4-17-2414/10 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

4-17-2414 1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. juuni 2017, Narva kohtumaja, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-17-2414 (233017002259) Kohtunik Merit Bobrõšev Menetlusalune isik/kaebuse esitaja V.S

isikukood xxx; elukoht xxx; Eesti Vabariigi kodakondsus; ei tööta Kohtuväline menetleja

Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskond asukoht Vahtra 3, 21003 Narva. Väärteoasi

V.S kaebus Politseija Piirivalveameti

Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna

patrullpolitseinik Edvard Lalli 26.04.2017

kiirmenetluse otsusele nr 233017002259 V.S

LS § järgi karistamises 239 lg 1 p 1

rahatrahviga 30 , s.o summas 120 eurot trahviühikut

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus ning t

V.S ühistada kohtuvälise menetleja, s.o

Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna

patrullpolitseinik Edvard Lalli 26.04.2017 kiirmenetluse otsus nr 233017002259, osaliselt, s.o karistusmäära osas.

2. LS § 239 lg 1 p 1 järgi rahatrahviga 15 Karistada V.S (viieteistkü trahviühiku ulatuses, s.o kümmend) eurot. mne) 60 (kuus

Edasikaebekord

Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema

advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule

30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

4-17-2414 2

avalikult teatavakstegemisest.

Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas:

1. Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna patrullpolitseinik

Edvard Lalli 26.04.2017 kiirmenetluse otsusega nr 233017002259 karistati LS

V.S § järgi LS § nõuete rikkumise eest rahatrahviga trahviühiku ulatuses, 239 lg 1 p 1 33 lg 3 30

s.o 120 eurot selles, et juhtis 26.04.2017 kella 14:37 paiku V.S Tööstuse tn 4,

Sillamäe Viru maakond mootorsõidukit kui ei olnud nõuetekohaselt ki linn, Idannitatud turvavööga V.S LS § nõudeid ja pani toime LS § . Selliselt rikkus

33 lg 3 239 lg 1 p

1

ettenähtud väärteo. Kohtuväline menetleja määras, et rahatrahv on määratud tasuda ositi kahes võrdses osas. Viimase osa tasumise tähtpäev on 26.06.2017.

2.

Kohtuvälise menetleja otsusele esitas V.S 27.04.2017 kaebuse, milles taotleb vaidlustatava kohtuvälise menetleja otsuse ümber vaatamist ja määratud trahvi vähendamist.

Kaebuse esitaja põhistab esitatud taotlust sellega, et on vanaduspensionär ja ca 10 aasta jooksul ei ole liikluseeskirju rikkunud.

3. Kuna kaebus kohtuvälise menetleja otsusele esitati puudustega, koostas kohus 16.05.2017 puuduste kõrvaldamise määruse, millega kohustas kaebajat kõrvaldama puudused hiljemalt 29.05.2017.

4. V.S

kõrvaldas puudused 29.05.2017, s.o tähtaegselt. Kaebusest nähtub, et

kaebaja alustas sõitu sõidukiga registrimärgiga ning ühtlasi paigutas peale turvavöö. xxx

Määratud trahv on kaebajale, kui pensionärile liialt suur. Varasemad rikkumised puuduvad.

Esitatud taotlust põhjendab kaebuse esitaja viitega 22.05.2017 telesaatele „Reporter“, kus

toodi välja, et turvarihma nõuetekohase rikkumise korral tuleb loobuda karistusest ning

esmakordsel rikkumisel piirduda hoiatusega. Kaebuses märgitakse, et kaebaja taotleb asja läbivaatamist kirjalikus menetluses.

5. 31.05 -

.2017 edastas kohus vastavalt VTMS § le 120 kohtuvälisele menetlejale kaebuse koopia, paludes seisukohta esitatud kaebuse osas ning seisukohta, kas kohtuväline menetleja peab võimalikuks vaadata kaebus läbi kirjalikus menetluses.

6. 06.06.2017

registreeris Viru Maakohus kohtuvälise menetleja seisukoha väärteoasjas,

millest tuleneb muuhulgas, et kohtuväline menetleja on nõus kaebuse läbivaatamisega

kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja seisukohad vastuseks kaebuses toodule on alljärgnevad.

6.1. asub seisukohale, et kaebus ei kuulu rahuldamisele.

Kohtuväline menetleja

6.2. Teo toimepanemine on tõendatud väärteoasja materjalidega. Liiklusseaduse § 33 lg 3,

mis sätestab, et sõidukis, millel on turvavööd, peab juht olema sõidu ajal turvavööga

nõuetekohaselt kinnitatud, on kohustav norm, milles toodud aktiivse tegevuse tegemata jätmine toob kaasa karistuse.

6.3. Menetlusalune isik võib kirjutada ütlused ka omakäeliselt. Asja materjalidest nähtuvalt

on menetlusalune isik käesolevas väärteoasjas saanud realiseerida oma õigust anda ütlusi.

V.S kirjutas kiirmenetluse otsuse ütlustes, et alustas 26.04.2017

mootorsõidukiga registreerimismärgiga sõitu ning seejärel pani turvavöö kinni, st sõidu xxx

ajal. Lähtudes ülaltoodud seaduse paragrahvist peab juht olema sõidu ajal olema kinnitatud

turvavööga, mitte sõidu ajal end turvavööga kinnitama. Selline teguviis on ohtlik, sest juhi

tähelepanu on jagatud, sest juht peab mitut asja korraga tegema ning sellised toimingud võivad segada juhtimist või liiklusolude tajumist.

6.4. on välja antud juhtimisõigus, mille saamise eelduseks on V.S-ile

liiklusreeglite ja liiklusseaduse tundmine, mistõttu on ta teadlik liiklusseaduses sätestatud

4-17-2414 3

nõuetest. Eeltoodust tulenevalt on kohtuväline menetleja seisukohal, et menetlusalune isik on

õigusrikkumise toime pannud tahtlikult. Juhtides mootorsõidukit, olemata turvavööga kinnitatud, võtab juht teadlikult riski. Teatavasti on risk võimalik oht. Igapäevaelu sündmused

toimuvad alati mingi ohu foonil ning seetõttu on alati ka võimalik, et see oht realiseerub.

Sellisel moel mootorsõiduki juhtimine kujutab endast liikluses ohu loomist ja on seega

objektiivselt ühiskonnas soovimatu ja vastab koosseisule. Kohtuväline menetleja on

seisukohal, et sellise nõude kehtestamine kannab seadusandja soovi kohustada liiklejaid

kaitsma oma tervist võimalike ohtude realiseerumise tagajärjel tekkida võivate

tervisekahjustust eest. V.S on toimepandud teoga lisaks seadusandja poolt kehtestatud

nõuete rikkumisele suhtunud hooletult iseenda tervise kaitsmisesse.

6.5. Kohtuväline menetleja leiab, et isiku süü on piisavalt suur ja määratud rahatrahv

vastab toimepandud teole. Eeltoodu alusel palume jätta V.S kaebuse rahuldamata ja kiirmenetluses tehtud otsuse muutmata.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

7. Kohus, tutvunud esitatud kaebuse ja selle lisadega

, väärteoasja materjalide ning kohtuvälise menetleja seisukohaga, asub alljärgnevatele seisukohtadele.

8. Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse pii dest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse ri

tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused.

VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 ,

sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas

tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest

määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 9) ning kas lõpetada

väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile.

9. LS § õidukis, millel on turvavöö olema sõidu ajal turvavööga 33 lg 3 kohustab s , juhti

nõuetekohaselt kinnitatud ama § 33 lg 2 p 6 kohaselt peab juht enne sõidu alustamist . S

veenduma, et tema ja sõitjad kasutavad nõuetekohaselt turvavahendeid.

Osutatud õigusnormi valguses tõusetub esmalt küsimus selle kohta, kas sõiduk, milles V.S

viibis, sõitis.

Vaatamata sellele, et kohtule adresseeritud kaebuse asjaolude kirjelduses on kaebaja

kirjeldanud justkui seda, et kaebaja alustas sõitu sõidukiga ning ühtlasi paigutas peale turvavöö, ehk sisuliselt võib kaebaja kirjeldatust välja lugeda, et ajal, mil ta paigaldas endale turvavööd ei toimunud liikumist vaid hoopis liikuma hakkamine, siis leiab kohus asjaolusid kogumis hinnates, et need tõendavad, et V.S paigaldas turvavööd sõidu ajal

.

Sellise seisukoha kujunemisel osutab kohus tunnistaja K P (P ) ütlustele, millest lähtuvalt

märkas ta Tööstuse tänaval olles sõiduautot 26.04.2017 kell 14.50 Skoda Praktik

registrinumbriga xxx, mille . Tunnistaja juht ei olnud sõidu ajal turvavööga kinnitatud

täpsustab, et märgates tema politseiametnikust paarimeest E. Lalli läh

enemas, hakkas juht sõidu ajal turvavööd kinnitama.

Seega annab tunnistaja üheselt mõistetavaid ütlusi selle kohta, et tegemist oli liikuva

sõidukiga. Sedasama V.S väärteo koht antud ütlustes on kinnitanud ka a , kust tuleneb, et 26.04.2017 auto xxx

alustas sõitu ning seejärel pani kinni turvavöö Sillamäel Kesk

4-17-2414 4

tn 2, NPM Silmet kontori ees. Mootorsõiduki liikumine nähtub ka väärteomaterjalide lisaks

olevalt CDplaadilt. Eelnevast juhtis sõidukit, st tuleneb järeldus, et V.S mootorsõiduk oli liikumises.

Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles V.S juhitud mootorsõidukil turvavöö ki, et

puudus või esineksid LS § 30 lg s 2 nimetatud asjaolud, millega oleks vabandatav turvavöö -

kasutamata jätmine, selle nõuetekohane kinnitamata jätmine. Hinnates väärteomenetluse käigus kogutud tõendeid, tuleb tõdeda nii menetlusse kaasatud isikuliste tõendiallikate kui ka

kaebuse esitaja enda selgituste pinnalt, et juhitud sõiduk oli liikumises, see V.S sõitis, ent turvavöö oli nõuetekohaselt kin V.S LS § 33 lg

nitamata. Selliselt rikkus -s

3 sätestatud kohustust ja pani toime LS § 239 lg 1 p s 1 ettenähtud väärteo. Seega on -

kohtuväline menetleja V.S käitumisele andnud õige hinnangu. Osutatud normide kontekstis loeb kohus asjakohat

uks kaebuse esitaja õigustused ja selgitused

selle kohta, et

sõidu algus ja turvavöö kinnitamine toimusid üheaegselt. Kohtu arusaama

kohaselt tuleneb osutatud õigusnormidest üheselt ja selgesti mõistetavalt, et mootorsõiduki juhil lasub kohustus veenduda o

sutatud normide täitmises juba enne sõidu alustamist ja kui juba juhitakse mootorsõidukit, peab turvavöö, kui sõidukil on turvavöö, olema nõuetekohaselt kinnitatud.

Kokkuvõtvalt leiab kohus, et väärteomenetluses koostatud tunnistaja ülekuulamise protokolli, videosalvestuse ütlustega ja V.S on väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud LS §

239 lg 1 p-s 1

ettenähtud väärteona.

Seega rikkus menetlusalune isik LS § lg 3 nõudeid ja realiseeris LS § 33 239 lg 1 p1

sätestatud väärteokoosseisu. Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud

väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et

menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle on toime pannud menetlusalune isik, kes ka ise on temale süüks arvatud teo toimepanemist tunnistanud (§ 133 p 3). amuti on see süütegu õigesti kvalifitseeritud (§ 133 p 4). S

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Ida prefektuuri

Narva politseijaoskonna patrullpolitseinik Edvard Lall kes on täidesaatva riigivõimu

volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes ning kuivõrd tegemist on politseiametnikuga, siis VTMS § 10 lg 31 mõttes on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust

koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud ja kaebaja pole ka kohtule

adresseeritud kaebuses osutanud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid

(§ 133 p 6). Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on

menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteoasja lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9 mõttes.

10. 239 lg 1 p 1

Vastavalt LS § sätetele karistatakse turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata jätmise eest rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § ettenähtud väärte 33 - 3 lg s o

toimepanemise eest LS § järgi trahviühikuga 239 lg 1 p 1 30 , s. 120 euro . Seega on o ga karistus määratud LS § ettenähtud sanktsiooni määra ületava määras 239 lg 1 p 1 keskmist

s .

11. Vastava

lt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid

ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanem

isest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

4-17-2414 5

Käesoleval juhul leiab kohus, et väärte on kaebuse esitanud isiku süü o eest keskmisest

väiksem, mis peaks tingima sellele vastavalt ka karistuse, mis on sanktsiooni keskmist määrast allapoole jääv.

Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu.

Kohtuväline menetleja on karistust kergendava asjaoluna tuvastanud süü tunnistamise, mida

ka kohus peab võimalikuks arvestada. kohtuväl Karistust raskendavaid asjaolusid ine

menetleja tuvastanud ei ole ja ka kohus ei tuvastanud väärteotoimikuga tutvudes karistust raskendavate asjaolude esinemist.

Peale karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude tuvastamise tuleb karistuse valikul

lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest.

Väärteotoimikule lisatud karistusregistri väljatrükist nähtuvalt ei ole kaebajat eelnevalt väärteoega ka kriminaalkorras karistatud. Kohtu veendumuse kohaselt viitab eelnev sellele, et kaebajat saab pidada õiguskorda, sh liikluseeskirju järgivaks isikuks, kellele on mõistetavad

ja arusaadavad nii liiklusseadusest tulenevad nõuded, kuid kes peab vajalikuks ka neist nõuetest kinnipidamist. Samuti on kaebuse esitaja kinnitanud et varemalt ca 10 aasta jooksul ei ole ta liikluseeskirju rikkunud. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid ja õiguskorra kaitsmise huvisid, leiab kohus, et määratud põhikaristus ettenähtud sanktsioon üle

keskmise matu. määra on põhjenda N tud, menetlusalusel isikul kehtivad karistused puuduvad. Samuti on menetlusalune agu märgi isik oma süüd tunnistanud, st et tegemist karistust kergendava asjaoluga KarS § 57 lg 1 p 3

tähenduses. Sedastatavad pole ka muud asjaolud, mille põhjal saaks pidada piisavalt tõenäoliseks, et menetlusa turvavööd kinnitamata sõidukit juhtima lune isik asub taas

ja mis

võiks kaasa tuua keskmisest sanktsioonimäärast rangema karistuse kohaldamise. Neid asjaolusid arvestades asub kohus seisukohale, et kohtuväline menetleja on eksinud karistuse

mõistmise üldpõhimõtete vastu, selline eksimus on hinnatav materiaalõiguse ebaõige kohaldamisena ning toob kaasa kohtuvälise menetleja otsuse tühistamise kohaldatud karistuse määra osas.

Ühtlasi leiab kohus eeltoodud asjaolude pinnalt, et kaebajast menetlusaluse isiku suhtes on

võimalik kohaldada karistusmäära, mis jääb allapoole sanktsiooni keskmist, so alla 25 trahviühiku ning kuna sedastatav on ka karistust kergendava asjaolu esinemine ja kaebajat ei

ole eelnevalt ka karistatud, siis asub kohus seisukohale, et menetlu

saluse isiku teosüüd koostoimes eelnevalt nimetatud asjaoludega, on võimalik vaadelda sellisena, mis toob kaasa rahatrahvi kohaldamise 15 trahviühiku ulatuses ja on võrdeline 60 euroga.

12. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ilmnenud kohtuvälise menetleja poolt materiaalõiguse ebaõige kohaldamisega kaasneb kohtuvälise menetleja otsuse

tühistamine ning esitatud kaebuse rahuldamine V.S karistuse kergendamiseks

. VTMS § 132 p 2 alusel tühistab kohus kohtuvälise menetleja LS § 239 lg 1 p V.S-ile

1 järgi määratud karistuse osas ja teeb selles osas uue otsuse. Kohtu hinnangul on põhjendatud isiku karistamine LS § 239 lg 1 p 1 järgi 1 trahviühiku 5 ulatuses, s.o 60 eurot.

Kuna V.S on tasunud määratud rahatrahvist 60 eurot, siis on määratav rahatrahv laekunud.

/allkirjastatud digitaalselt/