1-17-4530/9 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-17-4530

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21.juunil 2017. a, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-17-4530 Kohtukoosseis Kohtunikud Orvi Tali, Sten Lind ja Urmas Reinola Kriminaalasi T.H s 9- üüdistuses KarS § 199 lg 2 p § 25 lg 2

järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 9.mai 2017.

a otsus lühimenetluses Apellatsiooni esitaja

Süüdistatav , isikukood: T.H

XXX (viibib ), kodakondsus: Jõhvi arestimajas

kodakondsuseta, emakeel: vene keel, haridus: X , XX

X , X , kriminaalkorras karistatud korduvalt, XX XX kahtlustatavana kinni peetud alates 7.05.2017.

RESOLUTSIOON

Jätta apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. T.H

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 1 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.

SÜÜDISTUS:

1. T.H on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema, olles isik, kes on karistatud 21.09.2016 Harju Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi 8 kuulise vangistusega, mille ta kan 17.01.2017, uuesti 07.05.2017 kella 14.15 ajal dis ära 17.05.2016 –

võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis Tallinnas X asuva X

XX XX

restorani ruumidest ot, pani need kotti HH’ile kuuluvad tööriistad, koguväärtusega 190 eur ning suundus restorani väljapääsu poole, kuid vargus jäi lõpule viimata, sest restorani sissekäigus tuli talle vastu , kes pidas ta kinni ning kutsus sündmuskohale politsei. HH

1-17-4530

Seega pani T.H toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, süstemaatiliselt, see on KarS § 199 lg 2 p 9 § 25 lg 2 järgi - kvalifitseeritava kuriteo.

MAAKOHTU OTSUS:

2. Harju Maakohus tunnistas T.H 9-

süüdi KarS § 199 lg 2 p § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises

9 kuud vangistust. ja mõistis talle karistuseks KrMS §

238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti

6 kuud vangistust. arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg KarS § 68 lg 1 kohaselt ning karistuse kandmise alguseks loeti 7.05.2017.

2.1 KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 alusel mõisteti välja riigituludesse p 4, 9 T.H-lt menetluskuludena kaitsjatasu summas 120 eurot ja sundraha summas 352.50 eurot. KrMS §

180 lg 3 alusel kohustati T.H tasuma menetluskulud 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest.

APELLATSIOON:

3. Apellatsiooni esitas T.H. süüdistatav

3.1 T.H taotleb ringkonnakohtul maakohtu le vaadata. Leiab, et temale otsus ü

mõistetud karistus 9 kuud, mida vähendati 1/3 võrra on liiga range, tegemist on varguse katsega ja kahju puudub. Leidis asjad ning oli peetud kinni ajal, mil vaatas kotti. Lisaks esitas T.H apellatsiooni menetluskulude osas, milles palub arvestada, et ta on invaliid, sissetulekuks on ainult pension, tal puudub elukoht ning tal ei ole rahalist toetust.

KRIMINAALKOLLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:

4. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning esitatud apellatsiooniga leia

ning b üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt sedastanud (nt -1-1-64-11; määrused nr 3 3-1-1-43-11; 3-1-1-86-11 ja 3-1-1-6-13 p 6), et ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, st need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga.

Apellatsioonis taotletakse vaid otsuse muutmist ja menetluskulude osas. karistuse määra

Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud järelduste muutmiseks. Apellatsiooni sisust lähtudes on tegemist perspektiivitu apellatsiooniga, mille arutamine ei saa kaasa tuua käesolevas määruses esitatud põhjendustest erinevaid seisukohti.

4.1 Küsimus, kas esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, tuleb ringkonnakohtul lahendada iga kriminaalasja pinnalt eraldi, arvestades kaebuses esitatud argumentide asjakohasust (RKKKo nr 3-1-1-96-09).

1-17-4530

Kuigi süüdistatav süüd ei vaidlusta, on ta apellatsioonis osundanud asjaolule, et leidis asjad ning vaatas asju ajal, kui oli peetud kinni. Ringkonnakohus leiab, et see väide on täielikult pal ja ainetu jasõnaline . Apellant ei ole oma sellist argumenti tõenditega sidunud ega põhjendanud. argumenti ei pea ringkonnakohus asjakohaseks ning jätab selle Nimetatud edasiselt tähelepanu alt välja. kõiki oma seisukohti põhjendanud, ne Maakohus on otsuses ed põhjendused hõlmavad kõiki koosseisu seisukohast olulisi asjaolusid. Maakohtu põhjendused varguse koosseisu tuvastamisel vastavad väljakujunenud kohtupraktikale, mida ringkonnakohtul ei pea otstarbekaks revideerima asuda.

5. K t, et toodud argumendid ei anna olleegium leiab üksmeelsel süüdistatava apellatsioonis

alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega lühemaajalise vangistuse T.H-le mõistmiseks.

KarS § 199 lg 2 p 9 sanktsioon näeb ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse, seega . Maakohus on T.H sanktsiooni keskmine määr on 2 aastat 6 kuud vangistust karistanud 9 kuulise vangistusega, mida vähendatud 1/3 võrra. Maakohtu poolt mõistetud karistus jääb tunduvalt alla sanktsiooni keskmist määra ning on sanktsiooni alammäära lähedane, mistõttu on maakohtu poolt mõistetud karistuse määr enam kui kohane.

Käesoleval määra valikul materiaalõigust ebaõigesti juhul ei ole maakohus karistus

kohaldanud ning maakohus on jälgitavalt põhjendatud karistusliigi ja määra valiku aluse - ks

olevaid asjaolusid. Nii on maakohus arvestanud karistust kergendatavate ja raskendavate asjaolude puudumist

- kui ka eripreventiivseid , süüdlase iseloomustavaid andmeid, samuti üld eesmärke ning andnud sellega seisukoha ka juba apellatsioonis esitatule. Maakohtu poolt tähelepanuta jäetud KarS § 57 loetellu kuuluvaid karistust kergendavaid asjaolusid ringkonnakohus ei tuvastanud. Varguse avastamine ja varastatud esemete kannatanule tagastamine ei sõltunud ilmselgelt tahtest, mistõttu ei o T.H le asjakohane arvestada karistust kergendava asjaoluna kuriteoga tekitatud kahju puudumist.

Kolleegium asub seisukohale, et maakohus on vangistuse määra mõistmisel kõike olulisi asjaolusid, mis võiksid mõjutada vangistuse määra juba arvesse võtnud ning karistusmäära veelgi lühendamiseks seaduslikud alused puuduvad.

6. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid välja mõistes süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Kohtukolleegiumil tuleb märkida, et seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Pelgalt esitatud taotlus otsuse tühistamiseks menetluskulude osas, ei ole aluseks jätta menetluskulusid riigi kanda. KrMS § 2565 lg 2 sätestab, et süüdimõistavat otsust kiirmenetluses tehes vähendab kohus KrMS § 179 lg 1 sätestatud sundaraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Kuivõrd kriminaalasi lahendati kiirmenetluse korras, siis vähendas kohus kooskõlas KrMS § 2565 sundraha suurust poole võrra ning selle summa veelgi vähendamiseks puuduvad käesoleval juhul seaduslikud alused.

6.1 Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et

T.H esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Kolleegium leiab, et

T.H-lt aakohtu istungil ei ole välja mõistetud menetluskulud ei ole suured. M

T.H ega tema kaitsja taotlenud menetluskulude osalist riigi kanda jätmist.

1-17-4530

Maakohus on ilmselgelt arvestanud asjaoluga, et T.H on invaliid ning tema sissetulekuks on pension, mistõttu lt võimalikuks anda võimaluse tasuda pidas sellest tuleneva menetluskulud 12 kuu jooksul ositi

kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kohtukolleegium peab vajalikuks veel ka märkida, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei tähenda ainuüksi isiku viibimine vangistuses seda, et ta ei ole võimeline menetluskulusid tasuma. Asjaolu, et isik peab kandma vangistust ja hetkel sissetulekud puuduvad, ei saa olla menetluskulude riigi kanda jätmise aluseks. Lisaks on pärast süüdimõistva otsuse jõustumist ja täitmisele pööramist t S § 424 sättest kriminaalmenetluse kulude tasumise ulenevalt KrM pikendamise tähtaega võimalik mõjuval põhjusel korduvalt pikendada, kuid käesoleval juhul ei ole kohtuotsus jõustunud ja täitmisele veel pööratud menetluskulude osas. Kolleegiumi selline seisukoht on koosk -1-1-2- õlas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendis tooduga nr 3 12.

7. on ilmselgelt Eeltoodud põhistusel leiab kriminaalkolleegium üksmeelselt, et apellatsioon põhjendamatu ning tuleb juhindudes KrMS § 326 lg 3 jätta läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/