3-17-1283/4 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(5)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Kohtunik

Tallinna Halduskohus

Monika Laatsit

Määruse tegemise aeg ja koht

21. juuni 2017, Tallinn

Haldusasja number

3-17-1283

Haldusasi

M.S. esialgse õiguskaitse taotlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

2. Piirata M.S. õigust tutvuda Tallinna Vangla 20.06.2017

seisukoha lisaga nr 2 (riskihindamise ankeet).

Edasikaebamise kord

Määruse p 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest

arvates. Määruse p 2 peale võib esitada määruskaebus

Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15

päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD

1. Viru Vangla 03.05.2017 käskkirjaga nr 6-1/288-1 otsustati kinnipeetav M.S. paigutada

ümber Viru Vangla kinnise vangla osakonnast karistuse kandmise jätkamiseks Tallinna Vangla

Maardu üksuse avavanglaosakonda esimesel võimalusel, juhul kui kinnipeetav vastab

paigutamise hetkel jätkuvalt avavanglasse paigutamise tingimustele.

2. Tallinna Vangla 15.06.2017 käskkirjaga nr 5-1/17/1224 otsustati kinnipeetav M.S.

karistuse kandmise jätkamiseks paigutada ümber Viru Vangla kinnisesse osakonda. Otsuse

aluseks oli vangistusseaduse (VangS) § 21 lg 1 ning justiitsministri 25.03.2008 määruse nr 9

„Täitmisplaan“ § 17 lg 2 ja § 20 lg 1. Käskkirjas põhjendati, et Tallinna Vangla Maardu üksuse

avavanglasse paigutamisel koostati M.S.le uued riskihindamised, mille tulemustest nähtub, et

kinnipeetava suhtes on vaja kohaldada tugevdatud järelevalvet. Täitmisplaani § 17 lg 2 p 3 järgi

ei vasta M.S. seega tingimustele, mis on seatud avavanglas karistust kandvale kinnipeetavale.

3. M.S. esitas Tallinna Vanglale vaide 15.06.2017 käskkirja kehtetuks tunnistamiseks,

märkides, et ei nõustu enda suhtes tugevdatud järelevalve kohaldamise vajadusega ning temaga

on samal arvamusel ka Viru Vangla. M.S. on viis aastat seaduskuuleka elu elamise nimel

pingutanud ning Tallinna Vangla pole välja toonud ühtegi konkreetset fakti, miks peab M.S.

karistuse kandmist Viru Vanglas jätkama. Vangistuse täideviimise eesmärke aitaks saavutada

just avavanglas viibimine.

4. M.S. esitas 15.06.2017 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse karistuse

kandmise jätkamiseks Tallinna Vangla Maardu avavangla osakonnas kuni vaidemenetluse

lõpuni või vaidluses kohtuotsuse jõustumiseni.

2(5)

5. Tallinna Vangla palus 20.06.2017 seisukohas esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata

jätta. Vangla palus ka menetluse ankeeti (lisa 2) puudutavas osas kinniseks kuulutada, kuna

riskihindamise ankeet on tunnistatud avaliku teabe seaduse (AvTS) § 35 lg 1 p 19 ja Vabariigi

Valitsuse 13.07.2004 määruse nr 246 „Riikliku kinnipeetavate, karistusjärgselt kinnipeetavate,

arestialuste ja vahistatute registri asutamine ja registri pidamise põhimäärus“ § 38 lg 1 alusel

asutusesiseseks kasutamiseks.

VangS mõtte kohaselt tuleb kinnipeetaval vangistus üldjuhul ära kanda kinnises vanglas.

Avavanglasse või avavanglaosakonda ümberpaigutamine on erand, mille kohaldamiseks

peavad olema täidetud vastavad eeldused, sh peamiselt veendumus, et isik ei pane toime uusi

õigusrikkumisi. Sama nõue tuleneb ka Täitmisplaani § 17 lg-test 1 ja 2. Karistuse kandmise

jätkamine avavangla osakonnas ei ole võimalik ka juhul, kui pärast kinnipeetava avavanglasse

paigutamist on ilmnenud Täitmisplaani § 17 lg 2 p-s 3 sätestatud asjaolu. VangS § 21 lg 1

kohaselt on kinnipeetava ümberpaigutamine avavanglast kinnisesse vanglasse lubatud mh siis,

kui see on vajalik vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks.

Riskihindamise koostamise aluseks on justiitsministri 14.05.2008 määrus nr 21 „Kinnipeetava

individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend“ (Juhend). Juhendi § 3 lg-s 4 on

üles loetud kõik valdkonnad, mida tuleb uue kuriteo toimepanemist soodustavate asjaolude ja

kinnipeetavaga seotud ohtude määratlemiseks analüüsida. Juhendi § 3 lg 6 kohaselt kasutatakse

riskihindamise tulemust paigutamise ja ümberpaigutamise otsustamisel, kuid Juhendis ega

üheski muus vangistusalases õigusaktis pole kinnipeetavast tuleneda võivaid ohte defineeritud.

Nende sisustamine ja konkreetsete kinnipeetavaga seotud asjaolude tähenduse üle otsustamine

on üksnes vastava ametniku pädevuses, kellel tuleb kinnipeetava kohta kogutud andmete alusel

anda tulevikku suunatud hinnang temaga seotud riskide tõenäosusele. Seejuures on piisav, kui

hindajal on tekkinud mingist kinnipeetava varasemast käitumisest, tema iseloomuomadusest

või mistahes muust sarnasest asjaolust lähtuvalt põhjendatud kahtlus, et vastav risk on olemas.

Kinnipeetaval endal puudub õigus oma käitumist, iseloomu ja neist tulenevaid riske hinnata.

Mistahes hinnangu andmine on oma loomult subjektiivne, kuid põhjendamatu saab see olla

ainult juhul, kui on kujundatud ebaõigete faktiliste asjaolude alusel või ilmselgelt

meelevaldselt. Praegusel juhul see nii ei ole. Riskihindamise koostajaks olnud inspektor-

kontaktisik täitis taotleja ohtlikkuse ja selle taseme määratlemisel ette antud juhiseid ja selgitusi

järgides ära kõik ankeedis olevad lahtrid, analüüsis taotleja elukäigu, perekondlike sidemete,

iseloomu ja toime pandud kuritegudega seonduvat, tõi välja nii ohtu suurendavad kui

vähendavad tegurid ning hindas ohu avaldumise ja uute kuritegude toimepanemise tõenäosust.

Tallinna Vangla teabe- ja uurimisosakonnal oleva teabe kohaselt on M.S. puhul vaja kohaldada

tugevdatud järelevalvet. Seda juurdepääsupiiranguga infot ei saa vangla taotlejale avaldada,

kuid vangla korraldab kohtu soovil teabe- ja uurimisosakonnal oleva teabega tutvumise kohtule.

Avalik huvi on igal juhul taotleja õigustest kaalukam. Riskihinnangust nähtuva tugevdatud

järelevalve vajaduse tõttu ei vasta M.S. avavanglas karistust kandvale kinnipeetavale seatud

tingimustele. Avavangla on kergema režiimiga ja võimaldab kinnipeetaval töötada ja liikuda

järelevalveta väljaspool vanglat, seega peab vangla olema avavanglasse paigutatud

kinnipeetavate ühiskonnaohutuses ja õiguskuulekas käitumises veendunud. Avavanglas on

kontroll ja järelevalve kinnipeetavate igapäevaelu ja tegevuste üle väiksem kui kinnises vanglas

ja kinnipeetaval on tulenevalt suuremast liikumisvabadusest ka suuremad võimalused ja

ahvatlused kehtestatud korra eiramiseks. Vangistuse täideviimise eesmärgist tulenevalt on

vajalik M.S. karistuse kandmine kinnises vanglas. Kinnipeetaval ei ole subjektiivset õigust

nõuda enda avavanglasse või kinnise vangla avavanglaosakonda paigutamist. Tegemist on laia

kaalutlusruumiga vangla otsusega. Kohtu võimalused sellise otsuse kontrollimiseks on piiratud

ja kohus ei saa esialgse õiguskaitse korras kohustada Tallinna Vanglat võimaldama taotlejal

jätkata karistuse kandmist Tallinna Vangla Maardu üksuses.

3(5)

Taotleja paigutati 20.06.2017 karistuse kandmise jätkamiseks Viru Vangla kinnisesse

osakonda, seega on ümberpaigutamine lõppenud ning seda ei ole enam võimalik esialgse

õiguskaitse korras ära hoida (vrd Tartu Ringkonnakohtu 13.04.2012 määrus nr 3-12-525).

KOHTU PÕHJENDUSED

I

6. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja

põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja

õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega

osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Sama paragrahvi lõike 3 järgi arvestab kohus

esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab

kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Esialgse

õiguskaitse määrusega võib mh peatada vaidlustatava haldusakti kehtivuse või täitmise (HKMS

§ 251 lg 1 p 1). Esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal

(HKMS § 249 lg 2, 5).

7. Kohus tõlgendab M.S. esialgse õiguskaitse taotlust taotlusena peatada Tallinna Vangla

15.06.2017 käskkirja nr 5-1/17/1224 kehtivus või täitmine. Taotlus on lubatav, sest taotleja on

nimetatud käskkirja peale esitanud vaide Tallinna Vanglale, s.o vaidemenetlus on pooleli.

8. Taotlejal on esialgse õiguskaitse vajadus. Võrreldes karistuse kandmisega avavanglas

piiratakse kinnipeetava õigusi kinnises vanglas rohkem. Näiteks sätestab VangS § 10 lg 1, et

äratusest kuni öörahuni on kinnipeetaval lubatud avavangla territooriumil vabalt liikuda.

Vanglateenistuse loal on kinnipeetaval lubatud liikuda ka väljaspool avavangla territooriumi

seoses õppimise, töötamise või tervishoiuteenuse osutamisega. Avavanglas kannab kinnipeetav

isiklikku riietust (VangS § 46 lg 2) ja võib sisseoste teha väljaspool vanglat (VangS § 48 lg 1).

Kohtu hinnangul ei ole hilisema positiivse vaide- või kohtuotsusega võimalik muuta olematuks

seda, et taotleja ei saanud vahepealsel ajal avavangla tingimustes elada. Esialgse õiguskaitse

vajadust ei välista asjaolu, et taotleja ümberpaigutamine on faktiliselt lõpule viidud. Tartu

Ringkonnakohtu 13.04.2012 määruses haldusasjas nr 3-12-525 oli tegemist olukorraga, kus

kinnipeetav taotles distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja kehtivuse peatamist, kuid samas

oli ta kartserikaristuse juba ära kandnud. Kogu kartserikaristuse ärakandmist ei ole tõepoolest

võimalik esialgse õiguskaitse määrusega tagasi pöörata, kuid praeguses asjas ei ole tegemist

distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjaga. Taotleja viibib alates 20.06.2017 kinnises

vanglas jätkuvalt tema õigusi enam piiravates tingimustes võrreldes avavanglaosakonna

tingimustega. Kohtul oleks põhimõtteliselt võimalik esialgse õiguskaitse kohaldamisega

saavutada olukord, et taotleja viidaks vaide- ja kohtumenetluse ajaks avavanglaosakonda tagasi.

9. Vaidlust ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks, kuid sellel ei ole ka erilisi edulootusi.

Vaidlustatava käskkirja põhjendusi ning taotleja vaide põhjendusi arvestades ei ole käskkirja

tühistamine kuigi tõenäoline. VangS § 21 lg 1 järgi on kinnipeetava avavanglast kinnisesse

vanglasse ümberpaigutamine lubatud ka siis, kui see on vajalik vangistuse täideviimise

eesmärkide saavutamiseks. Seega ei pea taotleja kinnisesse vanglasse tagasisuunamiseks olema

avavanglas toime pannud uusi õigusrikkumisi ning määrav ei ole seegi, kui pikalt taotleja

kinnises vanglas (s.o rangemates tingimustes) õiguskuulekalt käitus. Vangla on põhjendanud,

et värskeima riskihindamise tulemustest selgus vajadus kohaldada taotleja suhtes tugevdatud

järelevalvet (vangla 20.06.2017 seisukoha lisa 2, vt eriti alates lk 41). Hetkel teadaolevate

andmete põhjal puudub kohtul alus arvata, et riskihindamine põhineks ilmselgelt ebaõigel infol

ning et riskihindamise läbiviimisel poleks järgitud justiitsministri 14.05.2008 määrus nr 21

„Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhendi“ § 3. Arvestades,

et Täitmisplaani § 17 lg 2 p 3 järgi peab avavanglasse või kinnise vangla avavanglaosakonda

ümber paigutatav kinnipeetav vastama tingimusele, et riskihinnangust tulenevalt puudub tema

4(5)

suhtes tugevdatud järelevalve vajadus, ei vasta taotleja avavanglaosakonnas karistuse kandmise

tingimustele. Seega on vangla kaalutlus lähtuvalt Täitmisplaani § 17 lg 2 p 3 eelduse

mittetäidetusest asjakohane. Olukorras, kus kinnipeetava riskihinnangust nähtuvalt on vajadus

kinnipeetava suhtes tugevdatud järelevalve kohaldamise järele, ei saa vangistuse täideviimise

eesmärke saavutada avavanglaosakonna leebemates tingimustes.

10. Avalik huvi on taotleja õigustest kaalukam. Taotlejal ei ole subjektiivset õigust nõuda

karistuse kandmist avavangla tingimustes ning üldreeglina kantakse karistust kinnises vanglas.

Vangla on vaidlustatavas käskkirjas õigesti märkinud, et peab avavanglasse paigutatud

kinnipeetavate ühiskonnaohutuses ja õiguskuulekas käitumises veendunud olema. Kui

riskihindamine näitab, et taotleja suhtes on vajalik kohaldada tugevdatud järelevalvet, siis ei

saa vangla olla veendunud, et taotleja on avavangla leebemates tingimustes avalikkusele ohutu

ja õiguskuulekas ning et avavanglaosakonnas viibimine täidab vangistuse täideviimise

eesmärke. Arvestades, et avavanglaosakonnas karistuse kandmine on kinnipeetava jaoks

soodustus ning et riskihindamise tulemustest nähtuvalt on taotleja avavanglaosakonnas

viibimisel oht avaliku huvi kahjustamiseks olemas, ei ole põhjendatud Tallinna Vangla

15.06.2017

käskkirja

täitmist

peatada

ja

taotlejat

esialgse

õiguskaitse

korras

avavanglaosakonda tagasi lubada. Seega jääb esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

II

11. Tallinna Vangla palus menetluse kinniseks kuulutamist taotleja riskihindamise ankeeti

puudutavas osas. Kohus mõistab seda taotlusena piirata M.S. kui menetlusosalise õigust tutvuda

riskihindamise ankeediga. Menetlusvälistel isikutel ei ole toimikutele vaba ligipääsu ning

menetlusväliselt isikult juurdepääsu taotluse saamisel tuleb kohtul see määrusega lahendada (vt

HKMS §-d 88, 89).

12. HKMS § 88 lg 2 ja § 79 lg 1 p 1 alusel võib kohus piirata menetlusosalise õigust tutvuda

toimikusse võetud dokumentidega, kui see on vajalik asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud

teabe kaitseks. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 13.07.2004 määruse nr 246 „Riikliku

kinnipeetavate, karistusjärgselt kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute registri asutamine ja

registri pidamise põhimäärus“ (määrus nr 246) 3. peatüki pealkirjast „Kinnipeeturegistrisse

kande tegemine ja registrisse kantavad andmed“ ning sinna kuuluvast §-st 361 on kinnipeetavat

iseloomustavate andmete põhjal koostatud riskihinnang kinnipeeturegistri osa. Määruse nr 246

§ 4 lg 2 kohaselt on kinnipeeturegistri andmed ette nähtud ametialaseks kasutamiseks. Ühtlasi

sätestab määruse nr 246 § 38 lg 1, et kinnipeeturegister on piiratud juurdepääsuga ja registri

andmed on ette nähtud ainult ametialaseks kasutamiseks. AvTS § 35 lg 1 p 19 sätestab, et

teabevaldaja on kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks ka

seaduses sätestatud muu teabe. Seega nõustub kohus Tallinna Vanglaga, et riskihindamise

ankeet kuulub asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe hulka.

13. HKMS § 88 lg 2 ls 2 järgi ei anta menetlusosalisele luba tutvuda toimikuga üksnes juhul,

kui huvi saladuse hoidmiseks on kaalukam menetlusosalise õigusest tutvuda toimikuga ja saada

seal olevatest või selle juurde kuuluvatest menetlusdokumentidest ärakirju.

Kohus leiab, et kohtule esitatud riskihindamise ankeet sisaldab tundlikku teavet, mille taotleja

eest saladuses hoidmise suhtes esineb oluline avalik huvi (eeskätt avaliku korra ja julgeoleku

tagamise vajaduse näol). Arvestades, et kohus menetleb esialgse õiguskaitse taotlust ilma

kaebuseta, ei kahjusta riskihindamise ankeedile juurdepääsu piiramine taotleja õigusi ülemäära.

Riskihindamise ankeedi ülesehitust arvestades ei ole mõistlikult võimalik esitada sellest

kaebajale ka osaliselt kinnikaetud versiooni. Eelnevat arvestades piirab kohus taotleja

juurdepääsu Tallinna Vangla 20.06.2017 seisukoha lisale nr 2 ega avalda seda materjali

taotlejale.

5(5)

/allkirjastatud digitaalselt/

Monika Laatsit