1-13-11229/49 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (4) Kriminaalasi nr 1-13-11229

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

20. juuni 2017 (istung toimus Jõgeva kohtumaja kaugkohtuistungina 15.06.2017 ) Kriminaalasja number 1-13-11229 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekre

tär Viivi Kalme Tõlk Nadežda Bõstrova Prokurör Liane Peets Taotlus

D.I tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamiseks või karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks Süüdimõistetu D.I

isikukood XXX; asukoht: viibib karistuse

kandmisel Tartu Vanglas; elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx õi RESOLUTSIOON

Jätta läbi vaatamata Tartu Vangla esitatud materjalid D.I tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.

Jätt suhtes karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata a D.I .

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja

kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD

JA MENETLUSE KÄIK D.I Harju Maakohtu 13.01.2014 kohtuotsusega kriminaalasjas nr on süüdi tunnistatud 1-13-11229 121 6 kuud vangistust KarS § järgi ja karistuseks mõistetud ; KarS § 200 lg 2 p 4 järgi ja

2 (4)

karistuseks mõistetud 4 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ning mõisteti liitkaristuseks 4 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses

viibitud aeg, alates D.I kinnipidamisest, karistusaja hulka ja kandmisele kuuluva karistuse alguseks loeti 23.08.2013. 23.08.2017. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb

16.05.2017 edastas Tartu Vangla kohtule materjalid D.I ennetähtaegse vabastamise

otsustamiseks ning 17.05.2017 materjalid karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise

otsustamiseks. Kohtule e et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava D.I sitatud materjalidest nähtub,

vangistusest ting abastamist, kuid toetab D.I-le imisi enne tähtaega v karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist pärast vangistuse täies ulatuses ärakandmist.

D.I avaldas, et kaks kuud tagasi oli tal vabanemise korral elukoht vanemate juures

Eestis, kuid praegu enam ei ole. Kinnipeetava

, sest sõnul on suhted vanematega väga halvad vanemad ei toeta tema uut suhet D.I . Pärast vabanemist peatub tuttavate juures ja läheb

seejärel Itaaliasse elukaaslase juurde. D.I selgitas, milliseid kuritegusid on toime pannud ning millised ajal on ta teadvustanud ja aru järeldused on praeguseks teinud. Selle karistuse

saanud, et kuriteod olid nooruse ja rumalus . e tõttu toime pandud Kinnipeetav plaanib kõik võlgnevused töökohta ei oleks, kuid töökoht on tasuda aasta jooksul. Eestis tal autojuhina Itaalias.

Prokurör karistusjärgse leidis, et D.I osas on olemas formaalsed eeldused käitumiskontrolli kohaldamiseks. Prokurör on arvamusel, et tegelikult on D.I elukoht ka Eestis, aga D.I

küsimus on selles, kas tahab seda vastu võtta või ei. Prokurör toetas

kinnipeetava suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist eelkõige seetõttu, et viimased

kuriteod, mis D.I toime pani on rasked, I astme kuriteod, D.I on

kõrgohtlik ja ühiskond on tema käitumise tõttu ohustatud. D.I tuleks määrata kohustused: mitte omada ja tarvitada alkoholi ja narkootikume, otsida t töökoh vähemalt kahe nädala jooksul või pöörduda tööbüroosse, kui töökohta ei leia. Kindast oleks oluline, et

D.I ei

suhtleks kriminaalkorras karistatud isikutega ja isikutega, kes tarvitavad narkootikume ja alkoholi. Prokuröri arvates tuleks karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada üheks aastaks.

KOHTU SEISUKOHT

Tartu Vangla on kohtule edastanud materjalid D.I ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks

. Kohtu hinnangul tuleb need jätta läbi vaatamata. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud.

Käesolevaks ajaks on temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks D.I

kolmandikku kuud. , kuid mitte vähem kui neli KarS § 76 lg 3 kohaselt ei vabastata tingimisi enne tähtaega süüdlast, keda on karistatud vähemalt kaheaastase vangistusega ja kellel on jäänud mõistetud karistusajast kanda vähem kui kaks kuud.

D.I 4 aastat vangistust, kantud 23.08.2017. Kohtule saab talle mõistetud karistus,

materjalide esitamise ajal oli D.I karistust kanda rohkem kui kaks kuud, kuid käesoleva määruse võimaliku jõustumise tähtajaks jääks D.I-le mõistetud karistusajast

kanda vähem kui kaks kuud, mis tähendab, et tema vabastamine ei oleks võimalik.

Tartu Vangla on kohtule edastanud materjalid ka D.I karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamiseks. KarS § 871 lg 1 p 1, 2 sätestavad, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku § s 75 sätestatule, kui isikut on karistatud tahtliku -

kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies

3 (4) ulatuses ja teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega. KarS § 871 lg 2 sätestab, et kui isikut on karistatud 9. peatüki 1., 2., 6. ja 7. jaos, 11. peatüki 2. jaos

või 22. peatüki 1. ja 4. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, vähemalt kaheaastase vangistusega, ei eelda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud eelnevat karistatust. D.I on Harju Maakohtu 13.01.2014 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-13-11229 süüdi tunnistatud ning KarS § 121 järgi ja karistuseks mõistetud 6 kuud vangistust KarS § 200 lg 2 p 4 järgi ja D.I kannab karistuseks mõistetud 4 aastat vangistust. üle 2 aasta pikkust liitkaristust

kuritegude eest, mille koosseisuliseks tunnuseks on vägivald. Sellega on kohtu hinnangul D.I

suhtes täidetud formaalsed eeldused karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.

KarS § 871

lg 1 p 3 järgi võib kohus kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist

käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku § s 75 sätestatule, kui arvestades kuriteo -

toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise

ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. D.I on kriminaalkorras karistatud seitse korda (kolm karistust on kustunud). Varem on D.I karistatud väljapressimise, sh vägivallaga ähvardades, varguste, kuriteo tulemusel saadud vara hoidmise, kehaliste väärkohtlemiste, ähvardamise, raske tervisekahjustuse tekitamise ja röövimise eest. Käesolevat karistust kannab kehalise väärkohtlemise ja röövimise eest. Vabaduses oli

D.I probleeme nii alkoholi kui narkootikumidega. Vanglakaristust kannab D.I

neljandat korda, mis näitab, et D.I valikuid ja käitumist ei ole olnud

varasemalt korduvalt ka reaalne võimalik mõjutada mõistetud karistustega, milleks on olnud vangistus.

K

aristuse kandmise ajal on D.I osalenud taasühiskonnastavates tegevustes: õppinud

riigikeelt A2, B1 ja B2 tasemel, läbinud programmid „Sotsiaalsete oskuste treening“ ja „Eluviisitreening“ ning töötanud vangla majandustöödel. Distsiplinaarkaristusi D.I ei ole, kuid varasema agressiivse käitumise tõttu kaaskinnipeetavate suhtes, on kohaldatud täiendavaid

julgeolekuabinõusid. Väidetavalt on D.I käesoleva karistuse kandmise ajal hinnanud

oma senist elukäiku ning soovib oma edaspidist elukorraldust muuta. Arvestades kinnipeetava selgitusi kohtuistungil ning suhtumist toimepandusse, on kohtul põhjust selles kahelda. Kohus ei ole veendunud, et D.I on soov ja oskused oma käitumist muuta.

Kohus leiab, et kuigi D.I puhul esinevad asjaolud, mis tingiksid tema suhtes

karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist, ei ole see põhjendatud, tuginedes eelkõige

süüdimõistetu vabanemisjärgsetele elutingimustele ja tagajärgedele, mida võib karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine D.I-le kaasa tuua.

D.I ei ole enda sõnul Eestis elukohta ning ta soovib minna Itaaliasse elukaaslase juurde. Varasemalt olid vanemad nõus kinnipeetavale elukohta pakkuma, kuid praeguseks on suhted

halvenenud ning kinnipeetav ei pea vanemate juurde elama asumist võimalikuks. Ka kriminaalasja materjalidest nähtub, et D.I suhted vanematega on probleemsed, muuhulgas on isik isa

vastu kuriteo toime pannud. Seega uute kuritegude toimepanemise vältimiseks ei ole mõistlik

kohustada isikut vanemate juures elama. Muud elukohta D.I Eestis ei ole. Kohtu

hinnangul võib välisriiki elama ja tööle asumine D.I käitumist positiivselt mõjutada, samuti aitab see hoiduda varasematest negatiivset mõju avaldanud tuttavatest ning tagab sissetuleku, mille arvelt rahalisi nõudeid tasuda. Kohtuistungil avaldas D.I, et tasub võlgnevused.

Eelnevast tulenevalt ei oleks samuti otstarbekas kohustada D.I pärast karistuse ärakandmist jääma Eestisse, mida karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine eeldaks.

4 (4)

Kõige eelneva põhjal on kohus seisukohal, et D.I suhtes tuleb jätta karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik