1-16-2989/22 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

21. juuni 2017, Narva kohtumajas, kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-16-2989 Kohtunik Anu Ammer Kohtuasi

Viru Vangla kolmanda üksuse Viru piirkonna

kriminaalhooldusametniku Triin Tarendi erakorraline ettekanne taotlusega K P täiendava kohustuse määramiseks Süüdimõistetu

Kohtumääruse õiguslik alus K P, i.k. xxxx, ukoht xxxx el : KrMS § 427 lg 1, KarS § 74 lg 4, § 75 lg 2 p 5

RESOLUTSIOON

Kriminaalhooldusametniku taotlus rahuldada.

Määrata K täiendav kohustus läbida sõltuvusalane nõustamine psühhiaatri juures P tähtajaga 31.01.2018.

Edasikaebamise kord

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja ettekande sisu

Viru Maakohtu 01.09.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-2989 lühimenetluse korras mõisteti

K P

200 lg 1

süüdi KarS § järgi ning KrMS § 238 lg 2 alusel, vähendades karistust ühe kolma P karistuseks 1 aasta ja 4 kuud vangistust ndiku võrra, mõistis kohus K . KarS § 68 lg 1 alusel arvas kohus eelvangistuses viibitud aja kari p karistuseks 1 stusaja hulka ning mõistis K aasta 3 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas kohus mõistetud karistust Tartu Maakohtu 28.05.2015 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (5 kuud 27 päev ngistust) ning mõistis K lõplikuks ärakandm a va P isele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 9 kuud ja 25 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3, 5 alusel jättis kohus vangistuse tingimisi kohaldamata ning määras katseajaks

2 aastat. Katseajaks allutas kohus K P kohustas teda kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja järgima KarS § 75 lg 1 ja lg 2 p 2, 21, 4, 8 sätestatud kontrollnõudeid. Ühtlasi kohustas kohus KarS § 75 lg 2 p 9 alusel K P katseajal alluma elektroonilisele valvele. Katseaja alguseks luges kohus 01.09.2016. 9.09.2016. Kohtuotsus jõustus 0

15.06.2017 esitas kriminaalhooldusametnik Triin Tarendi kohtule erakorralise ettekande taotlusega määrata K P täiendav kohustus, kuna süüdimõistetu on rikkunud katseajaks määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi, mitte omada või a narkootilisi või psühhotroopseid tarvitad aineid ning kohustust alluda elektroonilisele valvele.

Erakorralises ettekandes esitatu kohaselt teostas kriminaalhooldusametnik 26.05.2017 koos piirkonnapolitseinike A A ja A A kodukülastuse K P elukohta. Kodukülastuse käigus kontrolliti kohustuste täitmist - isikul tuvastati alkoholijoove 0,066 mg/l kohta, kasutati indikaatorvahendit Alcovisor nr 10200583 (järgmine kontrolliaeg 03.09.2017). Samuti kontrolliti kodukülastuse käigus kohustust mitte om

ada ja tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Kohustuse täitmist kontrolliti indikaatorvahendiga Rapid STAT ID no: 8-RSM-0109 (kehtivusaeg

08.2017)

P ilma ning testi näit oli THC positiivne. 01.06.2017 läks K

kriminaalhooldusametnikult selleks varem luba küsimata, ajakavas ettenähtust varem koju vaatamata asjaolule, et kriminaalhooldusametnik on korduvalt rõhutanud, et luba ajakava muutmiseks saab anda ainult kriminaalhooldusametnik, mitte valveametnik. 02.07.2016 ja

07.06.2017 lahkus K P hommikul kodust ajakavas märgitud ajast hiljem. Ajakavas märgitud aeg oli ke P

ll 6.51, 02.06.2017 väljus K kell 07.12 ja 07.06.2017 väljus 07.08. K P tunnistas alkoholi ja kanepi tarvitamist ning selgitas, et jõi 26.05.2017 tüdruksõbraga filmi vaadates 1,5 pudelit alkohoolset jooki A Le Coq ja tarvitas kanepit 19.05.2017 kodus, sest soovis maandada tüdruksõbraga tekkinud konfliktist tulenevaid pingeid. 01.06.2017 ilma kriminaalhooldusametnikult luba saama arvas, et piisab ta läks varem koju, kuna valveametnikule teatamisest. 02.06.2017 ja 07.06.2017 ei ärganud ta õigeaegselt ja seetõttu ei saanud ta ka väljuda kodust vastavalt ajakavale.

Senise kriminaalhoolduse kohta märgib ametnik, et K P katseaeg algas 01.09.2016.

Esmakohtumine kriminaalhooldusalusega toimus 09.09.2016. Antud kohtumise käigus tutvustati K P talle katseajaks pandud õigusi ja kohustusi ning elektroonilise valve tingimusi. Elektroonilise valve kohaldamine algas samuti 09.09.2016. Katseaja jooksul ei ole toimunud registreerimiskohustuse rikkumisi.

Alates 01.09.2016 õpib K erialal. Kriminaalhooldusaluse sõnul on ta valitud P xxxx xxxx erialaga rahul. Õpitulemuste põhjal on talle määratud ka stipendium. Elektroonilise valve kohaldamise perioodil on esinenud rikkumisi. 21.12. 2016 tehtud kirjalik hoiatus, sest K P oli rikkunud ajakava. Ta helistas samal päeval, et peab minema peale tundide lõppu veel konsultatsiooni ja seda kinnitas ka õpetaja. Kriminaalhooldusametnik andis loa minna koju järgmise bussiga, mis väljub kell 16.40. Kell 16.49 helistas K P, et jäi bussist maha.

04.01.2017 antud k P, et unustas kriminaalhooldusametnikku irjalikus seletuses väitis K õigeaegselt teavitada.

28.12.2016 vahetati K P jalavõru, sest see andis häireid, et seda on rikutud. Kriminaalhooldusalune ei osanud neid häireid põhjendada. Kuid arvas, et see võis tulla sellest, et 14.12.2016 kukkus talle koolis praktika käigus jala peale metallplaat. Jalavõrul kriminaalhooldusametnik ja nooremametnik silmaga nähtavat rikkumist ei täheldanud, kuid otsustati see asendada uue võruga.

29.05.2017 on tehtud K P kirjalik hoiatus, sest ajavahemikul 04.05.2017-18.05.2017 rikkus ta korduvalt ajakava. 04.05.2017 jõudis ta koju kell 15.06, kuigi ajakavas oli 16.40. K P selgitas 17.05.2017 antud kirjalikus seletuses, et see juhtus tema hooletusest, sest ta ei võrrelnud ajakava ja tunniplaani ega pannud tähele, et tunniplaan oli muutunud võrreldes koostatud ajakavaga.

10.05.2017 jõudis ta koju kell 16.29, kuigi ajakavas oli 16.40. Väidetavalt jõudis liinibuss varem ja seetõttu jõudis ka tema varem koju. 16.05.2017 ei jõudnud K P vastavalt ajakavale koju kell 15.06, vaid kell 16.39. Jällegi ei olnud kontrollinud K P tunniplaani muutusi võrreldes ajakavaga. Kriminaalhooldusametnik sai 19.05.2017 xxxx V fo, et kuna K P õpetaja J in jäid 18.05.2017 ära viimased tunnid, siis käis ta konsultatsioonil sellel ajal. Ametnikku ta sellest, ei teavitanud. kku Kuna ta tunnid lõppesid seega siiski kell 15.00, siis oleks ta pidanud ametni teavitama sellest muutusest etnik ja minema koju 15.50 bussiga, jõudes koju kell 16.37. Am helistas K P, kelle sõnul ei olnud ta telefonil kõneaega, et teavitada ametnikku sellest muudatusest. Seetõtt õudes u ootas ta koolimajas ja lahkus sealt vastavalt koostatud ajakavale j koju kell 17.24. Negatiivse asjaoluna toob , et K P isa osaleb oma poja kriminaalhooldusametnik välja asjaolu kasvatamises minimaalselt ja ema P ema L L elab teadaolevalt xxxx ja pojaga üldse mitte. K tal kontakt puudub. Kriminaalhooldusaluse isa J P rvalmajas asuvas korteris. K P elab eraldi kõ sõnul käib isa tema juurest üldjuhul läbi korra päevas, et tuua talle süüa ja bussisõiduks raha. K P

elab üksi, kuid tihti viibib tema juures ka tüdruksõber.

Tulenevalt eeltoodud probleemidest on kriminaalhooldusalane alates 28.02.2017 suunatud mitme

dimensionaalsesse pereteraapiasse eesmärgiga pakkuda alaealisele

kriminaalhooldusalusele rohkem tuge. Tulenevalt tekkinud olukorrast on nii kriminaalhooldusametnik kui ka MDFT terapeut seisukohal, et K P saaks veel rohkem tuge pakkuda psühhiaatriline abi. Kokkuvõtteks leiab kriminaalhooldusametnik, et K P on esinenud katseajal probleeme, kuid mitte nii olulisel määral, et jätkumist. need takistaksid kriminaalhoolduse

Lähtudes ee kohtule ettepaneku määrata K täiendav ltoodust teeb kriminaalhooldusametnik P kohustus läbida sõltuvusalane nõustamine psühhiaatri juures tähtajaga 31.01.2018. Ettepanekut tehes lähtub ametnik asjaolu on andnud kirjaliku nõusoleku sõltuvusalase nõustamise st, et K P läbimiseks. Kriminaalhooldaja on seisukohal, et nõustamine psüh hiaatri juures motiveeriks K P suurema kohusetundega suhtuma talle katseajaks pandud kontrollnõuetesse ja kohustustesse ning aitaks tal paremini mõista narkootikumide tarvitamisega seotud probleeme, mis omakorda vähendaks uue kuriteo sooritamise riski. Kohtumääruse põhjendused KarS § 74 lg 4 kohaselt, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.

KrMS § 427 lg 1 sätestab, et KarS § 74 lõike 4 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega.

Kohus, tutvunud erakorralise ettekandega, on seisukohal, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud. Esitatud asjaoludel saab täiendava kohustuse määramist käesoleval ajal pidada piisavalt mõjusaks ja vajalikuks abinõuks K mõjutamisel. P

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Ammer kohtunik