Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagi kostja V G vastu isaduse tuvastamise ja igakuise elatise nõudes. Hagiavaldusest nähtuvalt hageja seaduslik esindaja ja kostja elasid koos 2014. a maist kuni detsembrini, sh M eostamise ajal 2014. a septembris. Hageja põlvnemine kostjast ei ole kindlaks tehtud ja sünni tõendile isa andmeid kantud ei ole. Kostja tunnistas peale lapse sündi last enda omana, kuid isaduse omaksvõtu vastu huvi ei ole tundnud. Hageja seaduslik esindaja ja kostja leppisid septembris 2016. a kokku, et kostja hakkab maksma lapsele elatist 150 eurot kuus, kuid kostja täitis lubadust vaid oktoobris 2016. a. Hagiavaldusega palub hageja: tuvastada, et M A põlvneb isast V G'ist; mõista V G'ilt M A kasuks välja elatis 235,00 eurot kuus, aga mitte vähem kui pool maksmise ajal kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, alates elatishagi esitamisest 31. jaanuaril 2017. a kuni laps M A täisealiseks saamiseni *. a; lapsele makstav elatis kanda igakuiselt A A pangaarvele *, *; määrata kindlaks menetluskulude jaotus pannes kõik menetluskulud kostja kanda. 12.04.2017. a kohtuistungil jäi hageja esitatud nõude juurde ning kostja oli nõus DNA ekspertiisi teostamisega. 15.06.2016. a toimunud kohtuistungil jäi hageja esitatud nõude juurde ja palus menetluskulud jätta kostja kanda.

Kostja seisukoht 2. Kostja V G ei esitanud kohtule kirjalikku vastust hagiavaldusele, kuid andis kohtule suulise vastuse 12.04.2017. a kohtuistungil, kus kostja esialgu tunnistas hagi, kuid märkis, et ei ole täiesti kindel, et ta on lapse bioloogiline isa. Kostja oli nõus DNA ekspertiisi teostamisega. 15.06.2017. a toimunud kohtuistungil võttis kostja hagi õigeks ja oli menetluskulude jätmisega tema kanda /tlk 103/.

Kohtuotsuse põhjendused Kohus, olles tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et M A hagi põlvnemise tuvastamiseks V G'ist ning M A hagi V G vastu igakuise elatise nõudes kuulub rahuldamisele. Esmalt käsitleb kohus M A hagi põlvnemise tuvastamiseks V G'ist. 3. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 94 lg 1 järgi isaduse tuvastab kohus, kui PKS § 84 lg 1 p 1 või 2 või § 86 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud. Sama paragrahvi lõikest 2 tulenevalt tuvastab põlvnemise isast kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest. Käesolevas asjas ei ole *. a sündinud M A isana ühtegi meest kindlaks tehtud, sünni tõendites andmed isa kohta puuduvad /tlk 6/. Lapse ema A A kinnitusel on M A isa V G. 4. 17.05.2017. a ekspertiisiaktist nr * /tlk 81-83/ nähtuvalt V G'i bioloogiline isadus M A suhtes ei ole välistatud. A A, M A ja V G'i DNA-profiilide võrdlemisel saadud isaduse indeks on 2,2·107. Seega V G saab 99,999995% tõenäosusega olla M A bioloogiline isa. 5. 15.06.2017. a toimunud kohtuistungil võttis kostja V G õigeks, et ta on hageja M A bioloogiline vanem. Eeltoodud asjaolud võimaldavad kohtul tuvastada, et M A põlvneb V G'ist.

Järgnevalt käsitleb kohus M A hagi V G'i vastu igakuise elatise nõudes.

3

6. PKS § 96 järgi on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS §-s 96 sätestatud ülalpidamiskohustus tekib seoses põlvnemisega. Vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad vastavalt PKS §-le 82 laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras. Seega tulenevad vanema ja lapse vastastikused õigused ja kohustused mh lapse põlvnemisest, mis on tuvastatud kohtus. PKS § 97 p 1 alusel on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 100 lõikest 2 tulenevalt täidab alaealise lapse vanem ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või PKS § 101 lg 1 järgi olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 18.12.2015. a määruse nr 139 § 1 lg 2 alusel on alates 01.01.2017 kehtiv töötasu alammäär täistööajaga töötamise korral 470 eurot kuus. 7. Hageja M A on esitanud kohtule nõude elatise väljamõistmiseks kostjalt hageja kasuks miinimummääras alates hagi esitamisest, s.o 31.01.2017. a, millise nõude on kostja 15.06.2017. a kohtuistungil õigeks võtnud. Seega tuleb kostjalt V G lapse M A ülalpidamiseks alates 31.01.2017. a välja mõista igakuine elatis, mis on ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (mis 2017. a on 235 eurot) kuni lapse täisealiseks saamiseni *. a. Elatis lapse M A ülalpidamiseks tasuda kostjal hageja seadusliku esindaja A A arvelduskontole nr * *.

Hagihind 8. TsMS § 134 lg 3 sätestab, et kui tuvastusnõue esitatakse koos sellega seotud varalise nõudega, loetakse hagihinnaks üksnes varalise nõude hind. Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on TsMS § 129 lg 2 järgi hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Seetõttu on käesolevas tsiviilasjas hagihinnaks 2115 eurot (9 * 235).

Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine 9. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 164 lg 1 järgi hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg 11 järgi põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral kannab menetluskulud kostja. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus käesoleva tsiviilasja menetluskulud kostja kanda. Kohtuistungil on menetlusosalised kinnitanud, et DNA ekspertiisi maksumuse summas 171 eurot on maksekorralduse järgi tasunud kostja /tlk 79/. Nimetatud menetluskulu jätta kostja kanda. Hageja riigiõigusabi tasu, summas 240 eurot, mõistab kohus kostjalt Eesti Vabariigi kasuks välja eraldi määrusega.

(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik