1-08-9027/21 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (4) Kriminaalasi nr 1-08-9027

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

20. juuni 2017 (istung toimus Jõgeva kohtumaja kaugkohtuistungina 15.06.2017 ) Kriminaalasja number 1-08-9027 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Prokurör Ene Uljanova (esitas arvamuse kirjalikult) Taotlus

G.P tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamiseks Süüdimõistetu G.P

isikukood XXX; asukoht: viibib karistuse

kandmisel Tartu Vanglas; elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kaitsja Matti Reinsalu RESOLUTSIOON

Vabastada

Maakohtu 06.03.2009. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-08- G.P Pärnu 9027

mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega.

KarS § 76 lg 5 alusel määrata G.P-le katseaeg tähtajaga kuni

19.03.2020.

Kohustada G.P alluma käitumiskontrollile 24 kuu jooksul alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest ja täitma KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elada k xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

ohtu määratud alalises elukohas –

2) ilmud

a kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha

2 (4) vahetamiseks;

6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § alusel määrata G.P-le käitumiskontrolli perioodiks järgmised 75 lg 2 p 2, 8

kohustused:

1) mitte tarvitada alkoholi;

2) läbida sotsiaalprogramm kriminaalhooldaja äranägemisel.

Määrus G.P oolduse teostamiseks saata täitmiseks suhtes kriminaalh Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonnale.

Vabastada süüdimõistetu G.P karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse

jõustumist.

Sisse nõuda G.P-lt riigituludesse kaitsetasu 152 (ükssada viiskümmend kaks) eurot 16 senti vandeadvokaat Matti Reinsalu eest. poolt osutatud õigusabi

Menetluskulu hüvitis tuleb kanda 1 (üks) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates

Rahandusministeeriumi a/a- (Swedbank IBAN- EE932200221023778606; SEB le

EE8910102200 EE701700017001577198) 34796011 või Nordea Bank , märkides viitenumbriks 2800049874.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja

kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD

JA MENETLUSE KÄIK G.P on süüdi tunnistatud Pärnu Maakohtu 06.03.2009

kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-08-

9027 114 p 1, 5 20.02.2008 KarS § järgi

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxtoimepandud kuriteoepisoodis ja karistuseks mõistetud 12 aastat vangistust.

G.P on õigeks mõistetud KarS § 114 p 4 järgi 20.03.2008 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx toimepandud kuriteoepisoodis, kuid kuritegu kvalifitseeriti ümber KarS § 25 lg 1, 2 ja § 200 lg 2 p 4, 8 7 aastat vangistust. järgi ning karistuseks mõisteti KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskema karistusega ning mõisteti G.P-le

liitkaristuseks 12 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati G.P karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise alguseks loeti G.P kinnipidamise aeg, s.o 20.03.2008.

Kinnipeetava karistusaeg algas 20.03.2008 19.03.2020. ja lõpeb KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib

kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid

mitte vähem kui neli kuud. Võimalus tingimisi enne tähtaega va

baneda avanes kinnipeetaval 16.05.2017.

11.05.2017 edastas Tartu Vangla kohtule materjalid

G.P ennetähtaegse vabastamise

otsustamiseks. Kohtule e et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava G.P sitatud materjalidest nähtub, enne tähtaega vabastamist. vangistusest tingimisi

3 (4)

Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör,

olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega G.P tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, asus seisukohale, et

süüdimõistetut ei peaks vabastatama tingimisi ennetähtaegselt. Prokurör

kordas arvamuses G.P

positiivselt ja negatiivselt iseloomustavaid asjaolu d, mis olid toodud juba vangla si iseloomustuses. Prokurör, tuginedes isiku poolt kuritegude toimepanemise tõenäosusele, ohtlikkuse tasemele (kõrgohtlik), , et G.P-ni puhul esinevad negatiivsed asjaolud annavad alust uskuda, leidis et isiku karistuse eesmärgid ei ole täidetud ja G.P puhul ei ole võimalik piisava kindlusega

eeldada, et vabanedes ei pane isik toime uut kuritegu. Enne praegust kuritegu tarvitas G.P

aastaid alkoholi. Risk on kõrge, kuna alkoholijoobes võib käituda ettearvamatult ja kasutada teiste isikute suhtes vägivalda. Eeltoodule tuginedes nõustus prokurör Tartu Vangla seisukohaga j

a ei toeta G.P vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

G.P b enne tähtaega vabaneda avaldas, et soovi ta ja kahetses siiralt, et nii raske kuriteo on

toime pannud. G.P Väidetavalt soovib ta pärast vabanemist kannatanutelt vabandust paluda.

teadvustab, et tema on olnud

õigusvastane käitumine põhjustatud alkoholiprobleemist, alkoholi ta

edaspidi tarvitada ei kavatse. Kinnipeetav selgitas, et ta on karistuse kandmise ajal töötanud

erinevatel ametikohtadel ja sotsiaalprogrammides osalenud. Vabaduses suhtleb ta elukaaslasega, emaga ja vendadega. Kinnipeetav oli kindel, et leiab vabaduses tööd, vormistab pensioni dokumendid ning ostab uue eluaseme.

Kaitsja arvates on G.P, kes on ritegude eest süüdi mõistetud, näidanud raskete ku vanglas olles tegelikku ja reaalset kahetsust,

mis väljendub selles, et tal puuduvad karistused vanglas, ta on kogu aja töötanud, on läbinud terve rea sotsiaalprogramme, mis tema enda kinnitusel on talle väga palju kasulikku andnud. Tähtis on see, milline on hinnang isiku käitumisele praegu. kaitsja hinnangul G.P on korduvalt kinnitanud, et ta kahetseb, tunneb süüd ja soovib kannatanutelt vabandust paluda.

See peaks kohtule näitama, et vaatama ta rasketele kuritegudele on inimeses toimunud muutused

positiivsuse poole. Tegemist on vanaduspensionäriga ja majanduslikke probleeme ei tohiks olla. Inimesel on elukoht ja toetav tugivõrgustik vabaduses. kaaluda G.P vabastamist Kaitsja palus enne tähtaega.

KOHTU SEISUKOHT KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi kohus enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud.

Käesolevaks ajaks on G.P emale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks t

kolmandikku . on karistust kanda rohkem kui kaks kuud , kuid mitte vähem kui neli kuud G.P

(KarS § 76 lg 3 G.P ). Seega esinevad formaalsed alused tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel

kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

G.P on kriminaalkorras karistatud neljal korral, kolm karistust on kustunud. Vanglakaristust

kannab G.P kolmandat korda. Varasemalt on teda süüdi mõistetud varavastaste kuritegude

eest, käesolevat karistust kannab mõrva ja röövi eest. Kuritegu on toime pandud alkoholijoobes. G.P

tunnistab, et tal oli probleem alkoholi liigtarvitamisega ning see on ka üks teguritest, mis raskete isikuvastaste kuritegudeni on viinud.

4 (4)

Jätmata tähelepanuta G.P varasemat negatiivset elukäiku ning toimepandud kuritegude

asjaolusid ja nende raskust, leiab kohus, et G.P vabastamine karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega on võimalik. G.P on ennast karistuse kandmise ajal ülal pidanud hästi, tal puuduvad distsiplinaarkaristused.

G.P on aktiivselt täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud tegevusi. Kinnipeetav on läbinud sotsiaalprogrammid „Viha juhtimine“, „Tee“ ja „Igapäevane valik“ ning olnud püsivalt tööga hõivatud alates 2009 aastast. Hinnang G.P tegevusele on positiivne.

Ka

G.P resotsialiseerumise võimalused pärast vabanemist on head. G.P on vabanemise korral võimalus asuda ing seejärel soetada isiklik eluase esmalt elama ema juurde n . G.P

toetab ka elukaaslane, kes praegu koos kinnipeetava G.P on emaga elab.

vanaduspensionär, millega on talle garanteeritud igakuine sissetulek. Kuna kinnipeetav omab

erinevaid kutseid, ei pea ta probleemiks ka töö leidmist. Rahalisi nõudeid isiku vastu ei ole, vabanemisfondi on kogunenud raha.

Eeltoodust tulenevalt on G.P väljavaated edaspidiseks õiguskuulekaks eluks positiivsed. Samuti on kohus vangistus arvamusel, et käesolevaks ajaks reaalselt kantud veidi üle 9 aasta pikkune

võiks olla piisav, et mõjutada G.P spidi süütegusid toimepanemast. hoiduma eda

Kohtuistungil avaldatust saab järeldada, et G.P on motiveeritud oma varasemat eluviisi

muutma.

Seega on G.P puhul karistuse eesmärgid täidetud ning G.P ülejäänud

karistusajaks käitumiskontrollile allutamine võiks olla tulemuslikum kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine. Kriminaalhoolduse näol on süüdimõistetule tagatud abi kohandumiseks ühiskonnas ning iskontrollile allutamine tagab ka piisava kontrolli

. käitum G.P edasise käitumise üle KarS § 76 lg 5 alusel tuleb G.P-le määrata katseaeg kuni äesoleva kohtumääruse

19.03.2020. K

jõustumisest G.P kohustatud KarS § 75 sätestatud arvates on alluma 24 kuu jooksul ka

käitumiskontrollile. Selleks, et vähendada uute kuritegude toimepanemise riske, tuleb G.P-le

käitumiskontrolli perioodiks KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata täiendav kohustus mitte tarvitada

alkoholi. Selleks, et parandada G.P sotsiaalseid oskuseid ning tagada tema parem resotsialiseerumine, peab kohus vajalikuks määrata G.P-le KarS § 75 lg 2 p 8 tulenev kohustus läbida sotsiaalprogramm kriminaalhooldaja äranägemisel

.

Menetluskulud G.P tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana

15.06.2017 kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Matti Reinsalu. Kaitsja esitas

15.06.2017 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse

kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas

152,16 eurot. Kohus on leidnud, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 152,16 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le

43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Seega tuleb G.P-lt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik