1-16-754/73 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

22. juuni 2017 a, Tallinn . Kriminaalasja number

1- -754 16 Kohtukoosseis Julia Katškovskaja, Andres Parmas, Urmas Reinola Kriminaalasi Z B . süüdistus KarS § 199 lg 2 p 7 ja 8 järgi üldmenetluses

Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 22. septembri 2016.a otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav . Z B Süüdistatav Kaitsja Prokurör

Z B . (ankeetandmed maakohtu otsuses)

Adv. Andres Simson Katrin Pärtlas RESOLUTSIOON Süüdistatava . Z B apellatsioon Harju

Maakohtu 22.septembri 2016.a otsusele – jätta läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale saab advokaadi

vahendusel esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule

15 päeva

jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai

vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETL

USE KÄIK:

Harju Maakohtu septembri . Z B 22. 2016 otsusega mõisteti süüdi KarS §

199 lg 2 p- 7 ja 8 teda karistati 2 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. de järgi ning

2

KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele Harju Maakohtu

02.03.2015 otsusega KarS § 202 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest

mõistetud karistus 6 kuud vangistust, vähendades seda KrMS § 238 lg 2 alusel kolmandiku võrra ja lugedes liidetavaks karistuseks vangistuse 4 kuud ning lugedes

kergema karistuse kaetuks r mille tulemusena

askeima üksikkaristusega, mõisteti

kohtuotsuste kogumis liitkaris kuud. tuseks tähtajaline vangistus 2 aastat ja 6

KarS § 68 lg 1 ja § 65 lg 1 alusel loeti mõistetud liitkaristusest kantuks eelva

ngistus ja

Harju Maakohtu 02.03.2015 otsusega mõistetud ning kohesele ärakandmisele kuulunud vangistus ajavahemikul 07.05.2014 kuni 06.11.2015, so 1 aasta ja 6 kuud,

nin

g ärakandmata karistuseks loeti tähtajaline vangistus 1 aasta.

KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jäeti mõistetud ja ärakandmata karistuse . -le Z B

osa, s.o tähtajaline vangistus 1 aasta täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, , et Z B . temale määratud 3-aastase katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks KarS § 75 lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5, 6 alusel pandud kontrollnõudeid

kriminaalhooldaja järelevalve all. KarS § 75 lg 1 p

-de 1, 2, 3, 4, 5, 6 kohaselt kohusta ti

Z B .

järgima katseajal kontrollnõudeid.

Sama kohtuotsusega mõisteti süüdi ann (samas kuriteos kaastäideviijana), G.B

kelle suhtes jõustus määrusega kohtuotsus Riigikohtu loakogu 28.02.2017 .

Z B . mõisteti süüdi selles, et tema ajavahemikul 20.03.2014 kella 17.00 kuni 21.03.2014 kella 10.30 paiku grupis koos G.B ’iga ukseluku lõhkumise teel

tungis valdaja D X kaheksandal korrusel

OÜ tahte vastaselt sisse Tallinnas XX asuvasse ruumi, kust võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis D OÜ 08,05 eurot: 75tk vääriskivi kokku väärtusega -le kuuluvat vara kokku summas 83

157,30 eurot, 19tk kuldehteid kokku väärtusega 1279,25 eurot, 17tk aksessuaare kokku väärtusega 113,60 eurot, 150tk mitteväärisehteid (498,16g) kokku väärtusega 74,73 eurot, 12tk hõbeehteid kokku väärtusega 84,79 eurot, 2300g investeerimishõbe

kokku väärtusega 1343,20 eurot, 400tk hõbeehteid (2068,43g) kokku väärtusega 952,93 eurot, 266tk briljanti kokku väärtusega 1002,25 eurot, sularaha summas 3300 eurot.

APELLATSIOONI SISU:

Süüdistatav märgib apellatsioonis, et kohtuotsus on temani jõudnud hilinemisega kuna kannab Austrias 4-aastast vangistust ning jättes kõrvale süüküsimuse, ei ole ta nõus

mõistetud karistusega. Ta loetleb tema suhtes tehtud erinevate kohtuinstantside

lahendeid selles kuriteosüüdistuses nin rõhutab Riigikohtu g 13.11.2015 otsuses selgitatut, et juhul, kui kohtuotsus tühistatakse üksnes süüdistatava kaebuse alusel, ei või asja uuesti arutav maakohus mõista süüdistatavale raskemat karistust kui see, mis

oli mõistetud tühistatud otsusega. Süüdistatav märgib, et otsusega, mis oli Riigikohtu

poolt tühistatud, oli kohus mõistnud temale lõpliku karistuse 2 aastat vangistust. KarS § 74 lg 1, 2, 3 alusel kuulus kohesele ärakandmisele 1 aasta ja 6 kuud vangistust ning ülejäänud osa vangistusest, so 6 kuud jäeti . suhtes tingimisi 3 aastase Z B katseajaga kohaldamata. Vaidlustatud Harju Maakohtu 22.09.2016 otsusega aga oli

lõplik karistus Süüdistatav leiab, et seega on tema karistust siiski 2 aastat ja 6 kuud. raskendatud ja see on vastuolus Riigikohtu otsuses antud juhistega.

3

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT:

Esmalt märgib kohtukolleegium puutuvalt apellatsioonitähtaega, et ajaliselt on see

apellatsiooni esitamise ajaks möödunud. Süüdistatav ei viibinud küll kohtuotsuse

kuulutamise juures, kuid AETi kaudu on temale otsus tehtud kättesaadavaks 22.09.2016. Andmed, et Z B . isiklikult AETi kaudu otsuse kätte oleks saanud,

puuduvad. 27. detsembril 2016 on Harju

Maakohus süüdistatava avalduse alusel

saatnud temale Austriasse kinnipidamiskohta koopiad Harju Maakohtu 22.09.2016

kohtuotsusest, makseinfost ja määrusest, samuti koopia Tallinna Ringkonnakohtu 07.11.2016 kohtuotsusest, millega Harju Maakohtu 22.09.2016 otsus jäeti muutmata. Ühtlasi teavitati teda sellest, et Tallinna Ringkonnakohtu 07.11.2016 kohtuotsusele on

süüdistatava J Nõmmik 06.12.2016 esitanud

. Kiilmanni kaitsja advokaat A. kassatsioonkaebuse Riigikohtule. Kuna aga igasugused allkirjad selle kohta, et ta on otsuse kätte saanud enne seda, kui sai teada tema suhtes tehtud vahistamismäärusest

karistuse täitmisele pööramise menetluses, puuduvad, siis kohtukolleegium ei jäta

esitatud apellatsiooni läbi vaatamata mitte, kui apellatsioonitähtaja möödumisel

esitatut t. , vaid kui ilmselt põhjendamatu

Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga,

leiab üksm on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb eelselt, et apellatsioon

sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata (RKKKo nr 3-1-1- -07). Riigikohtu 55 kriminaalkolleegium on leidnud, et sellisena tuleb käsitada apellatsiooni, milles esitatud

argumendid ei ole konkreetse kriminaalasja lahendamise seisukohalt õiguslikult relevantsed ega anna seetõttu ühelgi juhul alust esimese astme kohtuotsuse või selles

esitatud järelduste muutmiseks. Küsimus, kas esitatud apellatsioon on ilmselt

põhjendamatu KrMS § 326 lg 2 teise lause tähenduses, tuleb ringkonnakohtul lahendada iga kriminaalasja pinnalt eraldi, arvestades kaebuses esitatud argumentide

asjakohasust (RKKKo nr 3-1-1- - 96 09). Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, peab ringkonnakohus KrMS § 326 lg 2 teisest lausest juhindumist eriti

põhjalikult kaaluma, lähtudes konkreetse asja eripärast. Õiguslikult asjakohase taotluse ja põhjendustega apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis,

kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt mõistetud karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist

on perspektiivitu apellatsiooniga. Nii võib ringkonnakohus jätta karistuse muutmist taotleva apellatsiooni KrMS § 326 lg 2 teisele lausele tuginevalt läbi vaatamata

põhjendusega, et mõistetud karistus ei hälbi karistuspraktikast (RKKKo nr 3-1-1- - 120

09). Siinjuures peab kohtukolleegium vajalikuks selgitada, et eelosutatud Riigikohtu lahendites viidatud KrMS § 326 lg le 2 vastab käesoleval ajal samas sõnastuses KrMS - § 326 lg 3.

Kohtukolleegium leiab, et käesoleval juhul puuduvad absoluutselt igasugused võimalused maakohtu otsuses tehtud õiguslike järelmite muutmiseks. Apellatsioonis ei

vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata

põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. Vaidluse esemeks on üksnes süüdistatavale kohtuotsusega mõistetud karistuse raskus.

Kohtukolleegiumi hinnangul põhineb süüdistatava arusaam, et maakohus on eiranud

Riigikohtu otsuse 3-1-1- -15 p-s 23 antud juhiseid ja on vastuolus Riigikohtu 90

4

nimetatud otsusega, es mõist temale raskema karistuse, kontekstist väljarebitud ühel

lausel. Tegelikult on Riigikohtu otsusest mad madalama astme , millega tühistati mõle

kohtuotsused osaliselt ja saadeti kriminaalasi G.B ja . varguse Z B

süüdistuses ja isikutele liitkaristuse mõistmises, OÜ tsiviilhagi ning menetluskulude D

osas uueks arutamiseks Harju Maakohtule teises kohtukoosseisus, üheselt välja

loetav, et olukorras, kui kriminaalasja ei arutata uuesti , ei tule lühimenetluses vähendada ka varguse eest mõistetud üksikkaristust. Tähelepanuta ei saa jätta seda, et Harju Maakohtu 2. detsembri 2015. a määrusega tagastati kriminaaltoimik KrMS §

235-1 lg 1 p 3 alusel Põhja Ringkonnaprokuratuurile, sest kriminaaltoimiku

materjalidest ei piisanud kriminaalasja lahendamiseks. Nimelt ei olnud kriminaaltoimikus oleva tsiviilhagi lahendamiseks küllaldaselt tõendeid.

Uuesti saadeti kr

iminaalasi kohtusse üldmenetluses, mis tähendas muuhulgas ka seda, et üldmenetluses tehtud süüdimõistva otsusega ei saa . le KarS § Z B- 199 lg 2 p 7, 8 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest mõista karistust rohkem kui 2

aastat ja 6 kuud. Ehk siis, . nkaristuse ülempiiriks on mõistetud e ö 3/3 karistus, mitte selle karistuse 1/3 võrra vähendatud osa. Selline seisukoht on kooskõlas ka Riigikohtu

poolt otsuses 3-1-1- - 83 12 väljaöeldud seisukohaga. Nimelt selgitas Riigikohus viidatud otsuses, et isiku karistamise aluseks on KarS § 56 lg 1 kohaselt tema süü. Süü suurus ei sõltu sellest, millises menetlusliigis süüküsimus lahendatakse. Ka lühimenetluses

peab karistuse mõistmine vastama täpselt samadele põhimõtetele nagu üldmenetluses. Selliselt saadud karistust vähendatakse kolmandiku võrra. KrMS § 238 lg-s 2 ettenähtud põhikaristuse kergendamine ühe kolmandiku võrra on aga ainuüksi menetlusõiguslikuks vastukaaluks mitmetest menetlusõigustest loobumisele.

Neil asjaoludel ja lähtuvalt KrMS § 326 lg b kohtukoosseis üksmeel -st 3 leia selt, et

esitatud apellatsioon damatu. on ilmselt põhjen

/allkirjastatud digitaalselt/