2-16-16277/18 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. juuni 2017.a Tallinnas

Tsiviilasja number

2-16-16277

Tsiviilasi

Xxxx

OÜ

hagi

Tallinna

linna

(Tallinna

Kommunaalameti kaudu) vastu kahju hüvitamise

nõudes.

Tsiviilasja hind

1033,89 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Xxxx OÜ (registrikood: xxxx; asukoht: xxxx)

Hageja lepinguline esindaja: Mirjam-Mari Xxxx (e-post:

menetlus@youroffice.ee)

Kostja: Tallinna linn (Tallinna Kommunaalameti kaudu;

tegevuskoht:

Mündi

2,

Tallinn

15197;

e-post:

kommunaal@tallinnlv.ee)

Kostja

lepingule

esindaja:

Xxxx(e-post

Xxxx@tallinnlv.ee)

Menetluse liik

RESOLUTSIOON

lihtmenetlus

Mõista Tallinna linnalt (Tallinna Kommunaalameti kaudu) välja Xxxx OÜ kasuks

kahju hüvitis 947,73 eurot.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta 8,34 % ulatuses Xxxx OÜ kanda ja 91,66 % ulatuses Tallinna linna

(Tallinna Kommunaalameti kaudu) kanda.

Edasikaebamise kord

Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale

esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. TsMS § 632 lg 3 kohaselt kirjeldava

või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise korral puuduva osaga vastavalt TsMS § 448

lõikele 4¹ hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest.

Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga

täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi

kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See

ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kirjeldav ja põhjendav osa

TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud

korras, järgides üksnes käesolevas seadustikuks sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui

tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. Hagi

hind on 377,20 eurot ja kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud

korras vastavalt TsMS § 405 lg-le 1. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest

välja kirjeldava ja põhjendava osa. Kohus täiendab otsust TsMS § 448 lõikes 4ˡ sätestatu

kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates

kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei

pea

põhjendama.

Otsuse

täiendamine

lahendatakse

kirjalikus

menetluses.

Teisele

menetlusosalisele otsuse täiendamisest ei teatata. Kohus võib kohtuotsuse tervikuna koostada

ka käesoleva seadustiku § 444 lõigetes 1 ja 2 sätestatu kohaselt. Otsuse täiendamise korral

puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse

kättetoimetamisest arvates. TsMS § 448 lg 4² kohaselt juhul, kui menetlusosaline ei ole kohtule

TsMS § 448 lg 4ˡ sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata

otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise

õigusest loobunud.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude

jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Vajaduse

korral

määrab

kohus

kindlaks

menetluskulude

proportsionaalse

jaotuse

menetlusosaliste vahel.

TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja

menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja

on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Harju Maakohtu 19.06.2017 määrusega võttis kohus

vastu hagist osalise loobumis ning lõpetas menetluse asjas hageja nõudes summas 86,16 eurot.

Kohus jätkas menetlust kahju hüvitise nõudes summas 947,73 eurot. TsMS § 168 lg 2 kohaselt

kannab hageja menetluskulud, kui menetlus lõpetatakse määrusega ja TsMS § 168 lõigetest 3-5

ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 4 kohaselt juhul, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi,

kannab ta kostja menetluskulud. Kohus jättis TsMS § 168 lg 4 alusel menetluskulud kostja

vastu esitatud nõudes 86,16 eurot hageja kanda.

TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud

vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab

menetlusse jäänud hagi summas 947,73 eurot täies ulatuses, tuleb asja menetlemisega

kaasnenud menetluskulud jätta kostja kanda.

Kuivõrd kohus on seoses nõudest loobumisega summas 86,16 eurot jätnud menetluskulud

hageja kanda ja menetlusse jäänud nõude summas 947,73 eurot menetluskulud seoses hagi

rahuldamisega jätnud kostja kanda, siis lähtudes hagi hinnast on kohus rahuldanud hageja

nõude 91,66% ulatuses. Seega tuleb käesoleva tsiviilasja menetluskulud jätta hageja kanda 8,34

% ulatuses ja kostja kanda 91,66 % ulatuses.

Kohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest

alates.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik