1-14-4684/112 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht 21. juuni 2017, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-14-4684 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär

Kätlin Koidumäe Prokurör Kaitsja Tõlk Ain Tali Andres Veski Jelena Laas Kohtuasi Viru Vangla materjalid vangistusest Vjatšeslav G.H tingimisi enne tähtaega vabastamiseks

Süüdimõistetu

VJATŠESLAV G.H i.k. 38108070285, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemise xxxx l: Karistuse kandmise algus 25.01.2014 ja lõpp 19.01.2019. Kohtuasja läbivaatamise aeg 12.06.2017, avalikul videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.

RESOLUTSIOON

Jätta Vjatšeslav G.H enne tähtaega

vangistusest tingimisi vabastamata.

Välja mõista Vjatšeslav G.H-lt menetluskuluna riigituludesse 138,72 eurot kaitsetasu vandeadvokaadi vanemabi Andres Veski

poolt õigusabi osutamise eest.

Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 AS-s SEB Pank, nr

EE932200221023778606 AS-is Swedbank, nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal või nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal,

viitenumber 2800049900, selgit -14-4684, usse märkida „Vjatšeslav G.H, 1 menetluskulud“.

Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

2

Välja mõista st Advokaadibüroo Sirje riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahendite Must kasuks 138,72 %) vandeadvokaadi vaneabi Andres Veski eurot (sh käibemaks 20 poolt süüdimõistetu Vjatšeslav G.H kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi

eest.

Edasikaebamise kord

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile, Vjatšeslav G.H-le

ja tema kaitsjale ning jõustumisel Riigi Tugiteenuste Keskusele. Asjaolud

Viru Vangla esitas 17.05.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava

Vjatšeslav G.H vangistusest tingim

isi enne tähtaega vabastamiseks.

Vjatšeslav G.H (endise nimega Vjatšeslav Julin) süüdi

on tunnistatud Harju Maakohtu 06.11.2014 otsusega KarS

199 lg 2 p 5,7,9, § 200 lg 2 p 4,7,8 järgi ning KarS § 64 lg 1 ja § 68

lg 1 kohaldamisega mõistis kohus talle karistuseks 4 t 11 kuud 25 päeva aasta vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 25.01.2014.

Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla

vabastamist. Vjatšeslav G.H tingimisi ennetähtaegset

Kohtuistung

Vjatšeslav G.H enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist Kinnipeetava sõnul taotles . ei

tekita ta probleeme, kuid vangla arvab vastupidi ja seepärrast on ta kinnises kambris.

Vabanemisel asub elama isa juurde, üks töökoht on juba olemas, tahab teise veel otsida.

Selgitas, et vabaduses oli tal probleeme alkoholiga, aga vanglas on läbinud vastavad

sotsiaalprogrammid ja arvas, et täiendavat alkoholivastast ravi ta ei vaja ja probleeme alkoholiga vabaduses ei tule, isegi suitsetamise kui väga tugeva sõltuvuse, jättis maha. Kinnitas, et tahab täita kriminaalhoolduse nõudeid, aidata oma vanemaid ja lapsi ning seada korda oma elu.

Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha,

mille kohaselt prokuratuur vabastamist vangistusest tingimisi enne Vjatšeslav G.H

karistusaja lõppu ör märgib, et ei toeta. Prokur

kinnipeetava kuritegusid iseloomustab vägivaldsus ning vangla hinnangul on kinnipeetav süstemaatiline režiimi rikkuja. Vähetähtsaks ei saa ka pidada seda, et Vjatšeslav G.H on olnud suured probleemid alkoholi tarvitamisega,

mis on vaadeldav uue kuriteo toimepanemise riskitegurina. Prokurör juhib tähelepanu ka kõrgele retsidiivsusnäitajale ning kehtivale distsiplinaarkaristusele.

Kaitsja on seisukohal, et on Vjatšeslav G.H võimalik ennetähtagselt vabastada, kuna tal on olemas võimalused vabanedes asuda elama seadusekuulekat elu: elukoht, töökoht ja toetavad lähedased on olemas. Ainsaks negatiivseks asjaoluks on distsiplinaarkaristus, kuid vaatamata

sellele on kaitsja hinnangul Vjatšeslav G.H kriminaalhoolduse abiga võimeline kandma

ülejäänud osa oma karistusest vabaduses.

3

Kohtumääruse põhjendused

Kohus, tutvunud asja materjalide ning prokuröri seisukohaga ja ära kuulanud kinnipeetava ning tema kaitsja leidis, et taotlus

ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.

Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab

kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise peamine eeldus on tema õiguskuulekas käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. Vjatšeslav G.H käitumine

vanglas ei ole olnud seaduskuulekas . Vastavalt

– tal on üks kehtiv distsiplinaarkaristus

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on

vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täitmata Kui süüdimõistetu ka vanglas range

.

järelevalve tingimustes jätkab õigusrikkumiste ning kuritegude toimepanemist, siis puudub kohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas.

Kinnipeetav on varem karistatud 10-l korral, reaalset vangistust kannab neljandat korda. at Eelmine vangistus oli kokku 10 aastat, kuna sai vanglas korduvalt karistusi juurde. Kuriteod varieeruvad: vargused, röövid, mootorsõiduki ärandamised, korduvad isikuvastased kuriteod,

sh ka ametikohustusi täitva isiku suhtes, ähvardamine, piinamine, joobes juhtimine, asja

omavoliline kasutamine, valeütluste andmine, ametliku dokumendi rikkumine. Käesolevalt

karistatud röövimise eest. Kuriteod valdavalt vägivaldsed. Soodusteguriks on alkohol, materiaalse kasu taotlemine, tegevusetus ja kriminaalne hoiak. Seega ei ole

Vjatšeslav G.H puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga.

Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetav asuks vabanemisel elama isa juurde. egemist on 2-toalise korteriga, kus elab Kodukülastuse käigus on välja selgitatud, et t ka isa elukaaslane Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on enne . tähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. Kinnipeetava lähedasteks peale isa on veel abikaasa ja nende ühine tütar, ema, vend ja poolõde. kellega suhted on head ja toetavad. Isik suhteb ka esimese abikaasa ja nende ühise lapsega.

Samas ei saa märkimata jätta, et arvestades kinnipeetava korduvkaristatust on tema tutvusringkonnas ilmselgelt kriminaalkorras karistatud isikuid, ka pereliikmeid (abikaasa on kuriteokaaslane). Kohus on seisukohal, et kriminaalse tausta, eluisikutega ning mõtteviisiga suh

tlemine ei soodusta kinnipeetava taasühiskonnastumist.

Isikule on vabanemisel garanteeritud töökoht xxxx, mis on oluline isiku iseseisva majandusliku

toimetuleku aspektist lähtudes ja seda olukorras, kus isik on varasemalt kuritegusid toime pannud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Tööle asumine aitaks vähendada ka tegevusetust

ja koos sellega ka alkoholi tarvitamist, mis omakorda peaks vähendama uute kuritegude toimepanemise riske.

Positiivseks loeb kohus ka asjaolu, et kinnipeetav on vanglas töötanud majandustöödel

koristajana, osales sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ ning läbis riigikeele kursuse A1

tasemel. adel. Samas Kinnipeetav on vanglas vestelnud ka psühholoogiga erinevatel teem programmist „Agressiivsuse asendamise treening“ kinnipeetav keeldus põhjusel, et ei vaja seda ega näe sellel mõtet.

4

Vjatšeslav G.H alkoholijoobes muutub vägivaldseks on probleeme alkoholi tarvitamisega, . Kohus on seisukohal, et juhul, kui isik ei suuda vabaduses hoiduda alkoholi tarvitamisest, siis

suureneb uue kuriteo toimepanemise risk. Samas

ei ole välistatud, et kinnipeetav pöördub vabanedes vanade harjumuste ning negatiivsete mõjutuste juurde tagasi.

Vangla hinnangul on üldise ko enäosus kahe aasta jooksul 4 rduva kuriteo toimepanemise tõ 2%

ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 61%, mis on

keskmisest oluliselt kõrgem näitaja ning vangla hinnangul on tegemist kõrgohtliku isikuga.

Uue kuriteo toimepanemise riski suurendab alkoholi tarvitamine ning majanduslike probleemide olemasolu. Kohtu hinnangul on isiku majanduslike raskuste saabumine vabaduses

aga tõenäoline ja seda olukorras, kus isikul on maksmata nõudeid üle 14 000 euro, vabanemisfondis on üksnes 488 eurot ning iseseisev majandusliku toimetuleku oskus on puudulik ja töökogemust omab seni ainult juhutöödelt.

Vangla iseloomustuse kohaselt on Vjatšeslav G.H vangistuses kergesti ärrituv, ta

ei suuda

oma negatiivsete emotsioonidega toime tulla. Tema suhtes on rakendatud täiendavaid julgeolekumeetmeid ning isik viibib sageli lukustatud kambris. Puuduliku empaatiavõime tõttu

võib reageerida teiste inimeste sõnadele või tegudele agressiivselt, kuna kasutab sellist käitumist enesekaitsevahendina. Tunnistab, et paneb kuritegusid sageli toime hetkeimpulsi ajel.

Isik lähtub oma põhimõtetest, on oma õiguste eest seisev. Esineb ka negatiivset suhtumist

vanglatöötajate vate õigusnormide suhtes. Kinnipeetav ei tea, ning kinnipidamiskohas kehti

mida o Vangistuses

ma eesmärkide saavutamiseks tegema peab. on Vjatšeslav G.H

süstemaatiline režiimi rikkuja, kes püüab oma tegusid õigustada ning nende osatähtsust

minimaliseerida. Ametnike suhtes negatiivse hoiakuga, varasemalt karistatud

distsiplinaarkorras ametnikuga ebaviisaka suhtlemise eest. Kinnipeetava enda sõnul on motiveeritud kuritegelikust käitumisest loobuma, kuid 28.01.2017 pani toime kaaskinnipeetava suhtes ründe, mis viitab sellele, et motivatsiooni muutuda ei ole.

Eeltoodust tulenevalt on kohus

seisukohal, et Vjatšeslav G.H puhul on tõenäoline kõrge

käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk ja seda olukorras, kus isik on varem olnud

kriminaalhooldusele allutatud (2013-2014)

, kuid ei ole katseaega nõuetekohaselt läbinud (sooritas uue kuriteo), seega ei ole varasem (sh tingimuslik

) karistus Vjatšeslav G.H-le positiivset eripreventiivset mõju avaldanud. Kohus on seisukohal, et isik on oma käitumisega näidanud ning näitab, et käitumiskontrollile allutamine ja kriminaalhooldus ei

ole tema puhul küllaldane meede uute kuritegude toimepanemise ära hoidmiseks.

Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel (elu ja töökoha olemasolu ning -

lähedaste toetus) ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ja vangistuse ajal (distsiplinaarkaristus) ning isikul tuleb karistuse kandmist jätkata vangistuses.

Kohus lisab täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest

vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Ammer Kohtunik

5

Tartu Ringkonnakohtu 17.08.2017 kohtumääruse

RESOLUTSIOON:

1.

Viru Maakohtu 21. juuni 2017. a määrus jätta muutmata.

2.

Määruskaebused jätta rahuldamata.

3. Määrata Advokaadibüroole Sirje Must makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Vjatšeslav G.H-le määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest 24 eurot, sh käibemaks 4 eurot.

4.

Mõista Vjatšeslav G.H-lt menetluskulu katteks Eesti Vabariigi kasuks välja 24 eurot, sh käibemaks 4 eurot.

5. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole.

Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks.

21.06.2017 kohtumäärus 1 4684 jõustus 08.09.2017 Tartu Ringkonnakohtu -14-

kohtumäärusega.