1-16-6425/59 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht 21. juuni 2017, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-16-6425 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär

Kätlin Koidumäe Prokurör Ain Tali Kohtuasi Viru Vangla materjalid .I vangistusest W tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla

Süüdimõistetu

W I XXX . i.k. , kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemise xxxx l: Karistuse kandmise algus 21.09.2016 ja lõpp 21.08.2018. Kohtuasja läbivaatamise aeg 12.06.2017, avalikul videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.

RESOLUTSIOON

Jätta . enne tähtaega W I

vangistusest tingimisi elektroonilise valve alla vabastamata.

Edasikaebamise kord

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohtumääruse väljatrükk sa prokurörile ja .I le W - ata Viru Vanglale, . Asjaolud Viru Vangla esitas 25.05.2017 Viru Maakohtule materjal

id kinnipeetava .I W vangistusest tingim elektroonilise valve alla. isi enne tähtaega vabastamiseks W.I on süüdi

tunnistatud Viru Maakohtu 02.12.2016 otsusega kokkuleppemenetluses KarS 121 lg 2 p 3, § 266 lg 2 p 1, § 4231 ja § 424 järgi ning KarS § 64

2

lg 1 kohaldamisega mõistis kohus talle liitkaristuseks 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas kohu

s mõistetud karistust Viru Maakohtu 27.05.2015 otsusega mõistetud ja Viru Maakohtu 11.04.2016 määrusega KarS § 69 lg 6 alusel täitmisele pööratud ning ärakandmata karistuse, s.o. 11 kuud vangistust, võrra mõistes liitkaristuseks 1 aasta ja 11 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 21.09.2016.

Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla W.I tingimisi ennetähtaegset

vabastamist elektroonilise valve alla.

Kohtuistung

W.I enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist Kinnipeetava sõnul taotles . on tal vabanedes plaan tegeleda iseendaga selles mõttes, et minna alkoholivastasele ravile. Selgitas, et pole iseendaga selliselt ennem tegelenud, kuna ei tunnistanud probleemi olemasolu. Elama hakkab esialgu xxxx, aga võimaluse avanemisel soovib vahetada keskkonda, kuigi saab aru, et elektroonilise valve ajal ning kriminaalhooldusel olles võib see keeruline olla. Kinnitas, et töökoht on olemas, ka abikaasa töötab ja vabanemisfondis on raha, seega tuleb materiaalselt toime ja teab ka seda, et alkoholivastane ravi on tasuline.

Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha,

mille kohaselt prokuratuur .I vabastamist vangistusest tingimisi enne W

karistusaja lõppu ör märgib, et ei toeta. Prokur

kinnipeetava kuritegusid iseloomustab vägivaldsus ning isikul on puudulik probleemide lahendamise oskus. Vähetähtsaks ei saa ka pidada seda, et .I l W - on olnud suured probleemid alkoholi tarvitamisega, mis on vaadeldav uue kuriteo toimepanemise riskitegurina. Prokurör juhib tähelepanu ka kõrgele retsidiivsusnäitajale.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus, tutvunud asja materjalide

kinnipeetava ning prokuröri seisukohaga ära kuulanud ja leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.

Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise peamine eeldus on tema õiguskuulekas käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. .I W

käitumine vanglas – on olnud seaduskuulekas distsiplinaarkaristused puuduvad. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täidetud.

Kohus leiab aga, et eelnimetatu on küll oluliseks, kuid mitte otsustavaks tingimuseks kinnipeetava isikuomaduste üle otsustamisel.

Kinnipeetav on at varem karistatud hauapaiga rüüstamise, asja omavolilise kasutamise ning kehalise väärkohtlemise eest. Väärteokorras on isik karistatud 41-l korral. Seega ei ole .I W puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Soodusteguriks on läbivalt olnud alkohol.

3

Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetav asuks vabanemisel elama abikaasa juurde. et tegemist on kinnipeetava Kodukülastuse käigus on välja selgitatud, abikaasale kuuluva 2-toalise korteriga, kus elab

ka abikaasa täisealine puudega laps. Korter sobib elektroonilise valveseadme paigaldamiseks ja korteriomanik on seadme paigaldamiseks nõusoleku andnud. ndel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise Seega on isikul olemas ki vältimatuks eelduseks.

Kinnipeetava lähedaseks peale abikaasa on veel ema, kellega suhted on head ning toetavad . Samas ei saa jätta märkimata, et kinnipeetava tutvuskonda kuuluvad ka kriminaalse taustaga isikuid. Kinnipeetav on mõjutatav, on sooritanud kuritegusid grupis ning tunnistab ise, et suhtlusringkond avaldab talle negatiivset mõju. Kohus on seisukohal, et kriminaalse tausta, eluning mõtteviisiga isikutega suhtlemine ei soodusta kinnipeetava taa

sühiskonnastumist.

Isikule on vabanemisel garanteeritud töökoht xxxx, mis on oluline isiku iseseisva majandusliku toimetuleku aspektist lähtudes. Tööle asumine aitaks vähendada ka tegevusetust ja koos sellega ka alkoholi ja narkootikumide tarvitamist, mis omakorda peaks vähendama uute kuritegude toimepanemise riske.

Positiivseks loeb kohus ka asjaolu, et kinnipeetav on vanglas töötanud majandustöödel koristajana ja käesoleval ajal töötab pesu komplekteerijana. Isik on asunud läbima sotsiaalp . Seega rogrammi „Eluviisitreening“, aprillis toimus vestlus kuriteo ajendite teemal kasutab kinnipeetav vangistuses viibitavat aega otstarbekalt.

W - .I l on probleeme alkoholi tarvitamisega, on tarvitanud alkoholi nii, et esineb mälulünki, ka tarvitas ta katseajal alkoholi. Enamus kuritegusid on sooritatud alkoholijoobes. Isik tunnistab ka ise, et alkoholi tarvitamine on tema jaoks suur probleem ning et alkoholi tarvitades muutub ta hoopis teiseks inimeseks, kes käitub agressiivselt, ei suuda kontrollida oma emotsioone ja sooritab kuritegusid. Ka on .I l diagnoositud narkosõltuvus W - ning meditsiiniosakonna andmetel vajab ta narkorehabilitatsiooni. Kohus on seisukohal, et juhul, kui isik ei suuda vabaduses hoiduda alkoholi ja narkootikumide tarvitamisest, siis suureneb uue kuriteo toimepanemise risk. Samas, kui isik vabaneb sama tutvusringkonna juurde ning keskkonda, siis ei ole välistatud, et kinnipeetav pöördub vanade harjumuste ning negatiivsete mõjutuste juurde tagasi.

Vangla

2 hinnangul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 7 % ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 63%, mis on keskmisest oluliselt Uue kuriteo toimepanemise riski suurendab hoolimatu ja kõrgem näitaja. riskeeriv eluviis, oht seisneb füüsilise vägivalla kasutamises ja alkoholijoobes sõidukijuhtimises. Lisaks on vangla hinnangul probleemide lahendamise oskus kinnipeetaval puudulik.

Kohus on se

isukohal, et .I puhul on tõenäoline kõrge käitumiskontrollist W kõrvalehoidmise risk ja seda olukorras, kus isik on varem olnud kriminaalhooldusele allutatud, kuid ei ole katseaega nõuetekohaselt läbinud, seega ei ole varasem (sh tingimuslik) karistus

W - .I le õju avaldanud. Kohus on seisuk positiivset eripreventiivset m ohal, et isik on oma käitumisega näidanud, et käitumiskontrollile allutamine ja kriminaalhooldus ei ole tema puhul küllaldane meede uute kuritegude toimepanemise ära hoidmiseks. Ka oli isik 2013.a. vangla

karistusest kõrvalehoidumise eest tagaotsitav. Kohus on seisukohal, et kinnipeetava käitumine vanglas on küll positiivne (distsiplinaarkaristused puuduvad ), kuid seda ei saa pidada piisavaks , isik töötab, jne

4

järeldamaks tema muutumist. Jätkates karistuse kandmist vanglas on süüdimõistetul võimalik tõestada, et praegune käitumine on püsiv ja tagasilangusi ei esine.

Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel (elu ja töökoha - olemasolu ning lähedaste toetus) ning käitumine karistuse kandmise ajal (distsiplinaarkaristuste puudumine) ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ja isikul tuleb karistuse kandmist jätkata vangistuses.

Kohus lisab es pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb täiendavalt, et isik, k ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Ammer Kohtunik

Tartu Ringkonnakohtu 17.08.2017 kohtumääruse RESOLUTSIOON:

Jätta Viru Maakohtu 21. juuni 2017 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

21.06.2017 kohtumäärus 1 6425 jõustus -16- 07. septembril 2017. a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega.

/allkirjastatud digitaalselt/

Lea Herne referent